3-14-52537/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-52537

Määruse kuupäev

11. november 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise

nõudes summas 40 eurot, kuna kaebajale ei anta nõutud koguses

paberit

Resolutsioon

1. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.09.2014

esitatud tõendid seoses Aleksei Maksimovi keeleoskusega ja

Tartu Halduskohtu haldusasja nr 3-14-56 toimunud

kohtuistungi protokoll.

2. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14-

52537.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast

käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale on õigus esitada määruskaebus

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud

1. Kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas 20.10.2014 Tartu Halduskohtusse avalduse, milles

märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel. Kaebaja märgib, et hagi on summas 40 eurot

seoses sellega, et vanglaametnik ei anna kaebajale nõutud koguses kirjapaberit. Kaebusele on

lisatud A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlus, mis on vanglas registreeritud 13.03.2014 numbriga

1-13/466-1. Kaebaja palub anda kaitsja.

2. Vastuseks kohtu teabenõudele edastas vangla 11.11.2014 Tartu Vangla 27.03.2014 kirja nr 1-

13/312-2, millega jäeti 05.03.-26.03.2014 esitatud 201 venekeelset kahju hüvitamise taotlust

menetlusse võtmata, sealhulgas A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlus 1-13/466-1. Tartu Vangla

tagastas kaebaja venekeelsed taotlused, olles seisukohal, et A. Maksimov valdab eesti keelt

piisavalt selleks, et oma õigusi eesti keeles kaitsta.

Kohtu seisukoht

3. Kohus käsitleb A. Maksimovi 20.10.2014 kohtule esitatud avaldust kaebusena. Kohus mõistab

A. Maksimovi kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude HKMS § 37 lg 2 p

4 alusel taotledes kahju hüvitamist. Kaebusele lisatud kahju hüvitamise taotlust mõistab kohus kui

tõendit kinnitamaks kohtueelse menetluse läbimist.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne

kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi kaebus käesolevas haldusasjas kuulub

tagastamisele.

Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige

8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11

lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku

kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud,

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

5. A. Maksimovi venekeelne kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/466-1 on jäetud Tartu Vangla

27.03.2014 kirjaga menetlusse võtmata ja tagastatud kaebajale tõlkimise korraldamiseks või eesti

keeles esitamiseks. Seejuures on Tartu Vangla viidanud Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ leides, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal

enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul.

Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on

sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse.

Tartu Ringkonnakohus 01.10.2009 otsuses asjas 3-08-2392 märkinud, et kahju hüvitamise taotluse

tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine

toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras

taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade

lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse nr 1-

13/466-1 tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/466-1 oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja

(VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse

võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel

võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav

keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel,

mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata.

Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse

menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide

vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab

dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5). Kaebajal puudusid piisavad rahalised

vahendid kaebuste tõlkimiseks. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja

on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on esitanud vanglale

hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles.

Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Vangla 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud

kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi.

Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel,

mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele oskust kohtule

edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on

hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele

oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud

istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

7. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. Maksimov valdab eesti keelt piisavalt

selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna

kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kaebaja kahju

hüvitamise taotlusi, sh taotluse nr 1-13/466-1 tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju

hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamatult, siis ei ole A. Maksimov VangS § 11 lg-st 8 tulenevat

kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.

8. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna A. Maksimovil on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole A. Maksimovi

kaebus kohtus lubatav ning see kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

9. Kaebaja on taotlenud palunud kohtul anda kaitsja. Kohus on seisukohal, et kaebaja kaitsja soovi

tuleb tõlgendada selliselt, et kaebaja sooviks on endale riigi õigusabi korras esindaja saamine

käesoleva kaebuse menetlemisel. Kuna kohus tagastab A. Maksimovi kaebuse, siis ei võta kohus

seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik