3-13-1384/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1384 Haldusasi O.R. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 28.05.2013. a otsuse nr. XXXXXXX osaliseks ja 12.11.2013. a otsuse tervikuna tühistamiseks, Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks asja uueks otsustamiseks ning pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus O.R. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja O.R. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON 1. Tagastada apellatsioonkaebus osas, millega O.R. taotleb, et ringkonnakohus kohustaks Sotsiaalkindlustusametit informeerima kõiki Kaug-Põhja regioonis töötanud Eesti Vabariigi pensionisaajaid ja pensionitaotlejaid Sotsiaalkindlustusameti poolt Kaug-Põhjas kehtinud tingimuste ja normatiivide tagasiulatuvast muutmisest eesmärgiga välistada lugematul arvul kaebuste esitamist halduskohtutele. 2. Jätta rahuldamata O.R. taotlus M.E. tunnistajana ülekuulamiseks. 3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada halduskohtu otsus osas, millega ei rahuldatud kaebust Sotsiaalkindlustusameti 28.05.2013. a otsuse nr. XXXXXXX p 4 tühistamiseks osas, millega jäeti O.R. pensioniõigusliku staaži hulka arvamata töö Tallinna Tehnikaülikoolis ajavahemikus 12.01.1994 kuni 15.01.1994. Teha uus otsus, millega tühistada vastavas osas Sotsiaalkindlustusameti 28.05.2013. a otsuse nr XXXXXXX p 4 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit selles osas uue otsuse tegemiseks. 4. Jätta apellatsioonkaebus muus osas rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsus muutmata. 5. Tagastada O.R. le apellatsioonkaebuse lisana esitatud meilivahetus Maksuja Tolliametiga ning Vene Föderatsiooni Pensionifondi otsus. 6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 11.12.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.04.2013 täitus O.R. l 63. eluaasta. O.R. esitas 26.04.2013 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi ka SKA) avalduse pensioni määramiseks ja pensioniõigusliku staaži arvestamiseks. Avalduses soovis O.R. muu hulgas, et tema pensioniõigusliku staaži hulka arvestataks: 1) töötamine Kaug-Põhjas perioodil 02.07.1981. a - 19.04.1986. a töötamise ajal kehtinud koefitsiendiga; 2) töötamine TPI-TTÜ-s alates 1975/76 õppeaastast kuni 17.01.1994. a; 3) töötamine FIE-na alates 02.04.1996. a - 31.12.1998. a; 4) töötamine Nunne Tootmiskooperatiivis alates 17.03.1988. a – 15.02.1991. a; 5) töötamine Fontese erakoolis alates 08.04.1997. a - 28.04.1998. a ja 02.01.1998. a – 10.06.1998. a ning 5) töötamine Audentese Kõrgemas Ärikoolis 02.09.1998. a – 22.12.1998. a.

2. Sotsiaalkindlustusameti Jõgeva büroo 28.05.2013. a otsusega nr XXXXXXX arvati O.R. pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg Võru Tuletõrje Ühingus perioodil 15.06.1968 kuni 14.07.1968 (p 1) ning Tallinna Tehnikaülikoolis alates 17.01.1994 kuni 03.09.1995 (p 2), kuid jäeti O.R. avaldus muus osas rahuldamata (p-d 3-5). Otsuse kohaselt on Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lõigetes 1 ja 2 loetletud tegevused, mida pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ning lõikes 3 tegevused, mida arvatakse staaži hulka sooduskorras. Kaug-Põhjas töötamist selles loetelus ei ole. Otsuses loeti tõendatuks O.R. töötamine Tallinna Tehnikaülikoolis perioodil 17.01.1994-03.09.1995, kuid mitte avalduses märgitud perioodil. Otsuses märgitud tõendite kohaselt ei tasunud FIE O.R. sotsiaalmaksu perioodil 1996-1998 ega läbinud Nõukogude armees kohustuslikku sõjaväeteenistust. Töötamiste kohta Nunne Tootmiskooperatiivis, Fontese erakoolis ja Audentese Kõrgemas Ärikoolis Sotsiaalkindlustusamet dokumente ei nõudnud, sest nimetatud perioodidel oli tõendatud töötamine muudes asutustes.

3. O.R. esitas 23.10.2013 Sotsiaalkindlustusametile täiendava avalduse, milles palus arvestada pensioniõigusliku staaži hulka Eesti Vabariigi Tööturuametis töötute koolitusel Saksa koolitusfirma VATTER Bindungszentrum metoodilisel juhendamisel 1993. aastal töötatud aeg.

4. Sotsiaalkindlustusameti Jõgeva büroo 12.11.2013. a otsusega nr 24 jäeti O.R. avaldus rahuldamata, kuna puudusid tõendid 1993-1994 Tööturuametis töötamise kohta.

5. O.R. esitas kaebuse Tartu Halduskohtule, milles taotles Sotsiaalkindlustusameti 28.05.2013. a otsuse nr XXXXXXX tühistamist ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamist asja uueks otsustamiseks. Halduskohtus toimunud istungil täiendas O.R. kaebust Sotsiaalkindlustusameti 12.11.2013. a otsuse nr 24 tühistamise nõudega. Ühtlasi soovis O.R. , et tema pensioniõigusliku staaži hulka arvestataks tema töötamine Tartu Rajooni Sidesõlmes telegrammikandjana perioodil 08.02.1969 – 01.05.1969 ning teenistus Nõukogude armees (15.06.1972-01.10.1972 ning 1973. a mai kuni 1974. a jaanuar).

6. Tartu Halduskohus rahuldas 16.12.2013. a otsusega (tl 112-120) kaebuse osaliselt, tühistas

3

Sotsiaalkindlustusameti 28.05.2013. a otsuse nr XXXXXXX osas, millega jäeti kohtu arvates ekslikult O.R. pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata Nunne Tootmiskooperatiivis töötatud periood 16.06.1990-18.06.1990 ning kohustas Sotsiaalkindlustusametit vastavas osas uue otsuse tegemiseks. Halduskohus luges ühtlasi tuvastatuks, et O.R. pensioniõigusliku staaži hulka arvestamiseks kuulub periood 15.06.1972-30.09.1972, mil ta viibis kohustuslikus sõjaväeteenistuses leitnandi auastme saamiseks. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et Kaug-Põhjas töötatud aeg on ühekordselt arvestatud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka ning puudub seaduslik alus selle arvestamiseks mitmekordselt. Halduskohus tuvastas, et Sotsiaalkindlustusameti p-s 4 märgitud töötamise perioodid on arvestatud ühekordselt kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka teistel ametikohtadel töötamise tõttu ning leidis, et kohakaasluse alusel töötamise aega pensioniõigusliku staaži hulka ei arvestata. Füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ei olnud halduskohtu arvates alust kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvata põhjusel, et kaebaja ei tasunud vaidlusalusel perioodil sotsiaalmaksu; ka oli töötamise periood 04.09.1995-31.12.1998 arvestatud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Eesti Vabariigi Tööturuametis töötamise kohta puudusid aga kaebajal dokumendid, ka oli vastav periood juba arvestatud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti oli kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud aeg, mil kaebaja õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis majandusteaduskonna statsionaarses õppes, mistõttu ei olnud halduskohtu arvates alust arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka sellega kattuvat ajaperioodi, mil kaebaja töötas Tartu Rajooni Sidesõlmes telegrammikandjana.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. O.R. esitas 14.01.2014 apellatsioonkaebuse (tl 129-131) koos Maksuja Tolliametiga toimunud meilivahetusega ning palus tühistada Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsus osas, milles tema kaebus rahuldamata jäeti. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Sotsiaalkindlustusameti 28.05.2013. a otsuses puuduvad põhjendused ning viited otsuse aluseks olevatele õigusaktidele;

b) Seaduse tõlgendamine peab olema ühetaoline. Kuni 1999 arvestatakse pensioni ühtemoodi ning alates 1999 teistmoodi. Tartu Halduskohus ei ole taganud RPKS kohaldamisel ühetaolisuse nõuet. RPKS näeb alates 1999 ette arvestuse kõigi töötatud aegade kohta sotsiaalmaksu summeerimisena, olenemata töökohtade arvust. Analoogselt peab kõigi töötatud aegade summeerimine päeva täpsusega toimuma ka kuni 31.12.1998. RPKS §-s 28 puuduvad mõisted „ühekordselt“, „kahekordselt“ ja „mitmekordselt“, mida halduskohus on kasutanud. RES eelnõu selgitus ega 14.07.1956 vastu võetud NSV Liidu riiklike pensionide seadus ei ole õiguse tõlgendamisel asjakohased;

c) Halduskohus on kohtuotsuses määratlenud kaebaja teenistusaega Nõukogude Armees perioodil mai 1973 kuni jaanuar 1974 reservis olevana. Tegelikult oli kaebaja pataljoni finantsülem. Kohtuistungil väitis Sotsiaalkindlustusamet, et Kaliningradi ei ole jõutud päringut teha kaebaja tegevteenistuse kohta Nõukogude Armees perioodil 1973. a mai kuni 1974. a jaanuar;

d) Vastustaja tõendid FIE O.R. poolt sotsiaalmaksu tasumata jätmise kohta on fabritseeritud. Sotsiaalmaks on kõigil vaidlusalustel perioodidel arvestatud ja kinni peetud ning kaebaja tuludeklaratsioonid Maksuameti poolt kontrollitud. Sotsiaalkindlustusameti nõue sotsiaalmaksu kohta kuni 31.12.1998 ei ole põhjendatud, sest ka Maksuja Tolliameti info kohaselt sotsiaalmaks isikustati 1999. aasta algusest. Enne 1999. aastat ei olnud pensionistaaži arvutamise aluseks sotsiaalmaks;

4

e) Sotsiaalkindlustusamet on 30.12.2013 saatnud Saksamaa Liitvabariigi Sotsiaalkindlustusametile Nord järelepärimise kaebaja Saksa staaži kinnitamiseks;

f) RPKS § 28 lg 2 p-s 4 puudub mõiste „ühekordne“, mistõttu on kaebaja telegrammikandjana töötamise mittearvestamine alusetu.

8. Sotsiaalkindlustusamet esitas 31.01.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 137), milles jäi 13.09.2013 ja 12.11.2013 antud kirjalike seisukohtade ning istungil esitatud vastuväidete ja selgituste juurde, nõustus Tartu Halduskohtu otsuse seisukohtadega ning palus jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata.

9. O.R. esitas 25.06.2014 ka apellatsioonkaebuse täienduse (tl 143-144), milles leidis, et Sotsiaalkindlustusameti poolt Kaug-Põhjas töötamisel koefitsiendi mittearvestamine ei ole põhjendatud. Töötamise ajal kehtinud õigusnorme ja töötamise tingimusi ei ole võimalik tagasiulatuvalt muuta. Sotsiaalkindlustusamet oleks pidanud rakendama kaebaja staaži arvestamisel Kaug-Põhjas töötamise ajal kehtinud koefitsienti ning arvestama Surguti Teedeehitustrustis perioodil 02.07.1981-19.04.1989 töötamise perioodi kolmekordsena. Apellatsioonkaebuse täienduses taotles O.R. Sotsiaalkindlustusametilt Vene Föderatsiooni Pensioniameti 17.04.2014. a otsuse nr 1299 originaali väljanõudmist ning Vene Föderatsiooni Pensioniametile taotluse esitamisega kaasnenud kulude kompenseerimist.

Vastuseks ringkonnakohtu 25.06.2014. a kohtunõudele esitas O.R. Vene Föderatsiooni Pensioniameti 17.04.2014. a otsuse nr. 1299 koopia.

10. Sotsiaalkindlustusameti 28.07.2014 esitatud vastuses apellatsioonkaebuse täiendusele leitakse, et Sotsiaalkindlustusamet ei kohustanud kaebajat esitama taotlust Vene Föderatsioonile ega ole pädev hindama Vene Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevaid õigusakte ja nende rakendamist. Sotsiaalkindlustusamet ei ole oma tegevusega kaebajale kahju tekitanud. Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi otsus nr 1299 ei ole haldusasjas asjakohane, kuna vastav otsus ei muuda kaebajale riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensioni suurust ega tingi selle ümberarvutamist. Ühtlasi ei ole Sotsiaalkindlustusametil võimalik täita kaebaja taotlust otsuse nr 1299 originaali väljanõudmiseks, kuna Vene Föderatsioon vastava otsuse originaali ega koopiat ei väljasta.

11. Apellatsioonkaebuse menetluse käigus nõudis Tartu Ringkonnakohus Tallinna Tehnikaülikoolilt andmeid, kas O.R. on töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis alates 1975/76 õppeaastast kuni 17.01.1994. Ringkonnakohus nõudis ühtlasi Sotsiaalkindlustusametilt andmeid selle kohta, kas on tehtud päring Kaliningradi seonduvalt kaebaja tegevteenistusega Nõukogude armees 1973-1974 ning kas on tehtud päring ja saadud vastus Saksamaa Liitvabariigi Sotsiaalkindlustusametist.

12. Tallinna Tehnikaülikooli 09.10.2014. a teatises selgitatakse, et O.R. töötas 03.09.1993 sõlmitud töölepingu alusel TTÜ majandusarvestuse instituudi finantsraamatupidamise õppetooli dotsendi 0,5 ametikohal alates 30.08.1993 kuni 15.01.1994, samuti erinevatel ajaperioodidel tunnitasu alusel. Sotsiaalkindlustusameti 19.10.2014. a vastuses kohtunõudele selgitatakse, et ei ole tehtud päringut Kaliningradi seonduvalt kaebaja tegevteenistusega Nõukogude Armees 1973-1974, kuna sama periood kajastub kaebaja tööraamatus töötamisena ning nimetatud periood on kaebaja pensionistaaži hulka arvatud tööraamatu kannete alusel. Saksamaale tehti päring seoses kaebaja töötamisega Tööturuametis, kuid Saksamaa nimetatud perioodi pensionistaažina ei tunnista.

5

13. O.R. 22.10.2014. a täiendavas selgituses taotletakse Saksamaa Liitvabariigi koolitusfirmas VATTER Bindungszentrum Tööturuameti tellimusel 1994. aastal ühe aasta, samuti tegevteenistuses 1973. aasta juunist kuni 1974. aasta jaanuarini viibitud 8 kuu pensioniõigusliku staaži hulka arvamist ning Vene Föderatsioonile esitatud dokumentide tõlkimisele ja komplekteerimisele tehtud rahaliste kulutuste, summas 76,91 eurot, hüvitamist. Seonduvalt TTÜ 09.10.2014. a teatisega selgitas O.R. , et teatis ei kajasta kõiki kaebaja töötamisi, näiteks Fontes-Audenteses, samuti töötamist Majandusõiguse ja Poliitika Instituudis ning puuduvad andmed töötamise kohta 1975/76. õppeaastast kuni 1978/79. õppeaastani, 1980/81 õppeaastast kuni 1985/86. õppeaastani, töötamise kohta 1987/88 õppeaastal, 1990/91 õppeaastal ning 1992/93 õppeaastast kuni 1994/95 õppeaastani. Ka ei kajasta teatis kaebaja ettevalmistavat, jooksvat ja järeltööd õppeainete õpetamisel ning diplomitööde, bakalaureusetööde ja magistritööde juhendamisega kaasnenud tööd. Ühtlasi taotleb kaebaja, et ringkonnakohus kohustaks Sotsiaalkindlustusametit informeerima kõiki Kaug-Põhja regioonis töötanud Eesti Vabariigi pensionisaajaid ja pensionitaotlejaid Sotsiaalkindlustusameti poolt Kaug-Põhjas kehtinud tingimuste ja normatiivide tagasiulatuvast muutmisest eesmärgiga välistada lugematul arvul kaebuste esitamist halduskohtutele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

15. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lg 2 järgi jaguneb pensionistaaž järgmiselt: 1) pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini; 2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist. Kaebaja 26.04.2013. a pensioniavalduses palutakse arvestada pensionistaaži hulka töö ja tegevused ajaperioodidel, mis langevad 1999. aasta 1. jaanuari eelsesse aega. Seega on käesoleva vaidluse esemeks RPKS § 27 lg 2 p 1 alusel kaebajale pensioniõigusliku staaži arvestamise õigsus. Ringkonnakohus uurib esmalt Sotsiaalkindlustusameti 28.05.2013. a otsuse (I), seejärel 12.11.2013. a otsuse seaduslikkust (II) ning kontrollib halduskohtu otsuse õiguspärasust seonduvalt kaebaja tuvastamiskaebusega (III). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused (IV).

I

16. Kaebaja leiab, et halduskohus ning SKA on eksinud sellega, et ei ole kaebaja kattuvaid tööperioode summeerinud. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. RPKS § 28 lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Ringkonnakohus märgib, et RPKS § 28 lg 1 ei sätesta, et teatud ajaperiood tuleks korduvalt pensioniõigusliku staaži hulka arvata põhjusel, et nimetatud ajaperioodil olid mitu tööandjat kohustatud töötaja eest sotsiaalmaksu maksma. Sätte sõnastusest võib hoopis järeldada, et kui mingi ajaperiood on juba pensioniõigusliku staaži hulka arvatud, ei kuulu säte enam vastava ajaperioodi osas teistkordselt kohaldamisele. RPKS § 28 lg 2 loetleb täiendavalt tegevused, mis arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ning mille osas kehtib samuti RPKS § 28 lõikest 1 tulenev pensioniõigusliku staaži arvutamise põhimõte. RPKS § 28 lg 3 näeb samas ette p-des 4 ja 5 märgitud tegevuste sooduskorras, vastavalt kaheja kolmekordselt Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvamise. Seega tuleb eelviidatud normide süsteemsel tõlgendamisel asuda seisukohale, et RPKS § 28 lõikes 3 viitamata juhtudel ehk teisisõnu RPKS § 28 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel arvatakse töö ja tegevustega hõlmatud ajaperioodid pensioniõigusliku staaži hulka vaid ühekordselt, kattuvaid tööperioode summeerimata. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et SKA oleks RPKS § 28

6

lõikeid 1 ja 2 mõnel juhtumil eeltoodust erinevalt tõlgendanud, ei tuvasta ringkonnakohus kaebaja ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste RPKS § 28 lõigete 1 ja 2 alusel pensioniõigusliku staaži arvestamist taotlenud isikutega. Kuna kaebaja ei taotlenud pensionikindlustusstaaži pensionistaaži hulka arvestamist, on kaebaja väited pensionikindlustusstaaži arvestamise erisuste kohta võrreldes pensioniõigusliku staaži arvestusega asjakohatud.

17. Sotsiaalministri 27.12.2012. a määrusega nr 59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi Kord) § 2 lõike 1 järgi esitatakse pensioniõigusliku staaži tõendamiseks tööraamat. Korra § 2 lõike 2 järgi võib tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmekaart, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping -, milles on andmed töötamise aja kohta. Ringkonnakohus loeb kaebaja vanaduspensioni toimikus sisalduva tööraamatu ärakirja alusel tuvastatuks kaebaja töötamise erinevates asutustes täistööajaga ajaperioodidel 17.03.1988 kuni 15.06.1990, 19.06.1990 kuni 15.02.1991, 02.04.1996 kuni 31.12.1998, 08.04.1997 kuni 28.04.1998, 02.01.1998 kuni 10.06.1998 ning 02.09.1998 kuni 22.12.1998, millest tulenevalt puudus SKA-l õiguslik alus võtta kaebaja pensioniõigusliku staaži kindlakstegemisel arvesse kaebaja töötamist eelviidatud perioodidel lisaks tööraamatust nähtuvatele andmetele veel Nunne Tootmiskooperatiivis, Fontese erakoolis, Audentese Kõrgemas Ärikoolis ning FIE-na.

18. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tuvastas SKA, et FIE O.R. ei maksnud perioodil 02.04.1996 kuni 31.12.1998 sotsiaalmaksu ega rahuldanud sel alusel kaebaja taotlust eelviidatud perioodi pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et sotsiaalmaks on eelviidatud perioodil siiski arvestatud ja kinni peetud ning sotsiaalmaksu tasumise nõue iseenesest on alusetu. Ringkonnakohus nendib, et kuigi juba käesoleva otsuse p-s 17 märgitud põhjusel puudus vastustajal alus kaebaja FIE-na töötatud perioodi kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks, ei saa vaidlustatud otsust ka selles märgitud põhjendusel õigusvastaseks pidada. Sotsiaalmaksu tasumise nõue tuleneb RPKS § 28 lg 2 p-st 14, mis näeb ette FIE-na töötamise aja arvestamist vaid juhul, kui maksti sotsiaalmaksu. Korra § 17 järgi tõendatakse töötamise aega füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu, Sotsiaalkindlustusameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta. SKA Tallinna büroo 13.09.2013. a teatisest, mis tugineb perioodil 1991-1998 kogutud ja arhiveeritud sotsiaalmaksu andmebaasile, nähtub, et FIE O.R. ei tasunud perioodil 1996-1998 sotsiaalmaksu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 2 järgi kohaldatakse haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 236-243 sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 238 lg 2 sätestab, et kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Seega ei ole apellatsioonkaebuse lisana esitatud kaebaja meilivahetus Maksuja Tolliametiga lubatavaks tõendiks, mis kummutaks SKA teatise põhjal tehtud järelduse, mille kohaselt kaebaja eest vaidlusalusel perioodil sotsiaalmaksu ei makstud. Vastav tõend tuleb TsMS § 238 lg 2 alusel kaebajale tagastada.

19. SKA 28.05.2013. a otsusega ei arvatud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamist Kaug-Põhjas perioodil 02.07.1981 kuni 19.04.1986 töötamise ajal kehtinud koefitsiendiga, kuna leiti, et selleks puudub seaduslik alus. Kaebaja leiab, et vastav periood tulnuks kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestada kolmekordselt. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. RPKS § 4 lg 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse

7

välislepingut. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (avaldatud RT II 11.10.2011, 2) artikli 5 p 1 järgi arvestatakse lepingu alusel pensioni määramisel pensionistaaži, mis on omandatud lepingupoolte territooriumitel, sealhulgas võetakse arvesse endiste Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel omandatud pensionistaaži. Koostöölepingu artikkel 2 sätestab, et kui õigus saada pensioni tekib ühe lepingupoole õigusaktide alusel teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud pensionistaaži arvestamata, määrab vastav lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvessevõetava pensionistaaži eest. Kui õigus saada pensioni tekib lepingupoolte õigusaktide kohaselt täitunud pensionistaažide liitmisel, siis pensioniõiguse kindlaksmääramisel lepingupoolte õigusaktide alusel ja pensioniõiguste konverteerimisel Venemaa Föderatsiooni õigusaktide alusel võetakse arvesse mõlema lepingupoole territooriumil omandatud pensionistaaž tingimusel, et need perioodid ei kattu (artikli 5 p 3 ls 1). Koostöölepingu artikli 5 p 1 sätestab, et kumbki lepingupool arvestab pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et Kaug-Põhjas töötamise periood on kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka ühekordselt arvatud (vt vastustaja 13.09.2013. a seletust halduskohtule, tl 48p, halduskohtu istungil antud seletust tl 99p ning kannet kaebaja tööraamatus tl 37). Koostöölepingust ei tulene Eesti Vabariigile kohustust summeerida kaebaja poolt Kaug-Põhjas töötatud ajaperiood tööstaaži arvestusse mitmekordselt. Ringkonnakohus leiab, et SKA otsus ei ole õigusvastane ka põhjusel, et RPKS § 28 lõikes 3 toodud loend sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka arvatavate tegevuste kohta kaebaja märgitud tööd Vene Föderatsiooni territooriumil ei sisalda ning puuduvad muud õigusaktid, mille alusel pidanuks SKA kaebaja vaidlusalust töötamise aega pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordsena arvestama. Ringkonnakohtu järeldust ei muuda kaebaja poolt esitatud Vene Föderatsiooni Pensionifondi 17.04.2014. a otsus, millega keelduti eelviidatud lepingu alusel kaebajale pensioni määramisest pensionistaaži puudumise tõttu. Kuna vastav otsus ei mõjuta käesoleva vaidluse tulemust, tagastab ringkonnakohus otsuse kaebajale.

20. Apellatsioonkaebus tuleb seonduvalt kaebaja töötamisega TTÜ-s osaliselt rahuldada. SKA 28.05.2013. a otsuse p-ga 2 arvati kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg Tallinna Tehnikaülikoolis alates 17.01.1994 kuni 03.09.1995 (otsuse p 2), kuid mitte perioodil 1975 kuni 17.01.1994 (otsuse p 4), kuna Tallinna Tehnikaülikooli 03.05.2013. a teatis seda ei kinnitanud (vt teatist O.R. vanaduspensioni toimikus). Asja läbivaatamisel tegi ringkonnakohus TTÜ-le täiendava päringu O.R. töötamise kohta TPI-s-TTÜ-s alates 1975/76 õppeaastast kuni 17.01.1994. Päringule vastuseks edastatud teatisest (tl 165) ilmneb, et vastavalt 03.09.1993 sõlmitud töölepingule nr 1622 töötas O.R. kohakaasluse alusel TTÜ majandusarvestuse instituudi finantsraamatupidamise õppetooli dotsendi 0,5 ametikohal ka alates 30.08.1993 kuni 15.01.1994. Kaebaja pensionistaaži hulka on arvestatud ajaperiood kuni 11.01.1994 ning sellest edasi alates 17.01.1994 (vt vanaduspensioni toimik). Seega on ebaõigesti jäetud arvesse võtmata kaebaja töötamist TTÜ-s perioodil 12.01.1994 kuni 15.01.1994 (4 päeva). Lisaks eeltoodule töötas O.R. tunnitasu alusel kõrgkoolis õppejõuna 1979/1980, 1986//87, 1988/89 ja 1989/90. õppeaastate sügissemestritel ning 1988/89. ja 1991/92. õppeaastate kevadsemestritel, olles samas põhikohaga ametis Tootmiskoondises „Talleks“, ENSV Terviljasaaduste Ministeeriumis, äriühingus Monte ning Lõuna-Eesti Arengupangas (vt teatis tl 165). Kuna eelmainitud töötamise perioodid kajastuvad kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestuses, ei ole SKA otsus, jätta kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestuses täiendavalt arvestamata kaebaja töö tunnitasu alusel TPI-s õppejõuna, õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu ka kaebaja väide, mille kohaselt ei kajasta teatis kaebaja ettevalmistavat, jooksvat ja järeltööd õppeainete õpetamisel ning diplomitööde, bakalaureusetööde ja magistritööde juhendamisega kaasnenud tööd. Ringkonnakohus jätab kaebaja vastava väite tähelepanuta.

8

II

21. Sotsiaalkindlustusameti 12.11.2013. a otsusega jäi tõendite puudumise tõttu rahuldamata kaebaja avaldus 1993.-1994. aastal Eesti Vabariigi Tööturuametis töötamise perioodi kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata tõendite puudumise tõttu ning ka seetõttu, et vastav periood oli juba kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatud. 22.10.2014 ringkonnakohtule esitatud täiendavates selgitustes taotleb kaebaja, et ringkonnakohus arvestaks kaebaja töö Saksamaa Liitvabariigi koolitusfirmas VATTER Bindungszentrum Tööturuameti tellimusel kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka ning kasutaks tõendamiseks koolitusel osalenuid (näiteks Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim).

22. Ringkonnakohus märgib, et Korra § 28 lg 1 kohaselt on tunnistajate ütluste alusel riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Käesoleval juhul mis tahes tõendid, mis kinnitaksid kaebaja töötamist Tööturuametis, puuduvad. Vaidlust ei ole selle üle, et SKA-le taotluse esitamisel puudusid kaebajal dokumendid enda töötamise kohta Tööturuametis Saksa koolitusfirma VATTER Bildungszentrum metoodilisel juhendamisel. SKA 07.11.2013. a teatise nr 1.3-6/5220 kohaselt Tööturuameti 1993-1994 aasta personalidokumentides O.R. tööle vormistamise või tööle asumise kohta kirjalikke andmeid ei leidu ning vastavaid märkeid ei leidu ka 1993-1994 personalialaste käskkirjade toimikutes, käskkirjade registris, töölepingute, tööettevõtulepingute, korralduste ega palgakontokaartide toimikutes. Tunnistajate ülekuulamine oleks võimalik vaid eeldusel, et töötamise fakt ise on pädeva asutuse poolt kinnitust leidnud. Käesoleval juhul seda väita ei saa. Ka puudub ringkonnakohtul alus tunnistajate ülekuulamiseks HKMS § 198 lg 2 alusel. HKMS § 198 lg 2 järgi tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud halduskohus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahatahtlikuks. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei taotlenud halduskohtus Marelle Erlenheimi ülekuulamist ning puuduvad tõendid, mis viitaksid, et kaebajal esines mõjuv põhjus taotluse esmakordseks esitamiseks ringkonnakohtus. Ka seetõttu jääb vastav taotlus rahuldamata.

23. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et RPKS § 31 lg-test 3 ja 4 tulenevalt on pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus eelkõige taotlejal, kuid elukohajärgne pensioniamet peab vajadusel osutama pensioni taotlejale abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel (vt ka RKHK haldusasjas nr 3-3-1-4-09 18.03.2009. a tehtud otsuse p 17). Käesoleval juhul on SKA enda uurimiskohustust ning kaebaja abistamise kohustust igakülgselt täitnud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Sotsiaalkindlustusamet 30.12.2013 saatnud Saksamaa Liitvabariigi Sotsiaalkindlustusametile järelepärimise kaebaja staaži kinnitamiseks. Vastuseks kohtunõudele teavitas SKA ringkonnakohut sellest, et vastav järelepärimine tõepoolest esitati, kuid Saksamaa nimetatud perioodi kaebaja pensionistaažina ei tunnustanud. Eeltoodut arvestades ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks SKA-st teistsugusele seisukohale asumiseks ning puudub alus SKA otsuse tühistamiseks. III

9

24. Kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust osas, milles halduskohus ei tuvastanud kaebaja pensioniõiguslikku staaži alates 1973. a maist kuni 1974. a jaanuarini seonduvalt Nõukogude Armees viibimisega. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on ka nimetatud osas alusetu. Vastustaja 12.11.2013 halduskohtule antud selgituse kohaselt töötas kaebaja perioodil 01.10.1972 kuni 02.08.1974 NSVL Riigipanga Eesti Vabariiklikus Kontoris (tl 94), millest tulenevalt on ajaperiood 1973. a maist kuni 1974. a jaanuarini juba kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatud. Seega ei olnud SKA-l alust vastava perioodi täiendavaks pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks. Ühtlasi ilmneb kaebaja vanaduspensioni toimikus olevast Kaitseressursside Ameti 03.05.2013. a arhiiviteatisest nr 3-9/7426 ning vastuseks kaebaja järelpärimisele esitatud 07.06.2013. a kirjast nr 3-2/9623-2 (tl 105), et Kaitseressursside Ametil puuduvad andmed kaebaja teenimise kohta vaidlusalusel perioodil Nõukogude armees. RPKS § 31 lg-test 3 ja 4 tulenevalt on pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus eelkõige taotlejal. Seega ei ole kaebaja väide vaidlusalusel perioodil Nõukogude Armees teenimise kohta ka tõendatud. Sotsiaalkindlustusameti vastusest kohtunõudele selgub, et SKA ei pidanud vajalikuks Kaliningradi kaebaja tegevteenistuse kohta Nõukogude armees perioodil 1973-1974 päringu tegemist, kuna nimetatud periood on kaebaja pensionistaaži hulka tööraamatu kannete alusel juba arvatud. Eeltoodut arvesse võttes puudub ringkonnakohtul alus halduskohtu otsuse vastavas osas tühistamiseks.

25. Kaebaja taotles halduskohtult, et viimane tuvastaks tema pensioniõigusliku staaži seonduvalt tööga telegrammikandjana ajavahemikus 08.02.1969 kuni 01.05.1969. Tööraamatu kannete järgi töötas kaebaja ajavahemikus 08.02.1969 kuni 01.05.1969 telegrammikandjana, olles samas alates 01.09.1968 kuni 15.06.1972 Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilane. Halduskohtus toimunud istungil kinnitas vastustaja esindaja, et kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestamisel on arvesse võetud kaebaja õppimist ülikoolis (tl 99p). Vaidlust ei ole selle üle, et RPKS § 28 lg 2 p 4 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka õpiaeg ülikooli statsionaarses õppevormis. Kuna eelviidatud ajaperiood on seega kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatud, ei oma kaebaja töö telegrammikandjana kaebajale pensioni määramisel täiendavat õiguslikku tähtsust, mistõttu puudus kaebajal vastava asjaolu tuvastamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning halduskohtu otsus kaebaja tuvastamiskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole õigusvastane.

IV

26. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu otsuse osas, millega ei rahuldatud kaebust Sotsiaalkindlustusameti 28.05.2013. a otsuse nr. XXXXXXX tühistamiseks osas, millega jäeti O.R. pensioniõigusliku staaži hulka arvamata töö TTÜ-s ajavahemikus 12.01.1994 kuni 15.01.1994. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega tühistab vastavas osas Sotsiaalkindlustusameti 28.05.2013. a otsuse nr XXXXXXX ning kohustab Sotsiaalkindlustusametit selles osas uue otsuse tegemiseks. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

27. Tartu Ringkonnakohtule 22.10.2014 esitatud täiendavas selgituses taotles kaebaja ka seda, et ringkonnakohus kohustaks Sotsiaalkindlustusametit informeerima kõiki Kaug-Põhja regioonis töötanud Eesti Vabariigi pensionisaajaid ja pensionitaotlejaid Sotsiaalkindlustusameti poolt Kaug-Põhjas kehtinud tingimuste ja normatiivide tagasiulatuvast muutmisest eesmärgiga välistada lugematul arvul kaebuste esitamist halduskohtutele. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on täiesti uue taotlusega, mida ei ole halduskohtule esitatud, mistõttu puudub ringkonnakohtul HKMS § 180 lg-st 1 tulenevalt vastava taotluse

10

läbivaatamise õigus. Kuna kaebajal seega apellatsioonkaebuse menetlemisel vastava taotluse esitamise õigus puudus, tuleb taotlus HKMS § 187 lg 3 p-le 6 tuginedes tagastada.

28. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna pensioniõigusliku staaži tõendamise asjade läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta (RLS § 22 lg 1 p 7), kaebajal riigilõivu tasumisega seonduvad kulud puuduvad. Kaebaja on apellatsioonkaebuse täienduses taotlenud, et ringkonnakohus mõistaks Sotsiaalkindlustusametilt välja Vene Föderatsiooni Pensioniameti taotluse esitamisega kaasnenud kulud. Vastav taotlus jääb rahuldamata. Nimelt tagastas ringkonnakohus kaebajale Vene Föderatsiooni Pensionifondi 17.04.2014. a otsuse põhjusel, et see ei mõjuta käesoleva vaidluse tulemust ega rahuldanud apellatsioonkaebust osas, mis seondus kaebaja töötamisega Kaug-Põhjas. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus ka kaebaja poolt Vene Pensionifondile otsuse saamiseks tehtud taotluse kulude vastustajalt väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel