3-14-51407/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51407 Haldusasi AB kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks enda ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse Menetlusosalised Kaebaja – AB Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.08.2014 määrus Menetluse alus ringkonnako...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51407 Haldusasi AB kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks enda ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse Menetlusosalised Kaebaja – AB Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.08.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta AB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.08.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51407 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AB esitas 06.05.2014 Justiitsministeeriumile taotluse enda ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse puudulike olmetingimuste tõttu. 2. Justiitsministeeriumi 09.06.2014 otsusega nr 11-7/14-4169-2 jäeti AB taotlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 alusel läbi vaatamata. 3. AB esitas 25.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi kohustamiseks enda ümberpaigutamiseks teise vanglasse. Kaebuse kohaselt põhineb kaebaja nõue riigivastutuse seadusel. Mõiste „üleviimine vanglast teise vanglasse“ pole antud juhul vangistusseaduse (VangS) mõiste, vaid haldusorgani toiming, s.o riigivastutuse seaduse mõiste. Justiitsministeerium jättis põhjendamatult HMS § 15 lg 4 alusel kaebaja taotluse läbi vaatamata. 4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 11.08.2014 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. VangS § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada
3-14-51407 2(3) ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministri 25.03.2008.a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 2 lg 2 ning § 8 kohaselt otsustab kinnipeetava ümberpaigutamise ühest vanglast teise Justiitsministeerium selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Õigusaktides ei ole ette nähtud võimalust, et kinnipeetav paigutatakse ümber tema enda taotluse alusel. Kuivõrd kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist ühest vanglast teise, tuleb kaebus tagastada.
5. AB esitas 18.08.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse peale, mille Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2014 rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. AB palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 11.08.2014 määrus tühistada. Halduskohus on ekslikult menetlusnormi kohaldanud ja teinud ebaõiglase määruse. Kaebaja nõustub kohtuga selles, et tal ei ole subjektiivset õigust taotleda teise vanglasse üleviimist, kuna õigusaktid seda ette ei näe. Samas on kaebajal subjektiivne õigus nõuda käesoleva kaebuse esemeks oleva Justiitsministeeriumi käskkirja tühistamist, millega viidi kaebaja Tartu Vanglast üle Tallinna Vanglasse, kuna käskkiri põhjustas kaebaja väärikuse alandamise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikus neid korrata. 8. Õigusaktid ei näe ette võimalust, et kinnipeetav paigutatakse ühest vanglast teise tema enda taotluse alusel. Määruskaebuses tunnistab seda ka kaebaja ise. Halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 9. Määruskaebuses viitab kaebaja, et tal on subjektiivne õigus nõuda käskkirja tühistamist, millega ta viidi üle Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Ringkonnakohus selgitab, et AB ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud ümberpaigutamise otsust, mille alusel ta Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse üle viidi. Haldusasja materjalidest nähtuvalt jättis Justiitsministeerium 09.06.2014 otsusega nr 11-7/14-4169-2 AB taotluse tema ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse läbi vaatamata ning kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud Justiitsministeeriumi kohustamist enda ümberpaigutamiseks. Halduskohtule esitatud kaebuse lisadest nähtub, et kaebaja viidi Tallinna Vanglasse üle 16.04.2014. Pöördumise Justiitsministeeriumile teise vanglasse üleviimiseks tegi kaebaja 06.05.2014. Nimetatud pöördumist pole aga alust pidada vaideks käskkirjale, millega üleviimine otsustati, sest selles ei väideta üleviimise õigusvastasust. Kaebaja juhib seal tähelepanu vaid sellele, et olmetingimused on Tallinna Vanglas inimväärikust alandavad ning palub ennast üle viia teise vanglasse, mitte aga tagasi Tartu Vanglasse. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust oma kinnipidamise kohta valida. Justiitsministeerium on 09.06.2014 vastuses kaebaja taotlusele asjakohaselt selgitanud, et kaebaja ei saa ümberpaigutamise küsimuses otse Justiitsministeeriumi poole pöörduda. Tal on õigus selles osas juhtida vangla direktori tähelepanu asjaoludele, mis võiksid olla
3-14-51407 3(3) ümberpaigutamise menetluse alustamise ajendiks. Menetluse alustamise üle otsustab seega vangla direktor.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi