1-12-12247/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12247 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. oktoobri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Sokov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Sokovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sergei Sokov on Harju Maakohtu 15. jaanuari 2013. a otsusega süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. S. Sokovi karistusaeg algas 23. septembril 2012 ja lõpeb 23. septembril 1016. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 23. septembril 2014. 2. Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2014. a määrusega jäeti S. Sokov vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 2.1 S. Sokov on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning mitmeid kordi vangistuses viibinud. S. Sokov on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, sealjuures varasemalt ka vägivallaga seotud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud eriliigilisi karistusi. Teda on varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid S. Sokov pani katseajal toime uued kuriteod ja asus uuesti vangistust kandma. Pärast vangistusest vabanemist pani S. Sokov toime kuriteo, mille eest praegu vangistust kannab – suures koguses narkootiliste

ainete käitlemise, olles varem toime pannud narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemise kinnipidamiskohas. Kinnipeetav ise eitab vanglas narkootikumide tarvitamist. 2.2 Kinnipeetaval on diagnoositud uimastisõltuvus. Vangistuse jooksul on S. Sokov osalenud sõltuvusteemalistel loengutel ja grupitöödes. Samuti on ta läbinud riigikeele õppe A1 tasemel ja jätkanud A2 tasemel. Sellele vaatamata ei ole süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses paranenud – vangistuse kestel on S. Sokovit korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, muuhulgas kaaskinnipeetavate ja ametnike suhtes ründava käitumise eest. 2.3 Vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta S. Sokovi vabastamist – S. Sokov ei oma EV elamisluba. Seetõttu puudub tal võimalus pärast vanglast vabanemist oma elu seaduskuulekalt korraldada, mh asuda seaduslikult sissetulekut teenima. Lisaks on S. Sokovi ümbritsev lähedaste ring kriminaalkorras korduvalt karistatud, mistõttu ei ole võimalik kriminaalhooldusega maandada tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski. 2.4 Kohtu hinnangul ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid S. Sokovit tingimisi enne tähtaega vabastada. Isik, keda on karistatud vangistusega, peab arvestama, et kogu karistusaja ärakandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erand. Sellist erandit peaks üldjuhul saama kohaldada vaid ühe korra. S. Sokovi puhul on peetud võimalikuks seda erandit varem kohaldada, kuid S. Sokov on määratud katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist. S. Sokovi käitumine käesoleva vangistuse jooksul kinnitab, et tegelikke positiivseid muutuseid ei ole toimunud. 3. S. Sokov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist. 3.1 S. Sokov ei ole maakohtu määrusega nõus ja leiab, et kohus võiks teda KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valvega vabastada. Ehkki S. Sokovit on 13 korda kohtulikult karistatud, ei ole ta varem kriminaalhooldusel viibinud. 3.2 S. Sokov soovib oma perekonna juurde naasta ja ühiskondlikust elust osa võtta. Vabaduses viibides oli tema eluviis kaine ja S. Sokov rõõmustas väga pisipoja sünni üle. S. Sokov soovib oma elu poja kasvatamisega siduda, kuid kuna poeg võeti sotsiaaltöötaja poolt perekonna juurest ära, soodustas see S. Sokovi ja tema lähikondsete seas tugevat stressi. S. Sokov tunnistab, et tema ja ta lähikondsed on rikkunud seadust ja kandnud selle eest karistust, kuid vaatamata sellele on nad perekond ja hindavad inimlikke väärtusi. Vanglas ei ole S. Sokovil juba poolteist aastat rikkumisi olnud. 3.3 S. Sokovil on olemas eesmärk, professionaalsed oskused ja töö. S. Sokov läbis vanglas kursused, mis muutsid tema teadvust, eluviisi ja käitumist – edaspidi ei kavatse S. Sokov narkootikume või muid psühhotroopseid aineid tarbida. S. Sokovi elamisluba on läbivaatamisel ja elamiskohaga probleeme ei ole. Elukoht on sobilik – seal on olemas kõik kriminaalhoolduseks vajalik. Sugulased on nõus S. Sokovit aitama. Vabaduses saab S. Sokov õppida ja läbida CE-kategooria kursused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S. Sokovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valvega vabastamine ei ole põhjendatud. 2 2

Maakohus on S. Sokovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et ei ole põhjendatud S. Sokovit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat. 5. Ringkonnakohus tunnustab, et S. Sokov on vangistuses viibides osalenud sõltuvusteemalistel loengutel ja sotsiaalkursustel, kuid leiab siiski, et nendest positiivsetest sammudest ei piisa tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava iseloomustus sisaldab mitmeid asjaolusid, mis annavad alust kahtlusteks, et S. Sokov ei ole oma kuritegelikke hoiakuid muutnud ega varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kokku on S. Sokovi kriminaalkorras karistatud 13 korda, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Varasemalt on S. Sokov talle määratud katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist. S. Sokovi viimane distsiplinaarkaristus kinnipidamisasutuses oli 2013. aasta sügisel, mitte poolteist aastat tagasi, nagu S. Sokov oma kaebuses väitis. Samuti on käesoleva aasta suvel kohaldatud kinnipeetava suhtes täiendava abinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna tal tuvastati narkootilise aine tarvitamise tunnused. 6. Asjaolu, et S. Sokovit ei ole varem käitumiskontrollile allutatud, ei kindlusta sellise meetme efektiivsust. Seejuures võtab kohus arvesse, et S. Sokov on varasematele korduvatele karistustele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist. Elektroonilise valve abil on küll võimalik kindlaks määrata süüdimõistetu asukoht ning kontrollida talle seatud liikumisvabaduse piirangute täitmist, kuid ka selline täiendav abinõu ei taga süüdimõistetu kinnipidamist kõigist käitumiskontrolli nõuetest, mh alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelust. Praegusel juhul puudub kohtul veendumus, et vabastades S. Sokovi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, ei jätka S. Sokov vabaduses uute kuritegude toimepanemist ja narkootikumide või muude psühhotroopsete ainete tarvitamist. 7. Ringkonnakohus rõhutab seisukohta, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Sokovit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus

3 3