3-14-51439/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51439 Määruse kuupäev 12. november 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi FIE Jelena Aleksejeva (Elena Alekseeva) kaebus Maksu- ja Tolliameti 4. juuni 2014. a otsuse nr 12.2-3/21717-25 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja FIE Jelena Aleksejeva, esindaja Ingridt Allemann Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. septembri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51439. 2. Lõpetada haldusasja nr 3-14-51439 menetlus. 3. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot ja kanda see Elena Alekseeva pangakontole nr EE022200221039645370. 4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt FIE Jelena Aleksejeva kasuks välja menetluskulud 2074 eurot 32 senti. 5. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22. jaanuaril 2014 esitas FIE Jelena Aleksejeva 2013. a detsembrikuu käibedeklaratsiooniga tagastusnõude summas 64 188 eurot 2 senti. 2. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 20. veebruari 2014. a korraldusega nr 12.2-3/21717-1 FIE Jelena Aleksejeva tagastusnõude põhjendatuse kontrolli. 3. 2. juunil 2014 alustati väärteoasjas nr 930014001224 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 1 tunnustel menetlust kahtluse tõttu, et kaebaja on 2013. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis esitanud valeandmeid. 4. MTA peatas 4. juuni 2014. a otsusega nr 12.2-3/21717-25 tagastusnõude täitmise kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses.

3-14-51439

2

5. FIE Jelena Aleksejeva esitas 10. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 4. juuni 2014. a otsuse nr 12.2-3/21717-25 tühistamiseks. 6. MTA tegi 16. juulil 2014 FIE Jelena Aleksejevale kontrollakti nr 12.2-3/21717-27, millega jättis tagastusnõude summast 64 188 eurot 2 senti osaliselt rahuldamata summas 53 955 eurot 62 senti, tagastas maksumaksjale käibemaksu summas 10 232 eurot 40 senti, määras juurde 53 955 eurot 62 senti. 7. MTA täitis 22. juulil 2014 tagastusnõude osaliselt summas 10 232 eurot 40 senti, vähendades 4. juuni 2014. a otsusega peatatud tagastusnõude summat nimetatud summa võrra. Ülejäänud osas (53 955 eurot 62 senti) jäi tagastusnõue jätkuvalt peatatuks. 8. Tartu Halduskohus võttis 2. septembri 2014. a määrusega kaebuse menetlusse. 9. Tartu Halduskohus selgitas 29. septembri 2014. a määruses, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ja kohus teeb otsuse avalikult teatavaks 12. detsembril 2014. 10. MTA väljastas 21. oktoobril 2014 kaebajale teate nr 12.2-3/21717-29 tagastusnõude kontrolli lõpetamise kohta maksukohustust muutvaid asjaolusid tuvastamata. 11. Käibemaksu enammakse vabastati kaebaja ettemaksukontole 22. oktoobril 2014. 12. FIE Jelena Aleksejeva esindaja esitas 27. oktoobril 2014 taotluse haldusasja nr 3-14-51439 menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks. 12.1. Kuivõrd 21. oktoobri 2014. a teatega otsustas maksuhaldur kaebaja tagastusnõude lõplikult ära enne otsuse jõustumist väärteomenetluses, kaotas 21. oktoobri 2014. a teate andmise hetkest 4. juuni 2014. a otsus oma õigusjõu kaebaja käibemaksu tagastusnõude täitmise peatamiseks. Kaebuse eesmärgiks oli kaebuse rahuldamisel saada 2013. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis näidatud tagastusnõue 64 188 eurot 2 senti vabaks kaebaja ettemaksukontole, et seda edaspidi vabalt käsutada. MTA poolt 21. oktoobril 2013 teate esitamisel ja tagastusnõude summa vabastamisel kaebaja ettemaksukontole saabus kaebaja jaoks sama eesmärk, mida kaebaja 4. juuni 2014. a otsuse tühistamisega soovis. Peatatud tagastusnõude summa vabastamisega kaebaja ettemaksukontole on 4. juuni 2014. a otsusega rikutud kaebaja õigused taastatud. 12.2. Kaebaja taotles MTA-lt menetluskulude väljamõistmist 2693 euro ja 52 sendi ulatuses. 13.1. Vastustaja ei vaidle vastu kaebaja taotlusele lõpetada haldusasjas nr 3-14-51439 menetlus. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et arvestades asjaolusid (tagastusnõue, mille täitmine vaidlusaluse otsusega peatati, on kaebaja ettemaksukontole kantud), esineb käesoleval juhul halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-s 4 nimetatud alus menetluse lõpetamiseks. 13.2. Vastustaja hinnangul on kaebaja poolt haldusasjas kantud menetluskulud ebaproportsionaalselt suured. Vastustaja märgib, et HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda sellest, kas tagastusnõude täitmise peatamise lõpetamine oli tingitud haldusasjas nr 3-14-51439 esitatud kaebusest või mitte. 13.3. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul on tagastusnõude täitmise peatamise lõpetamine selgelt seotud asjaoluga, et kaebaja suhtes läbiviidud kontrollimenetlus lõpetati ja seetõttu vabastati

3-14-51439

3

ka kaebaja tagastusnõue. Seega ei saavutatud kaebuses nõutud eesmärki kaebuse esitamisega. Eelnevat arvestades puudub vastustaja hinnangul käesoleval juhul alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt tuginedes kaebaja poolt viidatud HKMS § 108 lg-le 6. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul kuulub kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas kohaldamisele HKMS § 108 lg 4, milles sätestatust tulenevalt menetluse lõpetamise korral kaebaja kannab menetluskulud, kui HKMS § 108 ei sätesta teisiti. Vastustaja hinnangul kõnealune paragrahv seda ei tee, mistõttu vastustaja leiab, et kaebaja menetluskulud haldusasjas nr 3-14-51439 tuleb jätta kaebaja enda kanda. KOHTU SEISUKOHT 14. Kohus tühistab Tartu Halduskohtu 29. septembri 2014. a määruse asjas nr 3-14-51439, milles selgitati, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks 12. detsembril 2014. 15. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kui kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud, siis lõpetab kohus määrusega menetluse. Sama paragrahvi teise lõike järgi on erandina võimalik haldusakti õigusvastasuse tuvastamise menetluse jätkumine, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ehkki grammatiliselt tõlgendades näeb HKMS § 152 lg 1 p 4 menetluse lõpetamise kohustuse ette ainult siis, kui haldusakt on kehtetuks tunnistatud, st haldusorgani poolt haldusmenetluse käigus kehtetuks tunnistatud, tuleb kohtu hinnangul seda sätet tõlgendada laiendavalt. 16. Kohus leiab, et menetluse lõpetamine on HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi võimalik ka juhul, kui haldusakti mõju on lõppenud ja haldusakti tühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Haldusakti mõju lõppemine toob kaasa selle kehtivuse lõppemise. Kuna maksuhaldur on käibemaksu enammakse kandnud kaebaja ettemaksukontole, ei ole vajadust MTA 4. juuni 2014. a otsuse nr 12.2- 3/21717-25 tühistamiseks. MTA 4. juuni 2014. a otsus, millega peatati tagastusnõude täitmine kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, ei riku enam FIE Jelena Aleksejeva õigusi ning selle tühistamine ei ole kaebaja jaoks enam vajalik. 17. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p-i 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 18. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt kulud õigusabile on 2693 eurot 52 senti. Lisaks taotleb kaebaja tasutud riigilõivu tagastamist. 19. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul on tagastusnõude täitmise peatamise lõpetamine seotud asjaoluga, et kaebaja suhtes läbiviidud kontrollimenetlus lõpetati ja seetõttu vabastati ka kaebaja tagastusnõue. Seega ei saavutatud kaebuses nõutud eesmärki kaebuse esitamisega. Seetõttu puudub vastustaja hinnangul käesoleval juhul alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks HKMS § 108 lg 6 alusel. 20. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja menetluskulud ei kuulu väljamõistmisele. 21. Kaebaja peamine eesmärk on olnud 2013. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud käibemaksu enammakse tagasi saamine, seega soov, et maksuhaldur aktsepteeriks tagastusnõuet. MKS § 33 lg 1 sätestab, et maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lg 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lg 2). Enammakse ei jõua ettemaksukontole enne tagastusnõude aktsepteerimist. Haldusasjades nr 3-3-1-4-13 (määruse p 13) ja 3-3-1-8-13 (määruse p 15) on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et tagastusnõude aktsepteerimine on toiming, millega

3-14-51439

4

maksuhaldur tunnistab tagastusnõude olemasolu, ja tagastusnõude selline tuvastamine lõppeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. 22. MKS § 106 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastada 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Käibemaksuseaduse § 34 lg 2 sätestab, et maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui: 1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või 2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud käibemaksu tagastamisnõude täitmise tähtaja pikendamist. 23. MKS § 107 lg 1 näeb ette võimaluse peatada tagastusnõude täitmine, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud maksukorralduse seaduse või muu maksuseaduse rikkumise tunnused ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et tagastusnõude täitmine peatatakse sellisel juhul kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. 24. Käesolevas asjas on maksuhaldur 20. veebruaril 2014 alustanud kaebaja tagastusnõude põhjendatuse kontrolli. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19. novembri 2013. a määruses asjas nr 3-3-1-48-13, et MKS § 59 lg 2 p 1 näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase maksude tasumise õigsust üksikjuhtumi kontrolli abil. Käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlus korraldatakse üksikjuhtumi kontrolli menetlusena. Seega on tagastusnõude tuvastamismenetlus üksikjuhtumi kontrolli menetlus, milles on maksuhalduril õigus MKS § 59 lg-le 1 tuginedes koguda tõendeid ja MKS § 59 lg-st 2 juhindudes kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente. 25. 2. juunil 2014 teavitati E. Alekseevat sellest, et tema suhtes on alustatud MKS § 1531 lg 1 tunnustel väärteoasi nr 930014001224. MTA peatas 4. juuni 2014. a otsusega nr 12.2-3/21717-25 käibemaksu tagastusnõude täitmise kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses. Seega kulges perioodil 20. veebruarist kuni 2. juunini 2014 käibemaksu tagastusnõude põhjendatuse kontroll; perioodil 2. juunist kuni 4. juunini 2014 kulgesid nii tagastusnõude põhjendatuse kontrollimenetlus kui ka väärteomenetlus; 4. juunist 2014 menetleti ainult väärteoasja, tagastusnõude põhjendatuse kontrollimenetlus oli peatatud kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses. 26. Väärteomenetluse alustamine andis maksuhaldurile õiguse peatada FIE Jelena Aleksejeva 2013. a detsembrikuu käibemaksu tagastusnõude summas 64 188 eurot 2 senti vabastamise ettemaksukontole (tl 9 pöördel). Ettemaksukonto arestimine ei oleks tagastusnõude tuvastamiseks ettenähtud tähtaegu peatanud ega pikendanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. jaanuari 2014. a määrus asjas nr 3-3-1- 84-13, p 11). 27. Asja materjalidest nähtuvalt andis MTA 16. juulil 2014 välja kontrollakti 12.2-3/21717-27, milles leidis, et FIE Jelena Aleksejeva on esitanud detsembrikuu 2013. a käibedeklaratsioonis valeandmeid, tekitades enammakstud käibemaksu, mida tal riigilt ei olnud õigus tagasi saada kokku summas 53 955 eurot 62 senti (tl 60). Nimetatud kontrollaktiga rahuldati osaliselt kaebaja taotlus ja otsustati käibemaksu tagastamine summas 10 232 eurot 40 senti. 21. oktoobril 2014 teavitas maksuhaldur FIE Jelena Aleksejevat sellest, et MTA lõpetas üksikjuhtumi kontrolli maksukohustust muutvaid asjaolusid tuvastamata (tl 85). Selle otsuse alusel asus maksuhaldur 22. oktoobril 2014 täitma ettemaksukontolt tagastustaotlust.

3-14-51439

5

28. Kohus selgitab, et tagastusnõude täitmisega seoses omab määravat tähtsust asjaolu, millisel ajahetkel lõppes tagastusnõude menetlus. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 20. märtsi 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-64-12, et maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse tagastamine kujutab endast toimingut HMS § 106 lg 1 mõttes. HMS § 43 lg 4 kohaselt võib toimingu sooritamise menetlus lõppeda mh toimingu sooritamisega või põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Käesolevas asjas otsustas maksuhaldur pärast tagastusnõude täitmise taotluse läbivaatamist tagastusnõude rahuldada. Kuna 21. oktoobri 2014. a. teatega otsustas maksuhaldur lõplikult tagastusnõude rahuldamise, lõppes sellega ühtlasi ka tagastusnõude menetlus (osaliselt, st 10 232 euro 40 sendi osas, oli käibemaksu tagastusnõude põhjendatuse kontrollimenetlus lõppenud juba 16. juulil 2014). 29. Kuivõrd maksuhaldur otsustas tagastusnõude täitmise lõplikult ära enne otsuse jõustumist väärteomenetluses, kaotas 21. oktoobri 2014. a teatest alates õigusjõu maksuhalduri eelnev otsus käibemaksu tagastusnõude täitmise peatamiseks. Kuigi MTA 4. juuni 2014. a otsusega peatati tagastusnõude täitmine kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, saabus vahepeal sündmus, mis lõpetas tagastamismenetluse varem. Menetlus, mis on juba lõppenud, ei saa samal ajal olla enam peatunud (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-64-12, p 24). 30. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et selle seose, kas kaebusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest, väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse ning võtta arvesse ka kaebuse eduväljavaateid. Ringkonnakohtu hinnangul paneb seejuures asjaolu, et haldusakt on kohtulikult vaidlustatud, põhjendamiskoormuse haldusorganile, kelle haldusakt on vaidlustatud (Tartu Ringkonnakohtu 5. veebruari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-11-2149, p 16). Eespool toodut arvesse võttes leiab kohus praegusel juhul, et HKMS § 108 lg 6 alusel tuleb vastustajalt kaebaja menetluskulud välja mõista. Sellise otsuse tegemisel on kohus arvestanud mh sellega, et: 1) menetlused on olnud läbi põimunud (käibemaksu tagastamise põhjendatuse kontrollimenetlus peatati väärteomenetluses tehtava otsuse jõustumiseni, käibemaksu tagastamise põhjendatuse kontrollimenetluses ilmnenud asjaolude põhjal alustati väärteomenetlust); 2) kaebuse esitamise ajal menetleti vaid väärteoasja ja tagastusnõude põhjendatuse kontrollimenetlus oli peatatud; 3) maksuhaldur on kohtumenetluse ajal toimunud käibemaksu tagastamise põhjendatuse kontrollimenetluses esialgu seisukohal (16. juuli 2014. a kontrollakt), et kaebaja on esitanud käibedeklaratsioonis valeandmeid, tekitades enammakstud käibemaksu, mida tal riigilt ei olnud õigus tagasi saada, kuid siis asunud seisukohale (21. oktoobri 2014. a teade), et kontroll lõpetatakse maksukohustust muutvaid asjaolusid tuvastamata; 4) kohus tõlgendas HKMS § 152 lg 1 p-i 4 laiendavalt ja lõpetas menetluse põhjusel, et haldusakti mõju lõppemine tõi kaasa selle kehtivuse lõppemise; 5) vaidlustatud haldusakti mõju ei oleks lõppenud, kui maksuhaldur ei oleks paralleelselt kulgevas käibemaksu tagastusnõude põhjendatuse kontrollimenetluses teinud otsustust käibemaksu enammakse tagastamiseks; 6) kohtu hinnangul ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada ilmselgelt olematuteks; 7) vastustaja ei ole teinud kohtu jaoks piisavalt usutavaks, et tagastusnõude täitmise peatamise otsuse kohtuliku vaidlustamise ja sellele järgnenud tagastusnõude rahuldamise vahel puudub seos. 31. Kaebaja õigusabikulude koosseis on järgmine – Maksukonsultandi UÜ sularahaarve nr 20140602 alusel 619 eurot 20 senti (tl 79), arve-saateleht nr 20140706 alusel 1548 eurot (tl 83) ja sularahaarve nr 20141012 alusel 526 eurot 32 senti (tl 84). Sularahaarve nr 20140602 kuupäev on 12. juuni 2014 ja arve kirjeldusse on märgitud „Ettemaks õigusteenuste eest seoses maksuhalduri kontrollimenetlusega“ (tl 79). Kohus leiab, et tegemist on kuluga, mille kaebaja kandis kohtueelses menetluses, mistõttu ei kuulu see teiselt poolelt väljamõistmisele. 32. Asja materjalidest nähtub, et arve-saatelehe nr 20140706 ja sularahaarve nr 20141012 alusel on kaebaja õigusabiteenuste eest tasunud (tl-d 81-82). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja

3-14-51439

6

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus peab kuludokumentidel näidatud õigusabi osutamise tunnihinda 129 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 5. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-66-12, p 19). Ka ei saa õigusteenuse osutamisele kulunud aega pidada ülemääraseks. Seetõttu leiab kohus, et 2074 eurot 32 senti (1548+526,32) tuleb Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja mõista. Väljamõistetud menetluskulud tuleb MTA-l kanda Elena Alekseeva pangakontole nr EE022200221039645370. 33. FIE Jelena Aleksejeva kaebuselt on tasutud riigilõiv 750 eurot (tl 19). HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot. See tuleb kanda Elena Alekseeva pangakontole nr EE022200221039645370 (tl 76). 34. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik