2-12-54790/77 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja

Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-54790

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Baltic Capital Partners OÜ hagi OÜ FINANCE

MGMT ja AR vastu võlakirjade ja raha

tagastamiseks ja OÜ Finance MGMT vastuhagi

Baltic Capital Partners OÜ vastu 1 022 586,38

euro ja viivise saamiseks

971 455,99 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.10.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Baltic Capital OÜ apellatsioonkaebus ja OÜ

FINANCE MGMT apellatsioonkaebus

14.10.2014

Hageja Baltic Capital Partners OÜ (registrikood

11520808, asukoht Narva mnt 9A, Tallinn),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Veikko

Puolakainen

Kostja 1 OÜ FINANCE MGMT (registrikood

10891276, asukoht Põdrakanepi tee 5, Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets

Kostja 2 AR (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXXXXXX XXX X XXXXXXX)

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.10.2013 otsus osaliselt hagi rahuldamise ja

vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt.

2. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3. Rahuldada Baltic Capital Partners OÜ hagi OÜ Finance MGMT vastu võlakirjade

tagastamiseks.

4. Kohustada OÜ Finance MGMT tagastama Baltic Capital Partners OÜ-le

Creditstar Group AS võlakirjad nominaalväärtusega 659 000 eurot ja osaluse

suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust.

5. Kohustada OÜ Finance MGMT andma nõusolek ja korraldus oma väärtpaberi

kontohaldurile Creditstar Group AS võlakirjade (nominaalväärtusega 659 000

eurot ning osaluse suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust) omandiõiguse

kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris.

6. Jätta Baltic Capital Partners OÜ hagi OÜ Finance MGMT vastu 100 000 euro

saamiseks rahuldamata.

7. Jätta Baltic Capital Partners OÜ hagi AR vastu rahuldamata.

8. Rahuldada OÜ Finance MGMT vastuhagi Baltic Capital Partners OÜ vastu

osaliselt.

9. Välja mõista Baltic Capital Partners OÜ-lt OÜ Finance MGMT kasuks 928 148,95

(üheksasada kakskümmend kaheksa tuhat ükssada nelikümmend kaheksa) eurot

ja 95 senti, millest 511 293,19 eurot on põhivõlgnevus, 329 486,28 eurot intress ja

87 369,48 eurot on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.

10. Rahuldas

osaliselt

OÜ

Finance

MGMT

vastuhagis

toodud

tulevikus

sissenõutavaks muutuv viivisenõue ning mõista Baltic Capital Partners OÜ-lt OÜ

Finance MGMT kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

11. Määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord selliselt, et OÜ Finance

MGMT on kohustatud andma nõusoleku ja korralduse oma väärtpaberi

kontohaldurile Creditstar Group AS võlakirjade (nominaalväärtusega 659 000

eurot ning osaluse suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust) omandiõiguse

kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris samaaegselt Baltic Capital

Partners OÜ poolt kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma maksmisega OÜ-le

Finance MGMT.

12. Tühistada Harju Maakohtu 28.12.2012 hagi tagamise määrus osas, milles kohus

arestis OÜ Finance MGMT arvelduskonto nr 221020331842 AS-s Swedbank

100 000 euro ulatuses.

13. Baltic Capital Partners OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. OÜ Finance

MGMT apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

14. AR menetluskulud jätta Baltic Capital Partners OÜ kanda. Muus osas jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja vastus vastuhagile

1. Baltic Capital Partners OÜ esitas 20.12.2012 hagi Harju Maakohtusse OÜ FINANCE

MGMT ja AR vastu võlakirja ja raha tagastamiseks.

2. Hageja on finantsinvesteeringute valdkonnas tegutsev äriühing, kelle peamiseks

tegevussuunaks

on

pikaajalised

investeeringud

kõrge

kasvupotentsiaaliga

ettevõtetesse. AR oli hageja ainus juhatuse liige kuni 18.12.2012. Hageja osanikeks on

AS ja OÜ FINANCE MGMT.

3. 10.12.2012 emiteeris Creditstar Group AS võlakirju nominaalväärtusega 3 000 000

eurot. Hageja soetas neid võlakirju 659 000 euro väärtuses, mis moodustas 21,9667%

emiteeritud võlakirjade kogumahust. Võlakirjad olid Eesti Väärtpaberite Keskregistris

emiteeritud hageja nimele. 17.12.2012 andis AR hageja juhatuse liikmena kontohaldur

AS-ile Swedbank tehingukorralduse hagejale kuuluvate võlakirjade müügiks OÜ-le

FINANCE MGMT hinnaga 0 eurot. AR on viimase ainus juhatuse liige ja ainuosanik.

Tehingu tulemusena vormistati hagejale kuulunud võlakirjade omanikuks OÜ

FINANCE MGMT. Samuti teostas AR hageja juhatuse liikmena 16.12.2012 rahalise

ülekande 100 000 eurot OÜ FINANCE MGMT kontole. Makse selgituses oli kirjas

„vastavalt laenulepingule“, kuid hagejale ei ole teada, et ta oleks kostjaga sõlminud

laenulepingut 100 000 euro saamiseks. Hageja osanikud ei ole võtnud vastu otsust anda

laenu OÜ-le FINANCE MGMT. Ainus laenuleping pärineb 16.10.2008, mille alusel

andis kostja 1 hagejale laenu sihtotstarbeliselt 8 000 000 krooni osakapitali

sissemakseks tingimusel, et hageja osanikud otsustavad tõsta kapitali 20 000 000

krooni võrra ning pärast seda suurendatakse kostja 1 osa nimiväärtust 8 000 000 krooni

võrra. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et pärast osakapitali suurendamist loetakse

laenuleping selle p-de 4.1. ja 4.2. järgi lõppenuks. Osanikud tegid otsused osakapitali

suurendamiseks 17.11.2008 erakorralisel üldkoosolekul. Seega ei saanud hagejal olla

mistahes rahalisi kohustusi kostja 1 ees tulenevalt 16.10.2008 laenulepingust.

4. Hageja kui äriühingu huvides ei olnud suuremahulise laenu andmine oma osanikule või

võõrandada hiljuti investeerimise eesmärgil soetatud võlakirju tasuta. Selline tegevus

on hea usu põhimõtte vastane käitumine ja teadlik äriühingule kahju tekitamine.

Mõlemad AR poolt teostatud tehingud on tühised. Hageja ei ole kumbagi tehingut

heaks kiitnud. Tehingu tühisuse puhul tuleb tehingu alusel saadu tagastada alusetu

rikastumise sätete alusel.

5. Kostja 2 vastu esitas hageja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude. AR kui juhatuse

liige rikkus oma kohustusi ja tekitas hagejale kahju 759 000 eurot, millest 100 000 eurot

on üle kantud raha ja 659 000 eurot on võlakirjade nominaalväärtus. Kohustuse

rikkumise ja kahju tekitamise korral kehtib juhatuse liikme vastutuse eeldus ja hagejale

teadaolevalt ei ole rikkumine vabandatav.

6. Juhul, kui kohus hagi rahuldab ja kohustab OÜ-t FINANCE MGMT tagastama

Creditstar Group OÜ võlakirjad, tuleb vastav omandiõiguse kanne teha Eesti

Väärtpaberite Keskregistris. On vajalik, et kohtuotsus asendaks kostja nõusolekut.

7. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et vaidlusalused tehingud olid tühised ainuüksi

seetõttu, et nende tegemiseks puudus osanike nõusolek või hilisem heakskiit. Kostjad

ei ole vastu vaielnud alternatiivsele tehingu tühistamise avaldusele, hageja nõudele

alusetu rikastumise alusel ega hageja kahjunõudele. Kostjad on üksnes väitnud, et

vaidlustatud ülekanded tehti õiguslikul alusel. Hageja leidis, et osanike nõusolek oli

vaidlusaluste tehingute tegemiseks vajalik sõltumata sellest, kas tegu oli uue tehingu

või varasema kohustuse täitmisega. Nõusolek oli vajalik, sest kostja tegi ülekanded

iseendaga seotud äriühingule.

Kostjate vastuväited ja vastuhagi

8. Kostjad hagi ei tunnistanud. Tehingud toimusid õiguslikul alusel. AR tegi ülekanded

selleks, et täita hageja poolt võlgnetav rahaline kohustus, mis tulenes 16.10.2008

sõlmitud laenulepingust ning selle 15.01.2009 ja 15.10.2010 sõlmitud lisadest.

9. Laenulepingu alusel andis OÜ FINANCE MGMT hagejale laenu 8 000 000 krooni.

Laenusumma oli mõeldud hageja osakapitali sissemakseks, mille kohta tegi hageja

vajaliku osanike otsuse. Osakapitali suurendamiseks aga äriregistrile avaldust ei

esitatud ja hageja osakapitali suurendamist ei toimunud. Seega on ebaõige hageja väide,

et hagejal ei ole laenulepingust tulenevat kohustust kostja ees.

10. Laenulepingust tulenev nõue kajastub hageja majandusaasta aruannetes. 2009.a

aruandes oli see kirjas pikaajalise kohustusena, 20 000 000 krooni. Sama kordus 2010.a

aruandes.

2011.a

aruandes

oli

laenukohustus

samuti

kirjas

pikaajalise

laenukohustusena 1 278 000 eurot ehk 20 000 000 krooni. Laenu summa jagunes hageja

osanike vahel viisil, kus OÜ-le FINANCE MGMT võlgnetav summa oli 8 000 000

krooni, AS-ele 6 000 000 krooni ja Konsultatsioonifirma AS AS-ile 6 000 000 krooni.

Seda tõendavad hageja 17.11.2008 osanike koosoleku protokolli p-d 4.2. - 4.4.

11. Hageja tasus OÜ-le FINANCE MGMT laenulepingu alusel intresse 2010.a, 2011.a ja

2012.a – 18-l korral. Intressimaksed tegi hageja teine osanik AS. Kuivõrd hageja

raamatupidamist korraldas AS, oli ta teadlik laenulepingust. Seda kinnitab AR ja AS

05.10.2012 e-kirjavahetus hageja 2011.a majandusaasta aruande teemal. Hageja 2011.a

majandusaasta aruande koostamise korraldas AS ja saatis selle e-postiga hageja

juhatuse liikmetele.

12. Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 16.10.2012. Hageja pidi lepingu

alusel tasuma kostjale intressi 21% aastas alates laenu saamisest 16.10.2008.

Laenusumma tagastamisega viivitamisel kohustus hageja tasuma OÜ-le Finance

MGMT viivist 0,25% tagastamata summalt päevas.

13. Creditstar Group AS võlakirjade intressimäär on 15% aastas. Hagejale laenulepingust

tulenev intressi tasumise kohustus ületab võlakirjadest tulenevat intressi teenimise

võimalust 6% võrra. Pärast vaidlustatud tehingute tegemist ehk raha ja võlakirjade

ülekandmist kostjale võlgneb hageja 21.01.2013 seisuga laenulepingu alusel kostjale

16 832,55 eurot viivisena ja 192 371,95 eurot põhivõlana ehk kokku 209 204,49 eurot.

14. Võlakirjadega kauplemine on hageja igapäevane majandustegevus ja seni tehti seda

juhatuse poolt ilma osanike otsuseta. Võlakirjadega seotud tehinguteks ei ole hageja

osanikud juhatusele tehingueelseid nõusolekuid kunagi andnud. Osanike otsust ei

tehtud Creditstar Group AS võlakirjade ostmisel.

15. Kuna hageja osanike 17.11.2009 otsuse alusel osakapitali suurendamist äriregistrisse

ei kantud, tekkis kostjal õigus nõuda tasutud sissemakse tagastamist. See tuleneb

otseselt laenulepingu p-st 4.3, milles viidatud edasilükkavat tingimust ei ole saabunud.

Kui ei oleks sõlmitud 15.01.2009 kokkulepet, oleks hageja pidanud summa tagastama

juba 18.04.2009 ehk kohe, kui möödus kuus kuud osakapitali suurendamise otsuse

vastuvõtmisest.

16. Laenunõue oli kajastatud hageja majandusaasta aruannetes. 05.10.2012 saatis AR AS-

ele kirja, milles rääkis bilansist ja palus, et finantsjuht selgitaks lahti hageja

laenukohustused, tuues eraldi välja laenu põhiosa ja intressivõlgnevuse. Samal päeval

saatis finantsjuht AS-ele palutud info, mille AS saatis edasi AR-le koos hageja

bilansiga. Bilansi alaosas „pikaajalised laenud“ on real 21912 kajastatud kostja OÜ

Finance MGMT laenunõue 511 293,19 eurot ehk 8 000 000 krooni ja rea lõpus on

intress 21% aastas.

17. Majanduslikult oli loogiline, et algselt anti kapitaliks mõeldud laen ilma intressita ning

kui seda sissemakseks ei kasutatud, lepiti kokku intressi arvestamine. Nõude olemasolu

seisukohalt ei oma tähtsust, kuidas kostja oma raamatupidamises nõuet kajastas. Kostja

ise on oma nõude arvestuses võtnud arvesse tasutud intressimakseid. Arvestuses on

selgelt toodud, et seisuga 17.12.2012 oli hageja tasunud kostjale intresse kokku

827 657,96 eurot. See sisaldab 2010.a, 2011.a, 2012.a intressimakseid, makset 100 000

eurot ja võlakirjadega tasumist. Laenusumma tagasimaksmine kui sooritus ei olnud

iseseisev tehing.

18. Kuna 17.11.2008 otsuse alusel osakapitali suurendamist ei toimunud, vajas

lahendamist küsimus kostja poolt tehtud sissemakse osas. Seda arutasid osanikud

2009.a jaanuaris. Alguses soovis kostja laenusumma kohest tagastamist, kuid hageja

huvides lepiti kokku, et laenu tagastamise tähtaega pikendatakse kuni 16.10.2010 ja

tasutakse intresse. Kokkuleppe vormistas hageja ainuke juhatuse liige AR. Ei ole

usutav, et kostja andis hagejale 8 000 000 krooni osaluse saamiseks, kuid osalust selle

eest ei saadud ja summa jäeti tagasi nõudmata.

19. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja raamatupidaja on kostjale intresse arvestanud.

Vaidlus oli selle üle, millisest võlasuhtest tulenevalt intresse arvestati. Hageja ei ole

tõendanud, et intressid tasuti tulenevalt mõnest muust võlasuhtest. Tehingu täitmiseks

osanike otsuse vastuvõtmise nõuet äriseadustikust ei tulene. Laenusumma tagastamine

ei ole tehing, vaid tehinguks oli laenulepingu sõlmimine. Juba kord sõlmitud lepingu

täitmiseks uut otsust vaja ei ole. Ebaõige oleks käsitlus, et näiteks pangalt võetud suure

laenu tagastamise tähtaja saabumisel on laenu tagasimaksmisel vaja uuesti küsida

osanike nõusolekut. Puudub alus rahuldada hageja nõue 100 000 euro

tagasinõudmiseks.

20. OÜ Finance MGMT esitas 28.06.2013 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista

1 022 586,38 eurot, millest põhivõlgnevus on 511 293,19 eurot, intress perioodi

16.10.2008 - 16.10.2012 eest 429 486,28 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 81 806,91 eurot. Samuti palus kostja välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise määras 0,25% tasumata põhivõlgnevuselt päevas.

21. Hageja laenas OÜ-lt FINANCE MGMT 8 000 000 krooni hageja osakapitali

suurendamiseks. Laenulepingu kohaselt pidid osanikud otsustama osakapitali

suurendamise hiljemalt 6 kuu jooksul pärast laenulepingu sõlmimist. Osakapitali

suurendamise otsus võeti vastu, aga osakapitali suurendamist äriregistrisse ei kantud.

Kostja ei saanud temale lubatud osalust ja tal tekkis õigus nõuda laenuna antud summa

tagastamist. Kostja leidis, et vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele ja

vastuhagi rahuldamine välistab vähemalt osaliselt põhihagi rahuldamise.

22. Kuivõrd osakapitali suurendamist ei toimunud, tekkis kostjal õigus nõuda tasutud

sissemakse tagastamist analoogia korras ÄS § 347 lg 2 järgi ja arvestades, et

märkimisleping on sisuliselt edasilükkava tingimusega tehing, ka TsÜS § 102 lg-te 1

ja 2 ning § 105 lg 1 järgi. Kuna osakapitali suurendamist äriregistrisse ei kantud, siis

tekkis kostjal õigus nõuda tasutud sissemakset tagasi. Kostja intressi ja viivisenõue

tuleneb laenulepingu lisakokkulepetest. Hageja osanikud olid laenulepingu

lisakokkulepetega nõus ning nõusolek anti suulises vormis. Seetõttu puudub alus ÄS §

181 lg 3 kohaldamiseks. Hageja ei saa väita, et kaasosanik ei olnud nõus tehinguga,

mis on viimase teadmisel kirjendatud raamatupidamises ja kolmel järjestikusel aastal

kajastatud aastaaruandes. Samuti on arvestatud ja tasutud intressi.

23. Kostjad palusid määrata põhihagi ja vastuhagi rahuldamise korral kindlaks otsuse

täitmise viis, kord ning tähtaeg. Hageja nõue 100 000 euro tagastamiseks tuleks

tasaarvestada kostja tagastamise nõudega kattuvas ulatuses. Hagejat tuleb kohustada

täitma rahasumma tasumise kohustus samaaegselt kostja poolt Creditstar Group AS

võlakirjade üleandmise kohustuse täitmisega selliselt, et hageja annab kontohaldurile

ostukorralduse võlakirjade kostjalt arveldustüübiga „makse vastu“ ja hinnaga, mis

võrdub kostja nõude summa väärtuspäeva seisuga, millele lisandub 0,25% tasumata

summalt päevas, hiljemalt 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, esitades

tehingukorralduse koopia kostjale. Samuti tuleks kohustada kostjat täitma võlakirjade

tagastamise kohustuse samaaegselt hageja kohustusega tasuda rahasumma selliselt, et

kostja annab kontohaldurile müügikorralduse Creditstar Group AS võlakirjade

müümiseks hagejale arveldustüübiga „makse vastu“, hinnaga, mis võrdub kostja nõude

summa väärtuspäeva seisuga ja millele lisandub 0,25% tasumata põhivõlast päevas

hiljemalt 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui hageja ei anna kontohaldurile

eeltoodud tehingukorraldust hiljemalt 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest,

jäävad võlakirjad kostjale ja sellega loetakse täidetuks hageja viivise tasumise kohustus

659 000 eurot. Kui kohus peaks vähendama viivise nõuet alla 659 000 euro, tuleks

määrata, et sellega loetakse täidetuks hageja viivise ja intressi tasumise kohustus.

Tingimuse saabumisel ehk kui võlakirjad jäävad kostjale, tühistab kohus kostja

avalduse alusel hagi tagamiseks kohaldatud abinõud.

24. Kostjad leidsid, et kohustuse täitmisest keeldumise õiguslik alus tuleneb VÕS § 110

lg-st 1. Kui kohus rahuldab korraga hagi ja vastuhagi, tekib mõlema poole kasuks

täitedokument ja täitmise kohustus. Kui kohus sellise otsuse täitmise korda kindlaks ei

määra, tekib oht, et poolte vahel tekivad otsuse täitmisel uued vaidlused. Otsuse

täitmise korra kindlaksmääramine on vajalik ka seetõttu, et hagejal puuduvad vahendid

kostja nõude rahuldamiseks. AR teab, et hagejal ei olnud 2012.a detsembris raha

selleks, et täita kostja laenunõuet.

25. Vastuhagi nõue ei ole aegunud. Nõue oleks aegunud siis, kui ei oleks sõlmitud

kirjalikult laenulepingu lisasid, mis muutsid laenulepingu tähtajaliseks. Tähtaeg saabus

16.10.2012. Samuti esineks mitmeid aluseid aegumise katkemiseks nõude

tunnustamisega. Eelkõige seisneb see intresside maksmises, e-kirjavahetuses

laenukohustuste ja intresside teemal, samuti läbirääkimistes. AR hageja juhatuse liikme

ja seadusliku esindajana tunnustas kostja nõuet alates 2009.a jaanuarist kuni 2012.a

detsembrini igal aastal.

26. Laenulepingu intressimäär ei ole ebamõistlikult suur. Arvestada tuleb konkreetse laenu

üksikasju. Tegemist oli tagamata laenuga, mille puhul on tavalisest kõrgem

intressimäär tavaline. Intressimäär 21% oli hageja ja tema grupi ettevõtete jaoks

tavaline. Hageja grupi ettevõtted võtsid laenu läbi võlakirjade emiteerimise

intressimääraga 16-30%, lisaks on SMS Laen AS emiteerinud võlakirju

intressimääraga 16-30% ning Creditstar Group AS intressimääraga 17-20%.

27. OÜ FINANCE MGMT teatas juba enne laenu tähtaja saabumist läbirääkimistel, et kui

hageja laenu summat tagasi ei maksa, siis kavatseb ta selle sisse nõuda koos intressi ja

viivisega. Viivise määra 0,25% tasumata summalt päevas hageja vaidlustanud ei ole.

Selline viivise määr on hageja ja tema grupi ettevõtete tavaline praktika. AS-ile SMS

Laen on antud laenu viivise määraga 0,25% päevas, mille laenusaaja tasus.

Hageja vastuväited vastuhagile

28. Hageja leidis, et vastuhagi on aegunud ja taotles kohtult aegumise kohaldamist. Hageja

ei vaielnud vastu, et tegemist oli sihtotstarbeliselt antud laenuga ning osanikud

otsustasid 17.11.2008 osakapitali suurendamise. Osanike otsuse vastuvõtmisega ning

selle täitmiseks tehtud sissemaksega muutus algne laenusuhe märkimislepinguks, s.t

kostjal ei saanud enam olla laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kostjal tekkis õigus

nõuda tasutud summade tagastamist juba siis, kui ta sai teada, et osakapitali

suurendamist äriregistris ei toimunud ehk hiljemalt kuue kuu möödumisel osanike

otsuse vastuvõtmisest. Kostjal saaks olla vaid märkimislepingust tulenev nõue.

Kuivõrd AR oli ise 17.11.2008 otsuse vastuvõtmise ajal hageja juhatuse liige, siis pidi

ta olema teadlik, et osakapitali suurendamist kuuekuulise tähtaja jooksul ei toimunud.

Osakapitali suurendamise registreerimine oli AR enda kohustus ja pädevus. Kostjal

oleks nõudeõigus tekkinud sissemakstud summade tagastamiseks kuue kuu jooksul

pärast osanike otsuse tegemist ehk alates 17.04.2009. Hagiavaldus esitati kohtule

28.06.2013. Vastunõue on aegunud. Aegumise kohaldamisel ei saa arvestada

15.01.2009 ja 15.10.2010 laenulepingute lisasid. Esiteks tekkis rahalise sissemakse

tegija ja äriühingu vahel makse tegemisel uus õigussuhe ehk märkimisleping. Kostja

käsitleb oma nõuet just märkimislepingust tuleneva tagastusnõudena, mis allub

üldistele aegumissätetele. Teiseks on laenulepingu lisad tühised. Juhatusel puudus ilma

osanike nõusolekuta õigus teha tehinguid iseendaga seotud äriühinguga. Osanike

otsuseid ei eksisteeri ja kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Laenulepingute

lisakokkulepped esitati alles kohtumenetluse käigus.

29. Hageja leidis, et lisadest tulenev intressinõue 21% aastas on ebamõistlikult suur ning

sellises summas rahaliste kohustuste võtmine oleks majanduslikult äärmiselt

ebaotstarbekas. Tegemist ei olnud tavapärase majandustegevusega ja sellise kohustuse

võtmist oleksid pidanud arutama osanikud. Intressinõude arvestuses ei ole kostja

arvesse võtnud talle juba tasutud intresse. Intresside tegelik tasumine muude

võlanõuete raamides kinnitab väljamakstud intresside suurus.

30. Kuivõrd kostjal ei saaks olla hageja vastu laenulepingust tulenevat nõuet aegumise

tõttu, puudub viivisenõude esitamiseks õiguslik alus. Alternatiivselt leidis hageja, et

viivisenõue on ülemäära suur. Kostja oleks saanud hagi esitada tunduvalt varem. Kostja

väidete kohaselt saabus laenu tagastamise tähtaeg 17.10.2012, kuid nõue esitati alles

19.06.2013 ja hagiavaldus 28.06.2013. Viivisenõue ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Hageja palus kohtul vähendada viiviseid mõistliku suuruseni.

31. Hageja vaidles vastu kostja taotlusele otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

Taotlus on esitatud hilinemisega. Kostjale oli antud lõplik tähtaeg taotluste esitamiseks

28.06.2013. Selle tähtaja jooksul esitas kostja vastuhagi. Kostja esitas 24.09.2013

taotlused hilinenult. Põhihagi ja vastuhagi nõuded ei ole samaliigilised. Kostjal puudub

õiguslik alus nõuda laenusumma tagastamist hageja võlakirjade arvelt. Kuigi kostja

esitas otsuse täitmise kindlaksmääramise viisi taotluse, on ta sisuliselt esitanud uued

nõuded uuel alusel. Kostja soov jätta võlakirjad endale ja tuginemine VÕS § 110 lg-le

1 jääb ebaselgeks, sest kostja esitas suure nõudega rahalise vastuhagi. Vastuhagi nõue

võlakirju ei puuduta. Kui kostja on ise esitanud tasaarvestusliku nõude, ei saa ta samal

ajal oma kohustuste täitmisest keelduda. Taotlusest võib välja lugeda kostja soovi jätta

võlakirjad endale ja seda ka vastuhagi rahuldamise korral.

Esimese astme kohtu otsus

32. Harju Maakohus rahuldas 18.10.2013 otsusega hagi kostja OÜ Finance MGMT vastu

100 000 euro saamiseks, võlakirjade tagastamiseks ja kohustas kostjat tagastama

hagejale Creditstar Group AS võlakirjad nominaalväärtusega 659 000 eurot ja osaluse

suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust. Kohus luges tuvastatuks, et OÜ Finance

MGMT on kohustatud andma nõusoleku ja korralduse oma väärtpaberi kontohaldurile

Creditstar Group AS võlakirjade (nominaalväärtusega 659 000 eurot ning osaluse

suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust) omandiõiguse kande muutmiseks Eesti

Väärtpaberite Keskregistris ning asendada OÜ Finance MGMT nõusolek ja korraldus

väärtpaberite omandiõiguse kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris

kohtuotsusega. Kohus jättis hagi AR vastu rahuldamata. Kohus rahuldas osaliselt OÜ

Finance MGMT vastuhagi Baltic Capital Partners OÜ vastu 524 867,17 euro ulatuses,

millest 511 293,19 eurot on põhivõlgnevus ja 13 573,98 eurot on kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus määras tasaarvestada rahuldatud hagi ja

vastuhagi nõuded ning mõista tasaarvestuse tulemusena Baltic Capital Partners OÜ-lt

OÜ Finance MGMT kasuks välja 424 867,17 eurot. Kohus rahuldas osaliselt OÜ

Finance MGMT vastuhagis toodud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude

ning mõistis Baltic Capital Partners OÜ-lt OÜ Finance MGMT kasuks välja viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni.

33. Vaidlus oli selle üle, kas kostja AR võis hageja laenulepingulisi kohustusi täita hagis

vaidlustatud võlakirjade üleandmise ning rahalise ülekande teel.

34. Kohus leidis, et AR poolt 16.12.2012 teostatud rahalist ülekannet 100 000 eurot ei saa

lugeda tehinguks. Tegemist oli toiminguga. Asjas kogutud tõenditest nähtus üksnes

rahalise ülekande tegemine. 100 000 euro suuruse ülekande tegemisest hageja kontolt

kostja kontole ei saa järeldada uue laenulepingu sõlmimist hageja ja kostja 1 vahel.

Kuivõrd 16.12.2012 teostatud ülekanne on toiming ja mitte tehing, ei saa antud

toimingut lugeda tühiseks tehinguks. Seega ei saa 100 000 euro suuruse ülekande puhul

rahuldada hageja nõuet OÜ FINANCE MGMT vastu esimesel alusel ehk seetõttu, et

tegemist oli tühise tehinguga ÄS § 181 lg 3 mõistes. Samuti ei saa rahuldada hageja

nõuet seetõttu, et hageja on selle tehingu tühistamisavaldusega tühistanud.

35. 17.12.2012 toiminud võlakirjade üleandmise puhul tegemist tehinguga. Tehingu

tegemiseks pidi AR-l olemas olema hageja osanike nõusolek ning vaidlus puudus selle

üle, et vastavat kirjalikku nõusolekut hageja osanikud kunagi andnud ei ole. Kostjad ei

ole ka väitnud, et hageja osanikud oleksid andnud 17.12.2012 võlakirjade

müügitehingule oma hilisema heakskiidu. Vaidlus puudus selle üle, et võlakirjade

omandiõigus anti üle tasuta. Kirjeldatud tehing ei saanud kujutada endast tavapärase

majandustegevuse raames tehtud tehingut ning sellise tehingu tegemiseks oleks AR-l

pidanud olemas olema hageja osanike nõusolek. Samuti tuleb arvestada, et tehingu

teiseks pooleks oli AR-ga seotud juriidiline isik, mille ainus juhatuse liige ja omanik ta

oli.

36. Kui osaühingu juhatuse liige on osaühingu nimel sõlminud ilma osanike nõusolekuta

tehingu mitte otseselt iseendaga, vaid enda poolt esindatud äriühinguga, on tegemist

ÄS § 181 lg-s 3 toodud keelu rikkumisega. Osaühingul on võimalus tühistada sellise

esindaja tehing, mis on tehtud huvide konfliktis. Formaalsetele tingimustele vastav ja

õiguslikult põhistatud tühistamisavaldus toob kaasa tehingu kehtetuse sõltumata sellest,

kas teine pool sellele vastu vaidleb. Kohus leidis, et 17.12.2012 toimunud võlakirjade

müügitehing on tühine tehing ÄS § 181 lg 3 mõistes ja sellist tehingut sai hageja ühtlasi

tühistada tühistamisavaldusega. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt

alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leidis, et

kostjate väited selle kohta, et võlakirjade võõrandamisega täideti hageja laenulepingust

tulenevat kohustust kostja ees, ei ole tehingu tühisuse tuvastamisel asjakohased ega

välista hageja nõude rahuldamist kostja vastu sellel õiguslikul alusel. Seega hageja

nõue võlakirjade tagastamiseks nominaalväärtusega 659 000 eurot kuulub

rahuldamisele.

37. Asjas kogutud tõenditest nähtus, et 16.10.2008 on OÜ FINANCE MGMT laenuandjana

ja hageja laenusaajana sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt andis kostja 1 hagejale

laenu 8 000 000 krooni. Lepingu p-s 4.3. on märgitud, et pärast hageja omakapitali

suurendamist p-des 4.1. ja 4.2. tingimustel loetakse laenuleping lõppenuks.

Laenulepingu p-s 4.1. nähti ette, et kostja 1 annab hagejale laenu sissemakseks hageja

osakapitali selliselt, et hiljemalt 6 kuu jooksul pärast laenulepingu sõlmimist otsustavad

hageja osanikud tõsta osaühingu osakapitali 20 000 000 krooni võrra. Lepingu p 4.2.

järgi tuli seejuures suurendada kostja 1 osa nimiväärtust 8 000 000 krooni võrra

8 040 000 kroonini. Kostja 1 pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis hagejale

15.10.2008 laenuna üle 4 000 000 krooni ja 16.10.2008 samuti 4 000 000 krooni.

38. 17.11.2008 sõlmisid hageja ja OÜ FINANCE MGMT mitterahalise sissemakse

üleandmise lepingu, mille järgi andis kostja 1 hagejale üle ja hageja võttis vastu

osakapitali mitterahalise sissemakse, milleks oli kostja 1 nõue hageja vastu 8 000 000

krooni. Lepingule on mõlema poole esindajana alla kirjutanud AR. Lepingule on

lisatud mitterahalise sissemakse hindamise akt.

39. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et äriregistrile avaldust osakapitali

suurendamiseks ei esitatud ja osakapital jäi suurendamata.

40. Kohus leidis, et hageja väide, et kuigi osakapitali suurendamise kohta jäi äriregistri

kanne tegemata, on osanike otsus jõus, ei ole asjakohane. Tulenevalt ÄS § 196 lg-test

1, 3 ja 4 tuleneb, et osakapitali saab lugeda suurendatuks alles alates vastava äriregistri

kande tegemisest. Kande tegemiseks saab juhatus esitada avalduse kuue kuu jooksul

alates otsuse vastuvõtmisest. Kui otsus on vastuvõetud ja tähtaegselt ei ole äriregistrile

avaldust esitatud, ei ole osakapitali suurendamine konkreetse osanike otsuse alusel

enam võimalik, vaatamata sellele, et osanike otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõus.

41. Vaidlus puudus selle üle, et OÜ FINANCE MGMT andis hagejale laenu 8 000 000

krooni ning seejärel andis mitterahalise sissemaksena hagejale üle oma nõude tema

vastu üksnes osakapitali suurendamise eesmärgil. Olukorras, kus osakapitali

suurendamine jääb äriregistrisse kandmata, tuleb lugeda märkimislepingu alusel tehtud

sissemakse alusetult saaduks ning tagastada sissemakse soorituse teinud isikule. Kohus

leidis, et tekkinud olukorra hindamisel tuleb analoogia korras kohaldada ÄS § 347 lg

2, millest tulenevalt oli hagejal kohustus tagastada viivitamatult kostja poolt tehtud

sissemakse kui alusetult saadu.

42. Kostjad väitsid, et osanike nõusolek 15.01.2009 kokkuleppe ja 15.10.2010 kokkuleppe

kohta anti suuliselt, sest tavapäraselt hageja osanikud kirjalikke otsuseid ei

vormistanud. Oma väidete tõendamiseks esitasid kostjad tsiviilasjas nr 2-13-4525

toimunud kohtuistungi protokolli, millel mh kuulati vande all üle AS, kes kinnitas, et

juba aastast 2008 ei olnud Baltic Capital Partners OÜ-s osanike koosolekute läbiviimise

vorm formaalne. Samuti, et üldjuhul koosolekutel protokolle ei vormistatud, kui ei

olnud vaja teha muudatusi äriregistris või kui see ei olnud vajalik kolmandate isikute

jaoks. Kohus hindas nimetatud protokolli dokumentaalse tõendina, millest tulenevalt

on tõendatud kostja väide, et hageja osanike koosolekute protokolle reeglina ei

vormistatud. Samas lasus kostjatel kohustus tõendada, millisel viisil ja millal toimunud

osanike koosolekul võeti vastu otsus lubada AR-l sõlmida enda poolt esindatud

kostjaga 1 15.01.2009 ning 15.10.2010 kokkulepped. Kui tehingud kiideti osanike

poolt heaks tagantjärgi, oleks ka seda tulnud kostjatel tõendada. Äriseadustik näeb ette,

et osanikud saavad otsuseid teha kahel võimalikul viisil: kas osanike koosolekul või

osanike koosolekut kokku kutsumata, vormistades kirjaliku otsuse. Kui kostjate väidete

kohaselt hageja osanikud kirjalikku otsust ei teinud, oleks kostjatel tulnud vähemalt

välja tuua ning tõendada, millal toimusid osanike koosolekud või vähemalt üks selline

koosolek, kus otsustati anda 15.01.2009 ja 15.10.2010 tehingute sõlmimiseks nõusolek

või tagantjärgi heakskiit. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma väiteid ei

tõendanud. Kostjate viited sellele, et kuna laenukohustus oli kajastatud hageja

majandusaasta aruannetes ning raamatupidamises ja kuna hageja tasus kostjale intresse,

olid hageja osanikud laenulepingute lisakokkulepped heaks kiitnud, ei tõendanud kohtu

hinnangul kostjate väiteid.

43. Hageja 2009.a majandusaasta aruande bilansist nähtus, et hagejal oli pikaajalisi

kohustusi kokku 20 000 000 krooni. Sama nähtus hageja 2010.a majandusaasta aruande

bilansist. Hageja 2011.a majandusaasta aruande bilansis on pikaajalised kohustused

märgitud 1 278 000 eurot (u 20 000 000 krooni). Kohus järeldas majandusaasta

aruannetest, et hageja tunnistas oma võlgnevust tulenevalt osakapitali suurendamata

jätmisest, kuid ainuüksi sellest ei tulene, et hageja osanikud andsid nõusoleku

laenulepingu lisade sõlmimiseks kokkulepetes toodud tingimustel. Hageja ise ei

esitanud menetluse käigus väiteid või tõendeid selle kohta, et tema majandusaasta

aruannetes oleks olnud viidatud mõnele teisele hageja kohustusele kostja ees, mis ei

tulenenud ebaõnnestunud osakapitali suurendamisest. Kostja 1 2008.a majandusaasta

aruandest nähtus, et ta luges 8 070 000 krooni pikaajaliseks investeeringuks. Seda on

kirjeldatud majandusaasta aruande alaosas sidusettevõtjate osad. Kostja 1 2009.a

majandusaasta aruandest nähtus, et kostja 1 tasus 2008.a 8 070 000 krooni

sidusettevõtja loomisel. Osaluse määraks Baltic Capital Partners OÜ-s on loetud

8 040 000 krooni. Kostja 1 2010.a majandusaasta aruandest ei nähtu, et kostjal 1 oleks

olnud laenulepingust tulenevat nõuet hageja vastu ning see ei tulene ka kostja 1 2011.a

majandusaasta aruandest. Ühestki kostja 1 majandusaasta aruandest ei tulene, et kostjal

1 oleks olnud hageja vastu laenulepingu lisakokkulepetest tulenev põhivõlgnevuse ja

intresside nõue.

44. Kostjad väitsid, et hageja osanike nõusolek laenulepingu 15.01.2009 ja 15.10.2010

kokkulepete sõlmimiseks nähtub asjaolust, et hageja tasus korduvalt kostjale 1 intresse.

OÜ FINANCE MGMT konto väljavõttest nähtub, et hageja tegi talle 2010.a viis

ülekannet selgitusega „intressid vastavalt lepingule“. 2011.a tegi hageja kostjale 1

seitse ülekannet ja 2012.a 5 ülekannet. Kõigi ülekannete puhul on selgitusse märgitud

„intressid vastavalt lepingule“. Kohus leidis, et nimetatud ülekanded ei tõenda, et

hageja osanikud andsid nõusoleku laenulepingu lisade sõlmimiseks nendest tulenevatel

tingimustel, sh intressi suuruse ja laenu tagastamise tähtaegade osas. Hageja väitis, et

reaalselt tehtud intressimaksed ei vasta nendele summadele, mida hageja oleks

kokkulepete alusel pidanud maksma siis, kui sellistele kokkulepetele oleks hageja

osanikud oma nõusoleku andnud. Kostjate väidete kohaselt oleks hageja pidanud

tasuma kostjale 1 intressi 21% laenusummalt aastas, kuid reaalselt tasutud summad on

palju väiksemad. Kohus nõustus hageja väidetega. Intresse on reaalselt tasutud

mingites kindlates summades, mis aga ei vasta kostjate esitatud laenulepingute

lisakokkulepetele. Seega ei saa ainuüksi intressimaksetest teha järeldust, et osanikud

olid andnud laenulepingu lisade sõlmimiseks oma nõusoleku. Intressimaksete

tegemisel ei ole viidatud, millise konkreetse lepingulise suhte alusel on neid tasutud.

Kostjate väidete järgi tasuti intresse laenulepingute lisades tooduga võrreldes

väiksemates summades seetõttu, et intresse tasuti vastavalt hageja majanduslikele

võimalustele. Kohus ei lugenud neid väiteid usutavateks, sest hageja oli jätkuvalt 2010,

2011 ja 2012.a kasumis. Kostjad ei esitanud ühtegi tõendit oma väite põhistamiseks.

45. Kostjate esitatud e-kirjadest nähtub, et AS ja AR on mh arutanud hageja majandusaasta

aruandega seoses intressinõudeid OÜ FINANCE MGMT ees, samuti laenukohustusi.

SS e-kirjast AR-le ja AS-ele 30.06.2011 nähtus, et ta on saatnud hageja bilansid seisuga

31.12.2009 ja 31.12.2010, milles kostja 1 nõuded hageja vastu on märgitud punasega.

Samas e-kirjas on välja toodud 2010.a eest kostjale 1 tasutud ja tasumisele kuuluvad

intressid. AS on eelnevalt pöördunud SSi poole palvega, kirjutada detailselt lahti hageja

kohustused. Hageja bilansist seisuga 01.01.2010 nähtus, et real 21631 on kajastatud

intressivõlg kostja 1 ees 1 740 000 krooni. Seisuga 31.12.2010 on bilansis sama

intressivõlg juba 3 342 517 krooni. AR saatis 05.10.2012 AS-ele e-kirja, milles ta palus

saata endale hageja bilansi, milles on mh lahti kirjutatud laenukohustused, kus on eraldi

välja toodud laenu põhiosa, intressivõlgnevus ja intressimäär. SS saatis lisainfo

05.10.2012 e-kirjaga. Hageja bilansist seisuga 01.01. ja 31.12.2011 nähtus, et selle

alaosas „pikaajalised laenud“ on real 21912 kajastatud OÜ FINANCE MGMT

laenunõue 511 293,19 eurot ehk 8 000 000 krooni ja rea lõpus on intress 21% aastas.

46. Hageja pearaamatupidaja SS allkirjaga tõendis on kinnitatud, et perioodil 06.08.2008 -

31.12.2012 maksis hageja erinevatele ettevõtetele intresse. Muuhulgas on 2010.a,

2011.a ja 2012.a intresse makstud kostjale 1, samuti AS-ile Konsultatsioonifirma Aare

S ning OÜ-le Rush. Kostjale 1 on 2010.a tasutud intressina 39 145,88 eurot, 2011.a

17 590 eurot ja 2012.a 10 000 eurot. Tõendi kohaselt ei ole hageja rohkem viidatud

perioodil kellelegi intresse maksnud. Millisel alusel või põhjusel kostjale 1 intresse

maksti, tõendist ei nähtu.

47. Hageja väitis, et kostjale 1 tasuti intresse hoopis teiste õiguslike suhete raames. Kohus

leidis, et hageja väited, nagu oleks 21.10.2008 Perelaen OÜ ja Eliising OÜ vahel

sõlmitud koostöölepingust tulenevate eesmärkide täitmiseks laen suunatud edasi

hagejale, on tõendamata.

48. Kohus leidis, et hageja on küll tasunud kostjale perioodiliselt makseid selgitusega

„intressid vastavalt lepingule“ ning hageja raamatupidaja on bilansis kajastanud hageja

võlgnevust kostja ees 8 000 000 krooni ja intressimääraga 21%, kuid ainult nende

tõenditega ei saa lugeda tõendatuks kostjate väiteid, et hageja osanikud on andnud oma

nõusoleku just 15.01.2009 ja 15.10.2010 laenulepingu lisadele. Reaalselt tasutud

intressimaksed ei ühti lisakokkulepete alusel väidetavalt tasumisele kuuluvate

intressimaksetega. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, milliste dokumentide alusel on

hageja pearaamatupidaja intressimäära bilansis kajastanud. Kohus nõustus hageja

väitega, et ta sai laenulepingute lisakokkulepete olemasolust teada alles praeguse

kohtumenetluse käigus, mistõttu puudus hageja osanikel võimalus varem neid

kokkuleppeid vaidlustada. Eeltoodu tõttu on 15.01.2009 ja 15.10.2010 laenulepingu

lisakokkulepped tühised tehingud ÄS § 181 lg 3 alusel.

49. Vaatamata eeltoodule leidis kohus, et ainult hageja poolt vaidlustatud ja 16.12.2012

tehtud ülekandest endast ei saa järeldada, kas või millise laenulepingulise kohustuse

täitmiseks oli see ülekanne tehtud. Isegi juhul, kui kostjate väited laenulepingu

lisakokkulepete sõlmimise kohta oleksid põhistatud ning vaatamata sellele, et kostjal

oli hageja vastu rahaline nõue tulenevalt osakapitali suurendamise registreerimata

jätmisest, ei saa kohus pelgalt ülekandest järeldada, et see tehti mõne kostjate poolt

käesolevas menetluses viidatud konkreetse laenulepingulise kohustuse täitmiseks.

Ülekandes puudub täpsem selgitus ning üle kantud summa ei vasta ei väidetavale laenu

põhisummale ega väidetavalt tasumisele kuuluvatele intressidele. Kostjad ei ole

menetluses põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul alusel tegi AR 16.12.2012

OÜ-le FINANCE MGMT 100 000 euro suuruse ülekande. Kuivõrd kostjad ei ole

tõendanud ülekande õigusliku aluse olemasolu, leidis kohus, et hageja nõue 100 000

euro tagastamiseks kuulub rahuldamisele kolmandal alternatiivsel alusel ehk tulenevalt

sellest, et tegemist oli alusetult saadud summaga.

50. Viimase alternatiivne nõudena esitas hageja nõude AR vastu kahju 759 000 euro

hüvitamiseks. Hageja palus nõuet käsitleda vaid siis, kui hageja nõue teise kostja vastu

eelnevatel alternatiivsetel alustel rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 442 lg 8 kohaselt ei

pea kohus põhjendama hageja nõude rahuldamata jätmist kostja AR vastu.

51. OÜ FINANCE MGMT esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista 1 022 586,38

eurot ning viivise. Kostja tugines sellele, et hageja laenas 8 000 000 krooni hageja

osakapitali suurendamiseks. Kostja ei saanud temale lubatud osalust ja tal tekkis õigus

nõuda laenuna antud summa tagastamist. Samuti sõlmisid hageja ja kostja

lisakokkulepped laenulepingule. 15.01.2009 kokkuleppega sai laenu tagastamise

lõpptähtajaks 16.10.2010 ning intressina tuli maksta 21% aastas. 15.10.2010

kokkuleppega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 16.10.2012.

52. Kohus leidis, et vastuhagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus tuvastas, et laenulepingu

15.01.2009 ja 15.10.2010 lisakokkulepete sõlmimiseks puudus hageja osanike

nõusolek ning seetõttu on tegemist tühiste tehingutega. Samuti, et osakapitali

äriregistris registreerimata jätmise tõttu tekkis hagejal kohustus tagastada kostjale 1

alusetult saadu. Kostja nõudeõigus tulenes sellest, et ta oli varasemalt laenanud

hagejale 8 000 000 krooni. Osakapitali registrisse kandmata jätmise korral tuleb tasutud

sissemakse lugeda alusetult saaduks (RK 3-2-1-142-12). Kohus leidis, et kostjal tekkis

hageja vastu alusetult üle antud nõudeõiguse tagastamise nõue. See nõue muutus

sissenõutavaks kuue kuu möödumisel osakapitali suurendamise otsuse tegemisest

17.11.2008 ehk hiljemalt 17.05.2009.

53. Pooled ei vaielnud selle üle, et AR oli hageja seaduslik esindaja ajal, mil osakapitali

suurendamine äriregistrisse kandmata jäi. Seetõttu leidis kohus, et kostja 1 pidi olema

koheselt pärast kuue kuu möödumist osakapitali suurendamise otsuse tegemisest

teadlik, et äriregistri kanne jäi tegemata ning tal on hageja vastu alusetust rikastumisest

tulenev nõudeõigus. Kostja 1 nõue oleks aegunud hiljemalt 17.05.2012. Kostja 1 esitas

vastuhagi kohtusse 28.06.2013 ning pöördus esimese kirjaliku nõudega hageja poole

19.06.2013. Seega oleks kostja 1 vastuhagi nõue hageja vastu aegunud, kui aegumine

ei oleks vahepeal katkenud ja uuesti alanud. Kostja 1 esitas aegumise katkemise

tõendamiseks AR kinnituse, mille kohaselt ta tunnustas hageja seadusliku esindajana

kostja nõuet igal aastal. Kohus leidis, et nimetatud dokument ei ole tõend, vaid

menetlusosalise seletus, mis ei asenda väidete tõendamise vajadust. Menetlusosalise

kinnitust kohus tõendina arvestada ei saa.

54. Kostja 1 viitas nõude aegumise katkemise tõendamiseks asjaolule, et hageja on talle

varasemalt tasunud intresse. Väide ei ole põhjendatud, sest kohus tuvastas, et intresside

tasumise õiguslik alus on jäänud tõendamata ning intresside tasumisel väidetavalt

aluseks olnud laenulepingute lisakokkulepped on tühised lepingud. Hageja poolt nõude

tunnustamine laenulepingu lisakokkulepete alusel ei ole tõendatud ka kohtule esitatud

e-kirjavahetuses. Läbirääkimiste toimumist poolte vahel nõude tunnustamise

küsimuses ei ole kostja samuti tõendanud.

55. Küll aga tuleneb nõude tunnustamine hageja majandusaasta aruannetest. 2009.a ja

2010.a majandusaasta aruande bilansist nähtub, et hageja on märkinud oma

pikaajalisteks kohustusteks kokku 2 000 000 krooni. 2011.a majandusaasta aruande

bilansis on pikaajalised kohustused märgitud 1 278 000 eurot. Pooled ei vaielnud selle

üle, et majandusaasta aruanded on hageja osanike poolt heaks kiidetud. Hageja ei ole

vastu vaielnud kostjate väidetele, et tema majandusaasta aruannetes kajastati

pikaajaliste kohustustena hageja kohustusi kolmandate isikute ees tulenevalt

osakapitali suurendamise ebaõnnestumisest. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et hageja on

kostja 1 nõuet tulenevalt ebaõnnestunud osakapitali suurendamisest tunnustanud

2009.a, 2010.a ja 2011.a. Seega on viimati 2011.a majandusaasta aruande koostamise

ja osanike poolt kinnitamisega kostja nõude aegumine katkenud. Kuigi esitatud

tõenditest ei nähtu majandusaasta aruande kinnitamise aeg, pidi see eelduslikult

toimuma 2012.a jooksul ning kuivõrd kostja pöördus hageja poole vastunõudega

19.06.2013, ei ole kostja nõue aegunud. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista

8 000 000 krooni, mis vastab 511 293,19 eurole.

56. Kohus leidis, et kostja intressinõue on tervikuna põhjendamatu, sest 8 000 000 krooni

suuruse laenu andmisel intressi tasumises kokku ei lepitud. Samuti ei lepitud laenu

andmisel kokku selles, et tasuda tuleb suuremat viivist võrreldes seaduses sätestatud

viivisemääraga. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja vastuhagis sisalduv intressinõue jätta

rahuldamata.

57. Kohus leidis, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist alates 27.06.2013 seadusjärgses määras ning

viivisenõuet saab vähendada seadusjärgset määra arvestades. Kuni kohtuotsuse

tegemise päevani on hageja viivitanud 114 päeva.

Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär

enne

01.07.2013 oli 0,50%. Seega tuli hagejal tasuda võlgnevuselt viivist 8,5% aastas.

Võlgnevuse summalt 511 293,19 eurot tuli hagejal tasuda viivist (lähtudes 365 päevast)

119,07 eurot päevas. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise

summa seega 114 x 119,07 = 13 573,98 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt saab kostja kasuks välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

toodud määras põhinõude summalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

58. Kostja 1 esitas kohtule taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord, viis ja tähtaeg

vastuhagi rahuldamise korral. Kohus leidis, et taotlus on põhjendamatu. Hageja ja

kostja 1 nõuetest on samaliigilised üksnes vastastikused rahalised nõuded. Hageja nõue

võlakirjade tagastamiseks kostja vastu ei ole samaliigiline kostja rahalise

vastunõudega. Võlakirjade 0-eurose hinnaga omandamiseks puudus kostjal igasugune

õiguslik alus ning selline õiguslik alus ei saa tuleneda ka kostja esitatud vastuhaginõude

osalisest rahuldamisest.

59. Kohus rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 000 eurot.

Samuti rahuldas kohus osaliselt kostja vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

524 867,17 eurot. Rahalised nõuded on samaliigilised ja omavahel tasaarvestatavad.

Seetõttu tuleb nõuded omavahel tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõisa 424 867,17 eurot.

60. Hageja võlakirjade tagastamise nõue kostja vastu ei ole samaliigiline nõue võrreldes

kostja rahalise nõudega ning neid nõudeid omavahel tasaarvestada ei saa. Kostjal

puudub õigus omal äranägemisel jätta võlakirjad endale. Juhul, kui kostja oleks

võlakirjade tagastamata jätmisel soovinud viidata VÕS §-le 110, oleks seda kostjal

tulnud teha asja sisulise lahendamise käigus ning kohus ei saa VÕS § 110 alusel anda

kostjale võimalust jätta võlakirjad tagastamata, kui sellisele õiguslikule alusele ei ole

kostja varem viidanud. Kuivõrd kostja viitas VÕS §-le 110 alles viimases

menetlusdokumendis koos taotlusega otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks, on

selline taotlus esitatud hilinemisega. Kohus leidis, et praeguses asjas puudub

kohtuotsuse tegemisel vajadus määrata ette kindlaks otsuse täitmise korda.

61. Kohus luges tuvastatuks, et OÜ FINANCE MGMT on kohustatud andma oma

nõusoleku ja korralduse oma väärtpaberi kontohaldurile Creditstar Group AS

võlakirjade nominaalväärtusega 659 000 eurot ning osaluse suurusega 21,9667%

võlakirjade kogumahust omandiõiguse kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite

Keskregistris. OÜ FINANCE MGMT nõusolekut ja korraldust väärtpaberite

omandiõiguse kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris asendab

kohtuotsus.

Baltic Capital Partners OÜ apellatsioonkaebus

62. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas osaliselt kostja

vastuhagi 524 867, 17 eurot, tasaarvestas rahuldatud hagi ja vastuhagi nõuded ning

mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt välja 424 867,17 eurot ning rahuldas osaliselt

viivisenõude.

63. Kostja ei ole oma menetluslikus positsioonis olnud järjekindel. Hageja nõudis kostjalt

100 000 euro ning võlakirjade tagastamist 659 000 euro väärtuses. Algses vastuses

hagile väitis kostja, et kandis nii rahasumma kui võlakirjad endaga seotud äriühingule

üle 16.10.2008 antud laenusumma 8 000 000 krooni tagastamise katteks. Samuti väitsid

kostjad, et kummagi tehingu tegemiseks ei olnud osanike nõusolek üldse vajalik, kuna

tegemist olevat tavapäraste majandustehingutega ja/või varasemate lepingute

täitmisega. Hiljem asusid kostjad väitma, et nimetatud osanike otsus olevat olnud

olemas, kuid see oli vastu võetud suulises vormis.

64. Vastuhagis nõuab kostja oma väidetava rahalise nõude rahuldamist 100 % ulatuses

rahas, mainimata, kas ja millisel alusel on ta lisaks õigustatud endale jätma

vaidlusalused võlakirjad. Kostja taotlustest ja menetluse kestel esitatud erinevatest

seisukohtadest võib välja lugeda kostja soovi iga hinna eest endale jätta või omandada

vaidlusalused võlakirjad ning seda isegi siis, kui tema vastuhagi täies ulatuses

rahuldataks. Olukorras, kus kostja leiab endal olevat kohustuse täitmise nõude hageja

vastu ning lisaks on esitanud protsessuaalse tasaarvestusavalduse, ei saaks ta samal ajal

oma kohustuse täitmisest keelduda.

65. Maakohus asus vastuhagi lahendades seisukohale, et kostjal on raha tagasinõudeõigus

analoogia korras TsÜS § 4 ja § 347 lg 2 alusel. Hageja arvates ei ole selline seisukoht

õige ning kohus on jätnud hindamata asjas esitatud tõendid, mis kinnitasid nõude

üleandmist hagejale. Märkimislepingust tulenev nõue puudub. Maakohus on vastuhagi

esemeks olevat nõuet analüüsides andnud ebaõige hinnangu olulisele tõendile, millest

tulenevalt kohaldas vääralt ka materiaalõiguse norme. Nimelt tugines hageja

menetluses läbivalt asjaolule, et OÜ FINANCE MGMT on osakapitali otsuse

vastuvõtmise ja laenulepingu sõlmimise järgselt 17.11.2008 hagejaga sõlminud

mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, millega OÜ FINANCE MGMT annab

hagejale üle osakapitali mitterahalise sissemakse, milleks on nõue Baltic Capital

Partners OÜ vastu kogusummas 8 000 000 krooni. Nimetatud leping on endiselt kehtiv

ning seda ei ole poolte endi poolt vaidlustatud. OÜ FINANCE MGMT poolt nõude

üleandmine hagejale 17.11.2008 osanike otsuse täitmise eesmärgil tähendab aga seda,

et tal puudub isegi teoreetiliselt märkimis- või laenulepingust tulenevalt sissenõutavaks

muutunud rahaline nõue hageja vastu. Seega kinnitab kostja enda faktiline käitumine

osakapitali tõstmise otsustamise järgselt rahalise nõude puudumist, s.t OÜ-l FINANCE

MGMT puudub rahaline nõue hageja vastu. Asjaolu, et OÜ FINANCE MGMT on

rahalise nõude 17.11.2008 üle andnud hagejale, tähendab menetluslikus mõttes ühtlasi

seda, et tema subjektiivseid õigusi ei rikuta.

66. Olukord, kus OÜ FINANCE MGMT annab endale kuuluva nõudeõiguse hageja vastu

hagejale endale, tähendab õiguslikus mõttes võlasuhtes ühe isiku muutumist, mille

tagajärjel ei olnud võlausaldajaks enam OÜ FINANCE MGMT. Siinjuures ei oma

tähtsust, mis põhjustel pooled sellise kokkuleppe sõlmisid, oluline on see, et tegemist

on kehtiva tehinguga, mis on jõus sõltumata sellest, kas osakapitali suurendamine

registris jõustub. Ehk teisisõnu, isegi juhul, kui isikul oleks märkimislepingust tulenev

tagastusnõue, siis ei tähenda see veel seda, et tagastusnõue oleks ülekantav hilisematele

tehingutele. Mitterahalise sissemakse üleandmise leping on olemuselt iseseisev leping,

mida tuleb hinnata märkimislepingust sõltumatult ning sellega seonduvaid aspekte on

võimalik hinnata TsÜS-i ja VÕS-i sätete alusel. Seega puudub alus ja vajadus

rakendada õiguse analoogiat. ÄS § 347 lg-st 2 ei tulene, et märkimislepingu alusel

tasutud sissemakse tagastamise nõudeõigus laieneks ka mistahes muudele hilisematele

tehingutele. Märkimislepingu ning mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu

tagajärgede samastamine kohtu poolt on põhjendamatu.

67. Endale kuuluva rahalise nõudeõiguse üleandmine isikule, kelle vastu nõue suunatud

on, võib õiguslikult tähendada mitte ainult isiku muutumist võlasuhtes, vaid ka

võlasuhte lõppemist kokkulangemisega VÕS § 186 p 3 ja § 206 tähenduses. Osakapitali

suuruse tõstmise ebaõnnestumine ei too endaga kaasa 17.11.2008 mitterahalise

sissemakse üleandmise lepingu lõppemist. Seega puudub praeguses asjas alus ja

vajadus rakendada õiguse analoogiat seoses märkimislepinguga ja/või selle

lõppemisest tingitud võimalike nõuetega.

68. Nõude puudumist kinnitab OÜ FINANCE MGMT ning tema juhatuse liikme faktiline

käitumine. Kui hagejal olnuks kohustus tasuda suuresummaline laen koos intressidega

osanikule juba alates 2009.a aprillist, siis ainsa registrisse kantud juhatuse liikmena

saanuks AR need kohustused ka faktiliselt täita ning seda oluliselt varem kui 16.12.

ning 17.12.2012 tehingutega. Fakt, et seda varasemalt ei tehtud, kinnitab vastuhagi

esemeks oleva nõude vastuolulisust ja seeläbi alusetust.

69. Vastuhagi esemeks olev nõue on aegunud. Aegumine ei ole katkenud ja hageja ei ole

nõuet tunnustanud. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et aegumine katkes ja algas

uuesti tulenevalt hageja majandusaasta aruannetest. Kostja ise ei ole senise menetluse

käigus tuginenud asjaolule, et majandusaasta aruande olemasolu tõendab aegumise

katkemist. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida

ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses

erinevalt mõlemast poolest. Aegumise kontekstis ei ole aruandeid menetluses

varasemalt hinnatud, mistõttu on kohtu selline käsitlus hageja jaoks üllatuslik. Kohtu

käsitlus aegumise katkemisest nõude tunnustamise läbi majandusaasta aruandes on ka

sisuliselt ekslik, millega kohus on ebaõigesti kohaldanud TSÜS § 158 lg 1 ja 2 sätteid.

Nõude

tunnustamine

peab

nähtuma

kohustatud

isiku

selgelt

äratuntavas

vastavasisulises tahteavalduses ning nõude aegumise katkemist peab tõendama isik,

kes nõude aegumise katkemisele tugineb. Kohustatud isiku tahteavaldust ei asenda ja

aegumise kulgemist ei katkesta raamatupidamise aastaaruanne, mis kajastab üksnes

raamatupidamislikke andmeid ega ole aluseks tsiviilõiguste– ja kohustuste

tekitamisele, muutmisele ega lõpetamisele.

70. Kuivõrd aegumine ei ole vahepeal katkenud, on kostja nõue esitatud aegunult. Pärast

nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

71. Hageja on senises menetluses väitnud ka seda, et osanike 17.11.2008 otsus on endiselt

jõus ning kehtiv ja on seega täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 8 lg 2 ja 76 lg 1

tulenevalt pooltele jätkuvalt siduv. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-72-12, et

osanike otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Praegusel juhul on osanikud 17.11.2008

otsuses selgelt väljendanud tahet osakapitali suurendada, sissemakse on reaalselt

teostatud ning on toimunud mitterahalise sissemakse üleandmine ning sissemakse

hindamine. Vormistamata jäid üksnes vajalikud muudatused äriregistris. Kuid

äriregistri kanne ei mõjuta osanike vahelisi suhteid ning ei mõjuta osanike tegelikku

tahet ja kokkulepete sisu.

72. Apellandi hinnangul jääb vastuhagi esitamise menetluslik vajadus/mõttekus asjas

ebaselgeks. Kostja käsitlusest lähtuvalt puudub vajadus esitada vastuhagi, kuna see on

oma sisu poolest vastassuunaline. Vastuhagi rahuldamine ei annaks kostjale seega

midagi rohkem hageja haginõude rahuldamata jätmisest. Kuna kohus juba lahendab

samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel, tuleks kostja vastuhagi jätta

TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata.

OÜ FINANCE MGMT apellatsioonkaebus

73. Kostja 1 palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega jätta hagi

rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Nii põhihagi kui vastuhagi rahuldamise korral

tasaarvestada Baltic Capital Partners OÜ nõue 100 000 euro tagastamiseks OÜ

FINANCE MGMT laenusumma tagastamise nõudega kattuvas ulatuses. Kohustada

Baltic Capital Partners OÜ-d täitma rahasumma tasumise kohustus samaaegselt OÜ

FINANCE MGMT kohustusega anda üle Creditstar Group AS võlakirjad, selliselt, et

Baltic Capital Partners OÜ annab kontohaldurile ostukorralduse Creditstar Group AS

võlakirjade ostmiseks (vastuvõtmiseks) OÜ-lt FINANCE MGMT arveldustüübiga

„makse vastu“, hinnaga mis võrdub kostja nõude summa väärtuspäeva seisuga ja mis

võib olla otsuses määratud kindla summana otsuse tegemise päeva seisuga, millele

lisandub 0,25% tasumata põhivõla (511 293,16 eurot) summast päevas, hiljemalt 10

päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ja esitab tehingukorralduse koopia OÜ-

le FINANCE MGMT. Kohustada OÜ-d FINANCE MGMT täitma Creditstar Group

AS võlakirjade tagastamise kohustuse samaaegselt Baltic Capital Partners OÜ

kohustusega tasuda rahasumma selliselt, et OÜ FINANCE MGMT annab

kontohaldurile müügikorralduse Creditstar Group AS võlakirjade müümiseks

(üleandmiseks) Baltic Capital Partners OÜ-le arveldustüübiga „makse vastu“, hinnaga

mis võrdub kostja nõude summa väärtuspäeva seisuga ja mis võib olla otsuses määratud

kindla summana otsuse tegemise päeva seisuga, millele lisandub 0,25% tasumata

põhivõla (511 293,16 eurot) summast päevas, hiljemalt 10 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et eelnevalt palutud viisil ei

saa otsuse täitmise korda kindlaks määrata, siis määrata otsuse täitmise kord kindlaks

kohtu poolt valitud muul viisil selliselt, et Baltic Capital Group AS-i poolt rahasumma

maksmine OÜ-le FINANCE MGMT toimub samaaegselt viimase poolt Creditstar

Group AS võlakirjade tagastamisega Baltic Capital Partners OÜ-le.

74. Maakohus rikkus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust, hindas

tõendeid ebaõigesti ja jagas tõendamiskoormuse ebaõigesti ning tugines otsuses

asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti on otsus tuvastatud asjaolude pinnalt

vastuoluline.

75. Kostja selgitas maakohtus, et kuna osanike 17.11.2008 otsuse alusel osakapitali

suurendamist ei toimunud, siis vajas lahendamist küsimus kostja poolt tehtud

sissemakse tagastamisest. Seda arutasid osanikud 2009.a jaanuaris. Algselt soovis

kostja laenusumma kohest tagastamist, aga hageja huvides leppisid osanikud kokku, et

laenu tagastamise tähtaega pikendatakse kuni 16.10.2010 ja et seni intressita

laenusumma hakkab teenima intressi alates laenu väljastamisest. Vastava kokkuleppe

vormistas hageja tollane ainus juhatuse liige AR ning esitas selle 2009.a jaanuaris

kaasosanik AS-ele, kes esitas selle hageja raamatupidamisele. Laenusumma

tagastamist arutasid hageja osanikud uuesti intensiivselt 2010.a septembris-oktoobris.

Kostja soovis laenu tagastamist, aga kuna hageja soovis tähtaega pikendada ja teisalt

laenusumma teenis intressi, siis läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et laenusumma

tagastamise tähtaega pikendatakse veelkord ja nüüd kuni 16.10.2012. Vastava

kokkuleppe vormistas AR ja esitas selle 2010.a oktoobris kaasosanik AS-ele, kes esitas

selle hageja raamatupidamisele. Seega on ebaõige maakohtu järeldus, et kostjad pole

välja toonud, millal otsustati viidatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmine.

15.01.2009 kokkuleppe sõlmimise otsustasid osanikud 2009.a jaanuaris ning

15.10.2010 kokkuleppe sõlmimise 2010.a septembris-oktoobris. Kohtule ei saa olla

usutav hageja positsioon, et kostja andis hagejale 8 000 000 krooni laenu osaluse

saamiseks, osalust selle eest ei saanud ja jättis laenusumma tagasi nõudmata ning et

osanikud isegi ei arutanud küsimust sellest, mis saab kapitali sissemakseks antud

laenust edasi. Kostja käitumise aluseks pidi olema poolte kokkulepe ja selleks olid

15.01.2009 ja 15.10.2010 kokkulepped. Kuigi osanike otsust nõusoleku kohta kostja

esitada ei saa, viitavad kõik asjaolud sellele, et osanike nõusolek oli olemas. Kostja on

osanike nõusoleku olemasolu ja intressimaksete aluse kohta esitanud järgmised

põhjendused, asjaolud ja tõendid.

76. Laenukohustus on kajastatud hageja 2009.a, 2010.a ja 2011.a aruandes. Kajastatud

pikaajaline laenukohustus 20 000 000 krooni ehk 1 278 000 eurot jaguneb hageja

tollaste osanike vahel osades: OÜ FINANCE MGMT – 8 milj krooni, AS – 6 milj

krooni ja Konsultatsioonifirma Aare S AS – 6 milj krooni ehk samades summades,

milles toimusid osakapitali sissemaksed hageja osanike 17.11.2008 otsuse alusel.

Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Laenu andmise hetkel oli tegemist lühiajalise

ja sihtotstarbelise laenuga. 17.11.2008 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu

alusel andis kostja nõude üle hagejale ja sellega laenunõue lõppes. Samas 2009.a

majandusaasta aruandes on aga kohustus kajastatud pikaajalise laenukohustusena.

Samuti järgmiste aastate aruannetes. Sellise kajastuse aluseks sai olla ainult kokkuleppe

lisa 1. Pooltel puudus vaidlus, et teisi laenulepinguid hageja ja kostja vahel ei ole

sõlmitud. Samuti ei ole hageja väitnud, et tema majandusaasta aruanded on sisult valed.

Hageja ei ole selgitanud, millisel alusel siis on algselt lühiajaline laen kajastatud

pikaajalise kohustusena. Hageja ei ole üldse mingisuguseid selgitusi majandusaasta

aruannete kohta esitanud.

77. Kostja 1 esitas tõendid selle kohta, et hageja 2010.a majandusaasta aruande projektis –

milles raamatupidaja kirjutas bilansi read osanike jaoks pikemalt lahti – on pikaajalise

laenukohustusena kajastatud nimeliselt kostja nõue 8 000 000 krooni ja intressivõlana

nimeliselt kostja intressinõue 3 342 517 krooni. Hageja ei ole neid kirjeid muudmoodi

selgitanud. Kostja 1 esitas tõendid selle kohta, et hageja 2011.a majandusaasta aruande

projektis – milles raamatupidaja kirjutas bilansi read osanike jaoks nende soovil

pikemalt lahti – on pikaajalise laenukohustusena kajastatud nimeliselt kostja 1 nõue

511 293,19 eurot ja selle juures intressi määr 21% ning intressivõlana nimeliselt kostja

1 intressinõue 333 766,46 eurot. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud.

78. Samuti esitas kostja hageja osanike ja finantsjuhi detailse e-kirjavahetuse intresside

kajastamise küsimuses. Tegemist on e-kirjadega, millega raamatupidaja saatis

osanikele majandusaasta aruande projekti aluseks olevad bilansid. Lisaks selgitab

kostja 1, et lühend KAS AS tähendab bilansis kaasosanikku. Konsultatsioonifirma Aare

S AS ja Rush OÜ omandas loovutamise teel nõude AS-elt kuna viimane ei soovinud

maksta eraisikuna intressidelt tulumaksu. Hageja ei ole e-kirju vaidlustanud ega nende

sisu teisiti selgitanud. 05.10.2012 e-kirjas on räägitud sõnaselgelt „laenukohustusest“

ja selle põhiosast, intressivõlgnevusest ja intressimäärast. Kui lisasid ei oleks sõlmitud,

siis puuduks hagejal alus kajastada kostja 1 intressinõuet oma raamatupidamises.

Hageja ei ole viidatud tõendite õigsust vaidlustanud ega nende sisu teisiti selgitanud.

Hageja ei ole tõendanud, et intressikohustus oleks tekkinud mõnest muust võlasuhtest.

Järelikult pidi see tekkima lisast 1. 2011.a bilansis on pikaajalise laenuna real 21912

kajastatud kostja 1 nõue summas 511 293,19 ja selle juures intressimäär 21%. Kostja 1

väidab, et intressi aluseks oli lisa 1. Vastupidine ei ole tõendatud. Ainuüksi bilansis

märgitud intressimäärast ei saaks järeldada, et intressi kohustus tekkis just sellest või

sellest lepingust. Tõendeid tuleb aga hinnata kogumis ja kuna ühtegi muud intressi alust

ei ole tuvastatud ja märgitud intressi määr ühtib lisas 1 sätestatud intressi määraga, siis

tuleb nõustuda kostjaga 1, et viidatud bilanss tõendab kogumis muude tõenditega kostja

1 väiteid.

79. Kui intress on spetsiaalselt osanike palvel ja nende jaoks koostatud bilansis kajastatud,

osanikud aktsepteerivad seda ja ei vaidlusta, siis ei saa väita, et osanikud ei olnud nõus

lisa 1 – millest intress tuleneb – sõlmimisega. Kui A.R saadab kaasosanikule

05.10.2012 e-kirja, milles palub, et viimane laseks raamatupidajal koostada bilansi

selliselt, et „Laenukohustustes las toob eraldi välja põhiosa ja intressivõlgnevuse ja

arvestatud intressimäära. Pean vaatama, et see Finance MGMTga klapiks“ ning

kaasosanik edastab selle palve raamatupidajale ning viimane vastava bilansi ka

osanikele saadab, siis ei saa väita, et kaasosanik ei olnud intressiga nõus.

80. Hageja tasus kostjale intressimakseid aastatel 2010 - 6 makset, 2011 - 7 makset ja 2012

- 5 makset, kokku 66 735,88 eurot. Intressimaksete ülekandeid teostas hageja

kaasosanik AS. Hageja raamatupidamist korraldas ja kõik alusdokumendid esitas

raamatupidajale AS. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kuna ühtegi muud

intressi tasumise alust ei ole kohtu poolt tuvastatud, siis tuleb lugeda, et intresse tasuti

just lisa 1 alusel ja täitmiseks. Hageja vastuväite sellest, et intressi aluseks oli nn

Eliising OÜ tehing, lükkas kohus ümber. Selles osas on maakohtu otsus vastuoluline.

Kui mõlemad pooled väidavad, et intresse tasuti vastavalt võimalustele, siis ei saa

kohus hinnata, et ettenähtust vähem intresside maksmine näitab, et intresse ei makstud

selle lepingu täitmiseks.

81. Maakohus tugines asjaolule, et hageja oli 2010 - 2012.a jätkuvalt kasumis. Sellega on

kohus rikkunud TsMS § 436 lg 3 ja lg 4 nõudeid. Menetluses ei ole sellist asjaolu

arutatud ja pooltel pole olnud võimalik selle asjaolu kohta arvamust avaldada. Kui

puudub vaidlus selles, et intresse tasuti vastavalt majanduslikele võimalustele, siis ei

saa kohus otsustada, et tegelikult ikka oli võimalus intresse rohkem maksta.

82. Kostja ei saa suulises vormis antud nõusoleku olemasolu dokumentaalsete tõenditega

tõendada. Kostja saab ainult esitada asjaolud ja tõendid, mis põhistavad, et osanike

nõusolek oli olemas. Sellise järelduse tegemisel on kohtu jaoks küsimus elulises

usutavuses. Kõik asjaolud viitavad sellele, et osanike nõusolek oli olemas. Asjaoludest

saab järeldada ka seda, et osanikud kiitsid tehingud hiljem heaks. Kostja 1 on

tõendanud, et oluliste küsimuste otsustamine suulises vormis oli hageja osanikel

tavaline praktika. Kui lisasid ei oleks osanike nõusolekul sõlmitud, oleks kostja 1 juba

2009.a nõudnud laenusumma tagastamist. Ei ole eluliselt usutav, et kostja 1 jättis 8

000000 krooni suuruse nõude ilma põhjuseta sisse nõudmata.

83. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega selle kohta, miks AR poolt 16.12.2012

teostatud rahaline ülekanne 100 000 eurot on toiming. Maakohus ei oleks pidanud

hindama 16.12.2012 ülekande tähendust skaalal tehing või toiming, lähtudes VÕS-i

laenulepingu mõistest. Kui kohus tuvastab, et lisade sõlmimine toimus osanike

nõusolekul, siis on rahasumma ülekandmine nende täitmisele suunatud toiming. Samuti

ei nõustu kostja maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud 16.12.2012 ülekande

100 000 euro õigusliku aluse olemasolu. Pooltel puudub vaidlus, et sõlmitud on ainult

üks – 16.10.2008 laenuleping. Järelikult viitab ülekande selgitus sellele lepingule.

84. Ebaõige on maakohtu järeldus, et AR poolt 17.12.2012 teostatud väärtpaberiülekanne

on iseseisev tehing, mitte varem sõlmitud laenulepingu täitmisele suunatud toiming.

Kui kohus tuvastab, et lisade sõlmimine toimus osanike nõusolekul, siis on

väärtpaberite ülekandmine nende täitmisele suunatud toiming. See, et tehniliselt tuli

väärtpaberid üle kanda korraldusega, mille nimi on müügikorraldus ja see, et korralduse

vormis (orderil) tuleb märkida hind (0 eurot), ei tähenda, et tegemist oli

müügilepinguga. AR-l oli hageja juhatuse liikmena õigus otsustada täitmise

asendamine ja juhatuse liige täitis lisadest tuleneva kohustuse kokkuleppel kostjaga

väärtpaberites.

85. Kostja nõue ei ole aegunud. Kostja nõude tunnustamine väljendus laenukohustuse ja

intresside teemal peetud e-kirjavahetuses ja hageja poolt kostjale intressimaksete

tasumises. Viidatud e-kirjavahetuses on konkreetselt räägitud laenukohustusest ja

sellelt intressi arvestamisest. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et AR kinnitus ei ole

tõendiks. Kohtupraktika kohaselt saab kohus temale adresseeritud kirju hinnata

dokumentaalse tõendina koos muude tõenditega, kohus ei saa mööda vaadata hageja

tollase ainsa juhatuse liikme kinnitusest selle kohta, et ta on kostja nõuet tunnustanud.

86. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist alles alates

27.06.2013 ehk alates kuupäevast, mil ta nõudis hagejalt kohustuse täitmist kirjalikult.

Kohustuse sissenõutavaks muutumise hetke määrab VÕS § 82 lg 7. Osakapitali

suurendamise otsus võeti vastu 17.11.2008. Järelikult muutus sissemakse tagastamise

nõue sissenõutavaks otsuse tegemisest kuue kuu möödumisel ehk 18.05.2009. Kohus

pole põhjendanud, miks tuleks tema arvates viivist arvestada alates kostja poolt

kirjaliku nõudekirja esitamisest. Riigikohus on selgitanud, et ebaõnnestunud kapitali

suurendamise korral tuleb sissemakse selle tegijale tagastada viivitamatult pärast seda,

kui kapitali suurendamise ebaõnnestumine on selgunud. Kui ringkonnakohus leiab, et

lepingu lisad on tühised, palub kostja mõista hagejalt tema kasuks välja viivise

seadusest tulenevas määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk alates

18.05.2009. Kostja arvates VÕS § 82 lg 7 kolmas lause praegusel juhul ei kohaldu, sest

kohustuse täitmise aeg on selge. Kui aga ringkonnakohus peaks leidma teisiti, siis

kostja arvates ei ületa kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg praegusel juhul ühte

kuud ja sellisel juhul tuleks viivist arvestada alates 18.06.2009. Kui ringkonnakohus

leiab, et lisad ei ole tühised, tuleb kostjale välja mõista intress ja viivis lisas sätestatud

määras.

87. Maakohus on jätnud andmata hinnangu kostja poolt 05.08.2013 esitatud

tasaarvestusavaldusele. Tasaarvestusavaldus on kehtiv ka osas, milles kostja

tasaarvestas oma nõude hageja võlakirjade tagastamise nõudega. Võlakirjad on rahale

kõige lähem vorm ja antud juhul n-ö muutuvad võlakirjad rahaks 10.12.2013, mil on

võlakirjade lunastamise tähtaeg ja kui emitent peab nende eest võlakirjaomanikele

maksma nende nimiväärtuse.

88. Kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlust põhjendades ei

tuginenud kostja VÕS §-le 110 ja ei pidanudki seda tegema. Otsuse täitmise korra

kindlaksmääramist palus kostja TsMS § 445 lg 1 alusel, mille kohaldamiseks ei pea

nõuded olema samaliigilised. Küll aga muutuvad nõuded samaliigiliseks 10.12.2013,

kui saabub võlakirjade lunastamise tähtaeg. Sellel kuupäeval peab Creditstar Group AS

(emitent) võlakirjad lunastama ehk tasuma investoritele võlakirjade lunastamise hinna.

Võlakirjade tingimuste kohaselt peab emitent summa tasuma isikule, kes on EVK

andmetel võlakirjade omanik ehk seega kostjale 1. On ette teada, et emitent – kes on

100% ainuosanik hageja kontrolli all – oma kohustust ei täida. Nagu kvartaalse

intressikohustuse puhul varem, nii viitab emitent jälle käesolevale vaidlusele ja jätab

võlakirjade lunastustasu välja maksmata. Kui kohus otsuse täitmise korda kindlaks ei

määra, tekib olukord, kus hageja saab oma nõude rahuldatud, aga kostja peab täitmist

nõudma ilma sisulise majandustegevuseta valdusfirmast, millel rahavood puuduvad ja

pangakonto jääk on enamasti nullis. Konkureeriva struktuuri on perekond S hageja

kõrvale juba asutanud.

89. Kostja 1 ei nõustu maakohtu põhjendusega, et taotlus on esitatud hilinemisega. Kohtu

põhjendused ei ole arusaadavad. Vastuhagi esitas kostja 1 lubatud tähtaja sees ja taotles

vastuhagi tagamist. Kui taotlus jäeti rahuldamata, esitas kostja 1 pärast vastuhagi

menetlusse võtmist kohe järgmises dokumendis taotluse otsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks. Kostjale 1 pidi jääma mõistliku pikkusega periood taotluse

esitamiseks. Olulisem on aga see, et taotluse esitamise peamine ajend – asjaolu, et

perekond S on asutanud kiirlaenude andmisega tegeleva konkureeriva ühingu – sai

kostjale 1 teada alles 2013.a septembris. Hageja 04.10.2013 seisukohast nähtub, et

hagejal oli piisavalt aega kostja 1 taotluse suhtes seisukoht kujundada ja sellele

põhjalikult vastata. Järelikult hageja menetlusõigusi taotluse esitamise aeg ei riivanud.

Hageja huve ei kahjusta mitte kuidagi, kui ta peab kostjale võla tasuma samaaegselt

võlakirjade saamisega.

Ringkonnakohtu põhjendused

90. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagi

rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uus otsus, millega rahuldab hagi ja vastuhagi osaliselt

91. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on hageja nõudes kostja 1 suhtes. Kostja 2 osas jättis

maakohus hagi rahuldamata ja seda pole vaidlustatud.

92. Pooled vaidlesid selle üle, kas AR-l oli hageja juhatuse liikmena õigus võõrandada

hagejale kuulunud võlakirjad tema endaga seotud OÜ-le FINANCE MGMT 0 euro eest

ning kas tal oli õigus teha samale kostjale 100 000 euro suurune ülekanne, kui vastavate

toimingute tegemiseks ei olnud hageja osanike kirjalikku nõusolekut; kas kostjal 1 on

hageja vastu nõue tulenevalt 16.10.2008 sõlmitud laenulepingust ja kas selle

laenulepingule sõlmitud 2 lisakokkulepet on kehtivad.

93. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, milles maakohus rahuldas hagi OÜ

Finance MGMT vastu võlakirjade tagastamiseks ja kohustas kostjat tagastama hagejale

Creditstar Group AS võlakirjad nominaalväärtusega 659 000 eurot ja osaluse suurusega

21,9667% võlakirjade kogumahust. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Kostja 1 ei ole oma

apellatsioonkaebuses vastavaid maakohtu põhjendusi ümber lükanud. Ringkonnakohus

ei jaga kostja 1 arvamust, et võlakirjade müük ei ole tehing.

94. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles kohus rahuldas hagi OÜ

Finance MGMT vastu 100 000 euro saamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et AR

poolt 16.12.2012 teostatud rahalist ülekannet 100 000 eurot ei saa lugeda tehinguks.

Tegemist oli toiminguga, mida ei saa lugeda tühiseks tehinguks ÄS § 181 lg 3 mõistes

ja mida ei saa ka tühistamisavaldusega tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu aga

maakohtu seisukohaga, et kostjad ei ole tõendanud ülekande õigusliku aluse olemasolu,

mistõttu hageja nõue 100 000 euro tagastamiseks kuulub rahuldamisele tulenevalt

sellest, et tegemist oli alusetult saadud summaga. Maakohus leidis põhjendamatult, et

kostjad ei ole menetluses põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul alusel tegi AR

16.12.2012 OÜ-le Finance MGMT 100 000 euro suuruse ülekande. Vaidlus puudus

selle üle, et OÜ Finance MGMT andis hagejale laenu 8 000 000 krooni ning seejärel

andis mitterahalise sissemaksena hagejale üle oma nõude tema vastu osakapitali

suurendamise eesmärgil.

95. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus osakapitali suurendamine jääb äriregistrisse

kandmata, tuleb lugeda märkimislepingu alusel tehtud sissemakse alusetult saaduks

ning tagastada sissemakse soorituse teinud isikule. Tekkinud olukorra hindamisel tuleb

analoogia korras kohaldada ÄS § 347 lg 2, millest tulenevalt oli hagejal kohustus

tagastada viivitamatult kostja poolt tehtud sissemakse kui alusetult saadu. Riigikohus

on lahendis 3-2-1-142-12, p-des 20-24 selgitanud, et osaühingu regulatsioonis on lünk

ja kohaldada tuleb aktsiaseltsi kohta sätestatud regulatsiooni. ÄS § 37 lg 2 teine lause

näeb ette, et märkimislepingu ebaõnnestumise korral peab juhatus märkijate poolt

tasutu viivitamatult tagastama.

96. Seega ei toimunud 100 000 euro ülekandmine õigusliku aluseta, vaid laenulepingust

tuleneva kohustuse täitmiseks, mida kajastas ka ülekande selgitus. Pooltel puudub

vaidlus, et sõlmitud on ainult üks – 16.10.2008 laenuleping. Järelikult viitab ülekande

selgitus sellele lepingule.

97. Käesoleva vaidluse lahendamisel on olulise tähtsusega küsimus, kas hageja ja kostja 1

vahel 16.10.2008 laenulepingu 15.01.2009 ja 15.10.2010 Lisade sõlmimiseks oli

osanike nõusolek või hilisem heakskiit.

98. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et 15.01.2009 ja 15.10.2010 Lisade

sõlmimiseks puudus osanike nõusolek ja hilisem heakskiit ning nimetatud tehingud on

seetõttu tühised.

99. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kostja 1 ei ole välja toonud, millal toimusid

osanike koosolekud, kus otsustati anda Lisade sõlmimiseks nõusolek. Kostja 1 selgitas

maakohtus, et kuna osanike 17.11.2008 otsuse alusel osakapitali suurendamist ei

toimunud, siis vajas lahendamist küsimus kostja 1 poolt tehtud sissemakse

tagastamisest. Seda arutasid osanikud 2009.a jaanuaris. Algselt soovis kostja 1

laenusumma kohest tagastamist, aga hageja huvides leppisid osanikud kokku, et laenu

tagastamise tähtaega pikendatakse kuni 16.10.2010 ja et seni intressita laenusumma

hakkab teenima intressi alates laenu väljastamisest. Vastava kokkuleppe vormistas

hageja tollane ainus juhatuse liige AR ning esitas selle 2009 jaanuaris kaasosanik AS-

ele, kes esitas selle hageja raamatupidamisele. Laenusumma tagastamist arutasid

hageja osanikud uuesti 2010 septembris-oktoobris. Läbirääkimiste tulemusena lepiti

kokku, et laenusumma tagastamise tähtaega pikendatakse veelkord ja nüüd kuni

16.10.2012. Vastava kokkuleppe vormistas AR ja esitas selle 2010 oktoobris

kaasosanik AS-ele, kes esitas selle hageja raamatupidamisele. Seega otsustasid

osanikud 15.01.2009 Lisa 1 sõlmimise 2009 jaanuaris ja 15.10 2010 Lisa 2 sõlmimise

otsustasid osanikud 2010 septembris-oktoobris.

100.

Vaatamata sellele, et kostja 1 ei nimetanud konkreetset kuupäeva, millal need

otsused vastu võeti, nähtub osanike nõusolek elulistest asjaoludest ja nende kohta

esitatud tõenditest kogumis. Hinnangu andmisel tuleb lähtuda ÄS § 181 lg 3 ja § 168

lg 1 p 10 eesmärgist. ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi on osaühingu ja juhatuse liikme

vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Asjaolu,

et osanikud ei vormistanud otsust kindlal kuupäeval, ei tähenda iseenesest, et tehing on

tühine, kui kõik muud asjaolud näitavad, et tehingu tegemine oli osanikele teada ja nad

olid sellega nõus, aktsepteerisid tehingut ja asusid seda täitma.

101.

Ei ole eluliselt usutav, et osanikud panevad ühingusse osakapitali sissemakseks

20 000 000 krooni, kapital jääb suurendamata ja osanikud ei lepi raha edasise saatuse

osas midagi kokku ega isegi ei aruta seda küsimust.

102.

Maakohus tuvastas, et otsuste vastuvõtmine suulises vormis oli hageja osanike

tavaline praktika ja hageja osanike koosolekute protokolle reeglina ei vormistatud.

Kuna kostja 1 ei saanud seetõttu esitada kirjalikke osanike koosoleku protokolle, pidi

kohus kontrollima, kas osanike nõusolekut saab järeldada muudest asjaoludest,

kaudsetest tõenditest ja menetlusosaliste seisukohtadest.

103.

Ringkonnakohus leiab, et osanike nõusolekut/heakskiitu saab järeldada

järgmiste kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel:

 Vaidlustamata on fakt, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ainult üks 16.10.2008

laenuleping ning muid laenulepinguid hageja ja kostja 1 sõlminud ei ole.

 Laenukohustus ja intressikohustus on kajastatud hageja 2009, 2010 ja 2011

majandusaasta aruannetes.

 Hageja 2010 ja 2011 majandusaasta aruande projektides on pikaajalise

laenukohustusena kajastatud nimeliselt kostja 1 nõue summas 8 000 000 krooni/

511 293,19 eurot ja intressivõlana nimeliselt kostja 1 intressinõue 2010 3 342 517

krooni ja 2011 333 766,46 eurot. Lisaks on 2011 aruandes nõude juures märgitud

intressi määr 21 %. Hageja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud.

 Hageja osanike ja finantsjuhi SS e-kirjades intresside kajastamise küsimuses nähtub

nii kostjale 1 arvestatud intressid, väljamakstud intressid ning kajastatud

intressivõlgnevuse jääk. Hageja poolt on kostjale 1 tehtud kolme aasta jooksul

kokku 18 intressimakset kogusummas 66 735,88 eurot. Ülekannete selgitusse on

märgitud „intressid vastavalt lepingule“. Vaidlust pole selles, et intressimaksed tegi

ja ülekande selgituse kirjutas hageja teine kaasosanik AS.

104.

Ringkonnakohus on seisukohal, et laenukohustuse ja intressi kajastamine

majandusaasta aruannetes ja raamatupidamises ning hageja poolt kostjale 1 intresside

tasumine tõendab kostja 1 väiteid selle kohta, et pooltel oli kokkulepe laenulepingu

pikendamiseks ja intresside arvestamiseks. Maakohus jagas selles osas ebaõigesti

tõendamiskoormise. Intresside maksmiseks pidi olema lepinguline alus. Ilma

lepingulise aluseta ei saa laenult intressi arvestada. Kostja väitis, et algselt osakapitali

suurendamiseks ilma intressita antud lühiajaline laen vormistati hiljem osanike

nõusolekul ümber pikaajaliseks laenuks koos intressi tasumise kohustusega, mille

kohta sõlmiti laenulepingu Lisad 1 ja 2. Hageja väitis, et intresse tasuti muude

võlasuhete raamides, kuid ei ole selliste võlasuhete olemasolu kohta ühtegi tõendit

esitanud, jättes seega oma aktiivse vastuväite tõendamata.

105.

Ainus laenuleping poolte vahel on 16.10.2008 laenuleping. Hageja pole väitnud,

et majandusaasta aruanded oleksid valed ega ole mingeid selgusi majandusaasta

aruannete kohta esitanud. Kui kostja on väitnud, et tegemist on Lisadest tuleneva nõude

kajastamisega ja hageja ei ole üldse midagi selgitanud ega vastupidist väitnud, siis tuleb

lugeda tõendatuks kostja 1 väide, et majandusaasta aruannetes on kajastatud Lisast 1

tulenev nõue.

106.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga majandusaasta aruannete

projektidele, mis kajastavad nimeliselt kostja 1 nõuet ning intressimäära 21 % ning

osanike ja finantsjuhi e-kirjavahetusele. Maakohus tuvastas nende tõendite alusel

samad asjaolud, mis kostja 1 esile tõi, kuid tegi ebaõige järelduse, et need ei tõenda

osanike nõusolekut Lisade sõlmiseks. Kuigi ainuüksi bilansis märgitud intressimäärast

ei saa järeldada, millisest konkreetsest lepingust intressi tasumise kohustus tekkis, tuleb

tõendeid hinnata kogumis. Käesoleval juhul pole hageja tõendanud, et intressi tasumise

kohustus oleks tekkinud mingist muust võlasuhtest. Bilansis märgitud intressimäär 21

% ühtib Lisas 1 sätestatud intressi määraga. Järelikult tuleb lugeda kogumis teiste

tõenditega õigeks kostja 1 väide, et see tekkis Lisast 1. Asjaolu, et osanikud sellise

bilansiga nõustusid, näitab samuti seda, et osanikud olid Lisa 1 sõlmimisega nõus, seda

enam, et intress oli spetsiaalselt osanike palvel ja nende jaoks koostatud bilansis

kajastatud.

107.

Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, et kuna intressisummad on väiksemad,

kui need oleks Lisa 1 järgi pidanud olema, siis ei saa lugeda, et neid tasuti Lisa 1 alusel.

Kostja 1 on selgitanud, et hageja maksis talle intressi ettenähtust vähem seetõttu, et

vaba raha otsustati kasutada ettevõtte huvides. Samuti on ka hageja viidanud, et intresse

tasuti vastavalt võimalustele. Kostja poolt esitatud arvutustest nähtub, et hageja

finantsjuhi e-kirjades näidatud kogunenud intress, välja makstud intress ning intressi

jääk ühtivad Lisa 1 alusel tekkinud intressi arvestusega. Ka see näitab, et intressi

arvestati ja maksti Lisa 1 alusel.

108.

Kuna ringkonnakohus tuvastas, et laenulepingu Lisad on kehtivad, ei tõusetu

küsimust vastuhagi aegumisest.

109.

Vastuhagi nõuet ei välista asjaolu, et kostja 1 andis laenulepingust tuleneva

nõude mitterahalise sissemaksena hagejale üle. Esiteks on kostjal 1 õigus nõuda

sissemaksena üleantu tagastamist, kuna osakapitali suurendamist ei toimunud, mida

ringkonnakohus käsitles juba käesoleva otsuse p-s 95. Teiseks leppisid pooled ka eraldi

kokku sissemaksena üleantu tagastamises, mille kohta on vormistatud Lisa 1 ja hiljem

Lisa 2.

110.

Eeltoodu alusel kuulub kosja 1 vastuhagi rahuldamisele osas, milles

laenulepingust ja selle Lisadest tulenev põhinõue ja intressinõue ei ole täidetud. Kostja

1 ei ole vastuhagi esitamisel 23.06.2013 arvestanud asjaoluga, et hageja on 16.12.2012

teinud kostjale 1 rahalise ülekande laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

Kuna ringkonnakohus jätab hageja nõude 100 000 euro tagastamiseks rahuldamata,

kuulub kostja vastuhagi selle võrra vähendamisele. Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 8 loeb

ringkonnakohus, et täitmine on toimunud sissenõutavaks muutunud intressi katteks.

Seega kuulub hagejalt kostja 1 kasuks väljamõistmisele põhivõlg 511 293,19 eurot ja

intress perioodi 16.10.2008 kuni 16.10.2012 eest summas 329 486,28 eurot.

111.

Kostja 1 viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et

kostjal 1 on õigus nõuda hagejalt viivist alates 17.10.2012 kuni ringkonnakohtu otsuse

tegemise päevani seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustusega

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb

ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja 1

tugineb lepingulisele viivisemäärale 0,25 % päevas viivitatud summalt vastavalt Lisale

1. Ringkonnakohtu arvates ei ole Lisa 1 viivise kokkuleppe osas kehtiv, kuna sellise

kohustuse võtmiseks puudus osanike nõusolek. Ringkonnakohus tuvastas laenulepingu

pikendamiseks ja laenult intresside arvestamiseks osanike nõusoleku muude kirjalike

tõendite alusel. Kokkuleppelise viivise määra arvestamise kohta pole toimikus ühtegi

muud tõendit kui 15.01.2009 Lisa 1.

112.

Seadusest tuleneva viivise arvestus põhinõudelt 511 293,19 eurot on järgmine:

 ajavahemik 17.10.2012 – 31.12.2012, intressimäär 8 %, viivitatud päevi 76, intressi

summa 8 516,88 eurot;

 ajavahemik 01.01.2013 – 14.04.2013, intressimäär 7,75 %, viivitatud päevi 104,

intressi summa 11 290,47 eurot;

 ajavahemik 15.04.2013 – 30.06.2013, intressimäär 8,75 %, viivitatud päevi 77,

intressi summa 9 437,91eurot;

 ajavahemik 01.07.2013 – 31.12.2013, intressimäär 8,5 %, viivitatud päevi 184,

intressi summa 21 908,56 eurot;

 ajavahemik 01.01.2014– 30.06.2014, intressimäär 8,25 %, viivitatud päevi 181,

intressi summa 20 917,49 eurot

 ajavahemik 01.07.2014 – 11.11.2014, intressimäär 8,15 %, viivitatud päevi 134,

intressi summa 15 298,17 eurot

Kokku intressi summa 87 369,48 eurot.

113.

Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hagejalt tuleb kostja 1 kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses toodud määras põhinõude summalt alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

114.

Kostja 1 esitas kohtule taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord vastavalt

TsMS § 445 lg-le 1. Maakohus leidis põhjendamatult, et otsuse täitmise korda ei saa

kindlaks määrata, kuna hageja nõue võlakirjade tagastamiseks kostja 1 vastu ei ole

samaliigiline kostja 1 rahalise vastunõudega ja taotlus ei ole esitatud tähtaegselt. TsMS

§ 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus

täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Otsuse täitmise korra määramine ei eeldada vastastikuste nõuete samaliigilisust.

Samuti pole kostjale 1 põhjust ette heita taotluse liiga hilist esitamist.

115.

Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus kostja 1 taotluse määrata otsuse

täitmise kord kindlaks selliselt, et Creditstar Group AS võlakirjade tagastamisega

Baltic Capital Partners OÜ-le toimub samaaegselt Baltic Capital Partners OÜ poolt

rahasumma maksmisega OÜ-le Finance MGMT.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

116.

TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit

või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral

vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses nii hagi kui vastuhagi osalise rahuldamisega

jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja ja kostja 1 menetluskulud nende

endi kanda. Kostja 2 menetluskulud jäävad hageja kanda.

117.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese

astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kaija Kaijanen Iko Nõmm Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/