3-14-52677/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-52677 Määruse kuupäev 11. november 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi

Raivo Paala kaebus Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2011 kohtuotsuse asjas nr 1-07-2186 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, milles käsitletakse Arvi Paalat maksukuriteos süüdiolevana ning vastavate ametkondade kohustamiseks kohtuotsusest kõigi viidete Arvi Paala seotusele maksukuriteole kõrvaldamiseks Resolutsioon Tagastada Raivo Paala kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud 1. 3. novembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Raivo Paala poolt Arvi Paala nimel esitatud kaebus, milles nõutakse A. Paala suhtes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõike 1 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 esimese lause rikkumise tuvastamist, Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2011 kohtuotsuse asjas nr 1-07-2186 õigusvastasuse tuvastamist osas, milles käsitletakse A. Paalat maksukuriteos süüdiolevana ning vastavate ametkondade kohustamist kõrvaldamaks jõustunud kohtuotsusest kõik viited A. Paala seotusele maksukuriteoga. R. Paala selgitab, et tema vend A. Paala suri juba 2005. aastal. Tema hinnangul tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, et isiku kriminaalõiguslikku vastutust ei ole võimalik tuvastada pärast tema surma. Kaebus oli allkirjastamata. 2. 5. novembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Paala poolt allkirjastatud kaebus. Kohtu seisukoht 3. R. Paala on märkinud, et esitab kaebuse A. Paala nimel. Kaebusega soovib ta taastada A. Paala au, väärikust ja head nime. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 7 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku õigusvõime lõpeb surmaga. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ei tee sellest reeglist erandit. Seega loeb kohus käesoleval juhul kaebajaks R. Paala. 4. Kohus ei välista, et füüsilise isiku õigusjärglasel võib olla teatud juhtudel õigus pöörduda surnud isiku õiguste kaitseks kohtusse. Kuigi pärimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt ei lähe pärijale üle õigused ja kohustused, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga, võib tõepoolest olla vajalik selleks, et tagada võimalus isiku rehabiliteerimiseks, jaatada pärija õigust kaitsta pärandaja isiklikke õigusi. Samas ei pea kohus selles osas käesoleval juhul vajalikuks võtta siduvat seisukohta. Esiteks ei ole R. Paala väitnud, et ta on A. Paala pärija. Teiseks puudub kohtu hinnangul halduskohtul pädevus niisugust kaebust läbi vaadata isegi siis,

2 kui R. Paala on A. Paala pärija ning asuda seisukohale, et niisuguses erandlikus olukorras saab pärija teostada ka mõningaid pärandaja isiklikke õigusi. 5. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik. Samas näeb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 1 ette võimaluse esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Jõustunud kohtuotsuse peale on võimalik esitada KrMS § 365 lõike 1 alusel teistmisavaldus. Seega on kohtu hinnangul kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamine ammendavalt reguleeritud KrMS-s. Kui KrMS ei näe kaebaja hinnangul ette niisugust alust kohtuotsuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks, mis kaebaja hinnangul peaks põhiseadusest, Euroopa Liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse allikast lähtudes eksisteerima, saab sellele väitele tugineda kriminaalmenetluses apellatsioonkaebuses või teistmisavalduses. 6. On tõsi, et halduskohtutel tuleb lahendada ka selliseid vaidlusi, mis ei kuulu ühegi teise kohtu pädevusse, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist niisuguse olukorraga. Kuna kriminaalmenetluses on võimalik kohtuotsuseid osaliselt või täielikult tühistada, ei saa halduskohus asuda seda kriminaalasju lahendavate kohtute asemel tegema. Riigikohtu üldkogu on oma otsuse asjas nr 3-3-1-35-10 punktis 55 küll möönnud halduskohtu pädevust kriminaalmenetluse toimingute kontrollimiseks olukorras, kus menetlus kriminaalasjas on lõppenud, kuid tegemist oli menetlustoiminguga, mitte menetlust lõpetava lahendiga, ning selle vaidlustamine oli muutunud kriminaalmenetluses võimatuks menetluse lõppemise tõttu, kuid menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamisest sõltus isiku õigus nõuda kahju hüvitamist. Kriminaalmenetlust lõpetavate lahendite vaidlustamine on KrMS-s sätestatud tähtaegadel alati võimalik, kui isik ise sellest õigusest osaliselt mõne lihtmenetluse käigus ei loobu. Seejuures ei oma praegusel juhul ka tähtsust see, kas kaebaja on lasknud mööda tähtaja maakohtu otsuse vaidlustamisel või jätnud seda tehes käesolevas kaebuses toodud argumentidele tuginemata. Kohtute pädevus ei sõltu sellest, kas isikud neile menetlusseadustikest tulenevaid õigusi kasutavad või mitte. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. 7. Kaebusele on lisatud dokument, mis peaks kinnitama riigilõivu summas 15 eurot tasumist. HKMS § 104 lg 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning seega peaks kohus riigilõivu tagastama. Kontrollides kohtule esitatud maksekorraldust selgus aga, et 15 eurot on tasutud Rahandusministeeriumi kontole nr EE701700017001577198, mida kohtule teadaolevalt muu hulgas kasutatakse kinnipeetavate vanglasisesele isikuarvele raha kandmiseks ning samuti Politseija Piirivalveametile dokumentide ja lubade väljastamiseks lõivude tasumiseks. Kohtutele riigilõivu nimetatud kontole ei tasuta. Seega loeb kohus, et riigilõivu ei ole kohtule tasutud. Kõnealuse summa tagastamise osas on võimalik konsulteerida konto omaniku Rahandusministeeriumiga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik