Legislator Case Law & Legislation
3-14-51699/16 AI generated

3-14-51699/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51699/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et sai Tartu Vanglalt Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10 päeva kaebuse

Legislator headnote

AI generated

3-14-51699/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et sai Tartu Vanglalt Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10 päeva kaebuse

Keywords

AI generated
health insurance voucher fee damage to credit consumer credit revocation disputed claim cause of action authorization to sue
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51699

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks

summas 3650 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 5. septembri 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

5. septembri 2014. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

2. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et sai Tartu Vanglalt

vastuse nr 1-13/864-2 ning pöördub kohtusse hagiga 3650 eurot aastas.

2. Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10 päeva kaebuse

täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemiseks. Kaebaja pidi

täpsustama, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil

talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed

tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Ühtlasi pidi kaebaja

esitama tõendeid.

3. Kaebaja esitas halduskohtule pöördumise, milles märkis, et halduskohus ei kirjeldanud

täielikult hagi sisu summas 3650 eurot aastas, kuna kohtule esitatud avalduses oli hagi põhjus

kirjas. Kaebaja väitis, et kaitsjat või täieliku hagi sisu nimetamist kohtu poolt on vaja

sellepärast, et temal puudub vangla vastus nr 1-13/864-2.

4. Tartu Halduskohus tagastas 5. septembri 2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 1).

Halduskohus nentis, et kaebaja ei ole kaebuse puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Vastuseks

kaebaja pöördumisele selgitas halduskohus, et ei saa kaebust sisustada haldusorgani vastuse

pinnalt ning kaebaja peab ise kaebuses selgesõnaliselt märkima, millega ta rahul ei ole ja

millised tagajärjed talle väidetavalt saabusid. Halduskohus märkis, et kaebaja ei saa väita, et

ta ei tea, millised andmed kaebuses peavad sisalduma, kuna halduskohus on kaebuse nõudeid

selgitanud kaebajale järjepidevalt enam kui 180 haldusasja käiguta jätmise määrustes.

Halduskohus ei pidanud tõeseks kaebaja väidet, et tal puudub vangla vastus nr 1-13/864-2,

kuna ta on esialgses kaebuses märkinud, et sai vanglalt selle vastuse. Halduskohus ei pidanud

vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks, kuna

kaebaja on oma varasemates kaebustes tunnistanud, et tema eesmärk on koormata

haldusorganit ja kohut taotluste ja kaebuste esitamisega. Eeltoodust tulenevalt tagastas

halduskohus A. Maksimovi kaebuse. Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 2), kuna kaebaja on

kohtumenetluses osalemise mitmekordse kogemuse tõttu võimeline oma õigusi ise kaitsma.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles väidab, et ei ole kohtu arvamusega nõus, kuna siiani

ei ole kaitsjat. Kaebaja märgib, et ootab kaitsjat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse (I) ning seejärel riigi õigusabi taotluse

(II).

I

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 5. septembri määruse resolutsioonis

on kaks vaidlustatavat punkti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja vaidlustab

määruskaebusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist (resolutsiooni p 2). Kaebaja on

määruskaebuses otseselt maininud ainult riigi õigusabiga seonduvat. Kaebuse tagastamise

vaidlustamisel peaks kaebaja tasuma riigilõivu või taotlema menetlusabi, kuid seda pole ta

teinud.

9. Tartu Halduskohus jättis 5. septembri 2014. a määruse resolutsiooni p-st 2 tulenevalt

rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Halduskohus tugines

RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 5. septembri 2014. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

II

11. Kaebaja on määruskaebuses väitnud, et ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda

taotlusena saada riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Kuna halduskohus on

uue taotluse tähelepanuta jätnud, lahendab ringkonnakohus selle ise.

12. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erinevatele

kohtutele. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi kohtulahendeid vaidlustada

ning muid taotlusi esitada ilma esindaja abita. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud

uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad

vormivead kõrvaldatakse.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene