Legislator Case Law & Legislation
3-14-51561/21 AI generated

3-14-51561/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51561/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-14-51561/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51561 Haldusasi Oulson Outsourcing OÜ kaebus Eesti Töötukassa 08.07.2014 otsuse nr 7-6.1/14/1484 ja 16.07.2014 vaideotsuse nr 106 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 08.07.2014 avaldus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – Oulson Outsourcing OÜ, esindaja Valeria Štšerbakova Vastustaja – Eesti Töötukassa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Oulson Outsourcing OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Oulson Outsourcing OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. septembri 2014. a määruse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3-14-51561 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Oulson Outsourcing OÜ esitas 04.07.2014 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvel oleva AK tööle võtmise kohta alates 09.07.2014. Samuti esitas kaebaja 08.07.2014 Eesti Töötukassale palgatoetuse avalduse. 2. Eesti Töötukassa 08.07.2014 otsusega nr 7-6.1/14/1484 jäeti Oulson Outsourcing OÜ palgatoetuse avaldus rahuldamata. 3. Oulson Outsourcing OÜ esitas Eesti Töötukassa 08.07.2014 otsuse nr 7-6.1/14/1484 peale 09.07.2014 vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 16.07.2014 vaideotsusega nr 106 rahuldamata.

3-14-51561 2(4) 4. Oulson Outsourcing OÜ esitas 24.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 08.07.2014 otsuse nr 7-6.1/14/1484 ja 16.07.2014 vaideotsuse nr 106 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 08.07.2014 avaldus uuesti läbi. 5. Tallinna Halduskohus võttis 14.08.2014 määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas Eesti Töötukassat vastama kaebusele 30 päeva jooksul. 6. Eesti Töötukassa esitas 15.09.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks, sest ta on oma 12.09.2014 otsusega tunnistanud 08.07.2014 otsuse nr 7- 6.1/14/1484 kehtetuks ja teinud kaebajale ettepaneku sõlmida haldusleping palgatoetuse maksmiseks. 7. Oulson Outsourcing OÜ nõustus 16.09.2014 esitatud seisukohas menetluse lõpetamisega ja palus mõista Eesti Töötukassalt kaebaja kasuks välja menetluskulu kokku 350 eurot. Taotlusele olid lisatud OÜ Õigus ja Kord kaks arvet kokku summas 350 eurot. 8. Eesti Töötukassa palus jätta kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõistmata. Vastustaja selgitas, et tühistas oma otsuse uute asjaolude ilmnemise tõttu. Menetluskulude väljamõistmise korral palus vastustaja vähendada väljamõistetavat kulu 50 euro võrra, sest vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja 10.09.2014 kohtule menetlusdokumenti esitanud. 9. Tallinna Halduskohus lõpetas 26.09.2014 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse (p 1), jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (p 2) ning tagastas OS-le tema poolt tasutud riigilõivu 15 eurot (p 3). HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus ei nõustu vastustaja põhjendusega, et vaidlusalune otsus tunnistati kehtetuks uute asjaolude ilmnemise, mitte kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja tunnistas ise 26.09.2014 esitatud menetlusdokumendis, et uued asjaolud ilmnesid vaidemenetluse käigus, seega oli vastustajal võimalik oma 08.07.2014 otsust muuta juba vaidemenetluse käigus. Vaideotsusega jäeti aga kaebaja vaie rahuldamata. Samuti ei ole põhjendatud vastustaja taotlus väljamõistetava menetluskulu vähendamiseks 50 euro võrra. Kaebaja on esitanud kohtule 12.09.2014 arvel märgitud 10.09.2014 menetlusdokumendi, milles avaldas oma seisukoha asja läbivaatamise vormi osas. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad menetluskulud nende väljamõistmiseks olema reaalselt kantud, st vastav arve tasutud (vt Riigikohtu 04.06.2012 täiendav otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-12 ja seal viidatud kohtupraktika). Arve tasumist on võimalik tõendada maksekorraldusega, arvelduskonto väljavõttega, kassa sissetuleku orderiga jms. Praegusel juhul ei ole kaebaja tõendanud esitatud arvete tasumist, mistõttu ei saa arvetel näidatud kulu lugeda kantuks ega seda vastustajalt välja mõista. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. 10. Oulson Outsourcing OÜ esitas 06.10.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Tallinna Halduskohus jättis 16.10.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3-14-51561 3(4) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. Oulson Outsourcing OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.09.2014 määrus tühistada ja määrata kindlaks ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 350 eurot. Kaebaja esitas kohtule õigusabiteenuse arved, mis on reaalselt kantud. See väljendab ilmselgelt kaebaja tahet tõendada omapoolseid kantud kulutusi ning õigust nende hüvitamisele. Asjaolu, et kaebaja ei lisanud menetluskulude väljamõistmise taotlusele sularahatehingu kassa orderit, ei muuda kantud kulutusi olematuks. Kohtul oleks tulnud HKMS § 2 lg-st 4 ja §-st 5 tulenevalt ise vastavat puudust märgates juhtida kaebaja tähelepanu kuludokumentide puudumisele ning anda võimalus dokumendid esitada. 12. Eesti Töötukassa oli kirjalikus vastuses seisukohal, et menetluskulude väljamõistmata jätmine on õiguspärane, sest kaebaja ei esitanud kohtule kuludokumente kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kohus pidi tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 selgitama välja asjaolud, miks kaebaja ei esitanud menetluskulu tasumist tõendavat dokumenti. Kohtu selgitamiskohustus on piiratud, kui kaebaja kasutab kohtumenetluses kvalifitseeritud õigusabi. Kohus ei ole rikkunud ka HKMS § 5, sest kohus juhtis 16.09.2014 määruses kaebaja tähelepanu kuludokumendi puudumisele ja andis talle võimaluse selle esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei anna. 14. Määruskaebuse väidetest nähtuvalt vaidlustab kaebaja halduskohtu määrust osas, milles kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 2). Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuigi ta ei lisanud menetluskulude väljamõistmise taotlusele arvete tasumist tõendavaid dokumente, väljendavad arved kaebaja tahet tõendada tema kantud kulutusi ning kohus oleks pidanud kuludokumentide puudumisele kaebaja tähelepanu juhtima ja andma võimaluse need esitada. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 15. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohtu praktika kohaselt on viidatud sätte alusel võimalik välja mõista vaid kantud menetluskulusid (vt nt Riigikohtu 20.12.2000 otsus asjas nr 3-3-1-55-00, 09.03.2009 otsus asjas nr 3-3-1-94-08, 04.06.2012 täiendav otsus asjas nr 3-3-1-12-12). Kohus peab menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel hindama esitatud kirjalikke tõendeid menetluskulude kohta ja kontrollima, kas need on kantud, st kas vastav arve on tasutud. Arve tasumist on võimalik tõendada maksekorraldusega, arveldukonto väljavõttega, kassa sissetuleku orderiga jms. Kuludokumentide kohtule esitamata jätmisel ei saa lugeda kulu kantuks. 16. Toimiku materjalidest nähtuvalt andis halduskohus 16.09.2014 määrusega (tl 56) kaebajale vastustaja esitatud menetluse lõpetamise taotluse osas seisukoha esitamiseks 10-päevase tähtaja. Sama tähtaja andis kohus ka menetluskulude väljamõistmise taotluse ja menetluskulu dokumentide kohtule esitamiseks. Seega on asjakohatu määruskaebuses esitatud väide, et kohus

3-14-51561 4(4) oleks pidanud andma kaebajale võimaluse kuludokumentide esitamiseks - kohus ongi seda 16.09.2014 määrusega teinud. Vastuseks viidatud määrusele esitas kaebaja, keda esindab haldusasja menetluses õigusteadmistega isik, 16.09.2014 oma seisukoha menetluse lõpetamise taotluse osas ning taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Koos taotlusega esitati 25.07.2014 sularahaarve nr 140022 ja 12.09.2014 sularahaarve nr 140023. Taotlusele ei olnud lisatud arvete tasumist tõendavaid dokumente. Kuivõrd kaebaja ei esitanud menetluskulude reaalset kandmist tõendavaid dokumente halduskohtu poolt määratud tähtajaks, siis ei saanud kohus arvetel näidatud kulu lugeda kantuks ning jättis õigesti menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi