3-14-51692/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51692 Haldusasi JZ kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 25.06.2014 otsuse nr 13-3 tühistamiseks ning advokaadi distsiplinaarkorras karistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – JZ Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus JZ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta JZ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51692 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 25.06.2014 protokollilise otsusega nr 13-3 mitte algatada JZ kaebuse alusel aukohtumenetlust vandeadvokaat IZ tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. 2. JZ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 25.06.2014 protokollilise otsuse nr 13-3 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vandeadvokaadi IZ distsiplinaarkorras karistamist. 3. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 10.09.2014 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult, leides, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. Samas tuleneb HKMS § 44 lg-st 1, et kohtusse võib pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud aukohtu otsusest õiguslikke

3-14-51692 2(3) tagajärgi, mistõttu ei saa see mõjutada ega rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest ei sõltu kaebaja õiguste ja vabaduste realiseerimine. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi distsiplinaarkorras karistamist. Tallinna Ringkonnakohus on 08.06.2010 määruses asjas nr 3-10-1037 leidnud: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut tema esitatud kaebuse rahuldamiseks või uuesti läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust“. 4. 24.09.2014 esitas JZ Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrusele määruskaebuse. Tallinna Halduskohus võttis määruskaebuse 25.09.2014 menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. JZ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määruse tühistada. Määruskaebuses leitakse, et kaebaja õigus aukohtu otsust vaidlustada tuleneb AdvS § 18 lg-st 2. Advokaadi välja vahetamata ning distsiplinaarkorras karistamata jätmine rikub kaebaja õigusi, sest ta jäi tsiviilasjas õigusliku kaitseta ning on nüüd tsiviilprotsessi kaotamas. Advokaadi karistamise puhul oleks kaebaja saanud kompetentsema esindaja. Kaebaja soovib kaitsta oma subjektiivseid õigusi tsiviilasjas nr 2-13-36329. Advokaat on teatanud, et kaebajal puudub igasugune perspektiiv tsiviilasja võita ning seega on kaebaja jäänud sisuliselt ilma kaitseta. Advokaat kahjustas kaebaja mainet, taotledes talle kohtuistungil psühholoogilise-psühhiaatrilise ekspertiisi määramist. Tasu taotlusel andis advokaat kohtule valeandmeid, näidates taotluses õigusteenust, mida ta ei ole kaebajale osutanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus tagastas nimetatud sätte alusel kaebuse läbivaatamatult, leides, et aukohtu otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. 7. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudub käesoleval juhul subjektiivne õigus, mida ta saaks esitatud kaebusega kaitsta. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kõrvutades AdvS § 16 lg-t 1 ja § 18 lg-t 1, võib teha järelduse, et selliseks kohtu poole pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks võib olla ka isik, kelle taotlusel algatati aukohtumenetlus. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata (HKMS § 44 lg 1). Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning õiguse saada sellele pöördumisele ammendav vastus. Samas ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.

3-14-51692 3(3) 8. Haldusasja materjalidest nähtuvalt soovib kaebaja, et aukohus määraks vandeadvokaadile distsiplinaarkaristuse. Ringkonnakohus rõhutab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, mistõttu ei saa ka kohus kohustada aukohut asja uueks läbivaatamiseks põhjendusega, et advokaate tuleks siiski distsiplinaarkorras karistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebaja on saanud oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks realiseerida ning kuna puudub vaidlus, et taotlus on menetlusreegleid järgides läbi vaadatud, ei ulatu halduskohtu kontroll enam kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, keda karistatakse). 9. Aukohtumenetlus sarnaneb selles mõttes ametnike distsiplinaarmenetlusega, et ka ametniku distsiplinaarkorras vastutusele võtmiseks või ametialase juurdluse seaduslikkuse vaidlustamiseks puudub ametniku tegevuse läbi väidetavalt kannatanud isikul kaebeõigus, kuigi isik võib ametiasutuse tähelepanu puudustele juhtida ning tal on õigus saada märgukirjale ka igakülgne vastus (vt Riigikohtu 31.03.1995 otsus nr III-3/1-4/95). Ka kohtute seaduse § 97 lg 3 näeb ette, et distsiplinaarkolleegiumi otsuse saab vaidlustada üksnes kohtunik, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, vaidlustamise õigus puudub nii isikul, kelle kaebuse alusel menetluse algatamise taotlus tehti, kui ka menetluse algatajal. AdvS annab huvitatud isikule otsesõnu õiguse taotluse esitamiseks advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet, kuid otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas üldse on tegemist süüteoga, kuulub aukohtule. Järelevalve advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle kuulub advokatuuri pädevusse (AdvS § 3 p 2) ning kohus saab selle teostamisse sekkuda üksnes siis, kui tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega. 10. Kaebaja väide, et aukohtumenetluse algatamata jätmise ja vandeadvokaadile distsiplinaarkaristuse määramata jätmise otsuse tõttu on rikutud tema subjektiivset õigust saada tsiviilprotsessis kvaliteetset õiguslikku kaitset, ei ole asjakohane. Aukohtumenetluse eesmärgiks ei ole kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi kohtuvaidluses. Samuti ei seondu aukohtu otsus advokaadi väljavahetamise küsimusega, kuivõrd aukohus saab otsustada vaid distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise üle. 11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi