1-14-8262/8

1-14-8262

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. november 2014. a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-14-8262 (14260103452)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks

Kriminaalasi N.T

süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Meelis Juursoo

Süüdistatav N.T, isikukood: , Eesti Vabariigi XXX

kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; juhutööd;

elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx- xx; kriminaalkorras karistatud, viimati:

03.03.2010. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi

vangistus 2 kuud tingimisi katseaeg 18 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuud. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 24.09.2014.

Kaitsja

Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.T KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud vangistust N.T suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu N.T ei

pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid.

Määrata N.T katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista N.T-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 266,25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot;

 kaitsjatasu 193,92 (ükssada üheksakümmend kolm eurot ja 92 senti) eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast , so 266.25 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et N.T on õigus tasumisele

kuuluv menetluskulu kokku 460,17 (nelisada kuuskümmend eurot ja 17 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 38,35 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti) eurot ning 12-ndal

(kaheteistkümnendal) kuul tasuda 38,32 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 32 senti) eurot.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99914700031670 ning selgituse “N.T, otsus nr 1- 14-8262, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

N.T süüdistatakse selles, et tema 23.septembril 2014a. kella 17.00 ajal juhtis

Võru maakonnas Sõmerpalu vallas Osula külas mootorsõidukit Audi 80 registreerimis-

märgiga xxxxxxx, olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus N.T väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,25 mg/l (-/+ 0,12 mg/l) kohta. Antud teoga N.T Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani N.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu

Prokurör taotleb kohtus N.T süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist 5 (viie) kuulise vangistusega KarS § 74 alusel jätta vangistus N.T suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata

täielikult täitmisele, kui N.T ei pane 18 (kaheksateistkümne)-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda N.T katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded:

-

elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx;

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

N.T aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav N.T, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus

nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.T süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas N.T menetluskuluks on määratud kaitsjatele makstud tasud (96,96 + 96,96) 193,92

eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need

tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

N.T on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude

tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades

N.T sissetulekut käib N.T-le ilmselgelt üle jõu. Temal puudub kindel

töökoht ning ülalpidamisel on neli alaealist last. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 266.25 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades N.T varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel N.T-le võimalus menetluskulud 460,17 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik