3-14-51771/6 · 3-14-51771/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51771 Haldusasi MP Inkasso OÜ kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 18.06.2014 otsuse nr 12-9 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri aukohtule ettekirjutuse tegemiseks kaebuse menetlusse võtmiseks ja uuesti läbivaatamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – MP Inkasso OÜ Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MP Inkasso OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta MP Inkasso OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51771 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 18.06.2014 protokollilise otsusega nr 12-9 mitte algatada MP Inkasso OÜ kaebuse alusel aukohtumenetlust vandeadvokaadi Aivar Pilve suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. 2. MP Inkasso OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 14.08.2014 kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 18.06.2014 protokollilise otsuse nr 12-9 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja, et kohus teeks Eesti Advokatuuri aukohtule ettekirjutuse vandeadvokaadi Aivar Pilve suhtes esitatud kaebuse menetlusse võtmiseks ja uueks läbi vaatamiseks Eesti Advokatuuri aukohtus. 3. Tallinna Halduskohus tagastas 10.09.2014 määrusega MP Inkasso OÜ kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult, leides, et kaebajal puudub antud asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3-14-51771 2(4) Advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtusse. Samas tuleneb HKMS § 44 lg-st 1, et kohtusse võib pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei saa see mõjutada ega rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi distsiplinaarkorras karistamist. Tallinna Ringkonnakohus on 08.06.2010 määruses asjas nr 3-10-1037 leidnud: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut tema esitatud kaebuse rahuldamiseks või uuesti läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust“. 4. 25.09.2014 esitas MP Inkasso OÜ Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus võttis määruskaebuse 26.09.2014 menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. MP Inkasso OÜ leiab määruskaebuses, et kohus on ekslikult eitanud kaebeõiguse olemasolu. Halduskohtule esitatud kaebuses tõi kaebaja esile, et aukohus ei järginud otsust tehes haldusmenetluse põhimõtteid ja õigusnorme (st otsus tehti menetlusnorme rikkudes). Kaebajal ei võimaldatud enne otsuse tegemist mõistliku aja jooksul tutvuda advokaadi poolt aukohtule esitatud vastuväidetega. Seega võeti kaebajalt võimalus nendele vastata. Sellega rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud. Halduskohus oleks pidanud võtma kaebuse menetlusse, kuna MP Inkasso OÜ on huvitatud isik AdvS § 18 lg 1 mõttes, kelle subjektiivseid õigusi Eesti Advokatuuri aukohtu otsus mõjutab. Huvitatud isiku subjektiivset õigust halduskohtumenetluse algatamisel käsitleb Tallinna Ringkonnakohus oma 20.03.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-1016. Viidatud otsuse punktis 12 selgitab kohus, et AdvS § 18 lg 1 näeb ette, et huvitatud isik võib aukohtu otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule. Huvitatud isikuks võib olla ka isik, kelle taotlusel algatati aukohtumenetlus. Sellise järelduse võib teha AdvS § 16 lg-st 1, mis kasutab sama terminit isiku suhtes, kes võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda. Seega võib aukohtu otsuse peale edasi kaevata mitte üksnes advokaat, vaid ka isik kelle taotlusele vaatamata advokaadi tegevuses distsiplinaarsüütegu ei tuvastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus tagastas nimetatud sättte alusel kaebuse läbivaatamatult, leides, et aukohtu otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

3-14-51771 3(4) 7. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudub käesoleval juhul subjektiivne õigus, mida ta saaks esitatud kaebusega kaitsta. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kõrvutades AdvS § 16 lg-t 1 ja § 18 lg-t 1, võib teha järelduse, et selliseks kohtu poole pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks võib olla ka isik, kelle taotlusel algatati aukohtumenetlus. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata (HKMS § 44 lg 1). Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning õiguse saada sellele pöördumisele ammendav vastus. Samas ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. 8. Teistsugust järeldust ei saa teha ka kaebaja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2013 otsusest nr 3-12-1016. Otsuse p-s 12 on märgitud, et huvitatud isikul on subjektiivne õigus, et tema taotluse lahendamisel võetakse menetlusnorme ja materiaalõigusnorme järgides vastu õige ja põhjendatud otsus ning otsuse p-s 15 leitud, et aukohtumenetluses ei ole taotleja roll võrdne kaebaja rolliga halduskohtumenetluses või taotleja rolliga haldusmenetluses ning menetlust reguleeritakse eelkõige karistatava isiku õiguste tagamise seisukohast. Viidatud lahendis vaatas kohus kaebuse läbi ja jättis selle rahuldamata, leides, et kaebaja õigusi pole rikutud. Selles asjas olid vaidluse all küsimused, kas aukohus on menetlusnorme järgides jätnud õigesti kaebaja taotluse osaliselt tähelepanuta ning vastanud ülejäänud osas kõigile kaebaja taotluse väidetele. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine, mistõttu puudus kohtul vajadus kaebust sisuliselt läbi vaadata, et jõuda samale tulemusele, nagu viidatud haldusasjas. 9. Käesolevas asjas ei esine sellist menetlusnormide rikkumist, mis õigustaks aukohtu otsuse kohtulikku kontrolli. Kaebaja on viidanud ärakuulamisõiguse rikkumisele. AdvS § 17 lg 2 näeb ette vaid advokaadi õiguse esitada aukohtule vastuväiteid ning seletusi. Kuna aukohtumenetluse eesmärgiks ei ole kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi, ei ole kaebaja korduv ärakuulamine põhjendatud. Kaebaja on oma vastuväited advokaadi tegevusele saanud esitada aukohtule edastatud pöördumises. Kui kaebaja soovib enne aukohtu otsuse tegemist enda täiendavat ärakuulamist, on tal AdvS § 17 lg-st 3 tulenevalt õigus taotleda asja lahendamist suulises menetluses. 10. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, mistõttu ei saa ka kohus kohustada aukohut asja uueks läbivaatamiseks põhjendusega, et advokaate tuleks siiski distsiplinaarkorras karistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebaja on saanud oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks realiseerida ning kuna puudub vaidlus, et taotlus on menetlusreegleid järgides läbi vaadatud, ei ulatu halduskohtu kontroll enam kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, keda karistatakse). 11. Aukohtumenetlus sarnaneb selles mõttes ametnike distsiplinaarmenetlusega, et ka ametniku distsiplinaarkorras vastutusele võtmiseks või ametialase juurdluse seaduslikkuse vaidlustamiseks puudub ametniku tegevuse läbi väidetavalt kannatanud isikul kaebeõigus, kuigi isik võib ametiasutuse tähelepanu puudustele juhtida ning tal on õigus saada märgukirjale ka igakülgne vastus (vt Riigikohtu 31.03.1995 otsus nr III-3/1-4/95). Ka kohtute seaduse § 97 lg 3 näeb ette, et distsiplinaarkolleegiumi otsuse saab vaidlustada üksnes kohtunik, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, vaidlustamise õigus puudub nii isikul, kelle kaebuse alusel menetluse algatamise taotlus tehti, kui ka menetluse algatajal. AdvS annab huvitatud isikule otsesõnu õiguse

3-14-51771 4(4) taotluse esitamiseks advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet, kuid otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas üldse on tegemist süüteoga, kuulub aukohtule. Järelevalve advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle kuulub advokatuuri pädevusse (AdvS § 3 p 2) ning kohus saab selle teostamisse sekkuda üksnes siis, kui tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega. 12. Käesoleval juhul ei sõltu kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest. Kahjuhüvitise nõudega tuleb kaebajal pöörduda maakohtu poole ning sellise hagi esitamise eelduseks ei ole advokaadi distsiplinaarkorras karistamine aukohtu poolt. Olenemata aukohtu otsusest, peab kaebaja kohtus tõendama oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu, mh ka advokaadi tegude õigusvastasust. Aukohtu otsus ei aitaks kaebajat seega ka mitte potentsiaalse kahjunõude esitamisel. 13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi