3-14-52192/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52192 Määruse kuupäev 11. november 2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Resolutsioon 1. Tagastada A.M. kaebus. 2. Jätta A.M. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav A.M. esitas 23.09.2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel, s.o teistkordselt. Lisaks palub A. M. kaitsjat ja vabastust riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ja sissetulekut. Avaldusele on lisatud Tartu Vangla direktorile adresseeritud 05.02.2014 venekeelne kahju hüvitamise nõue. Tartu Halduskohus registreeris A. M. avalduse kaebusena haldusasjas nr 3-14-52192.

2. Tartu Halduskohus jättis 06.10.2014 määrusega A. M. kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest.

3. 20.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. M. avaldus, milles kaebaja märgib, et sai 06.10.2014 kohtumääruse nr 3-14-52192 ning ta ei ole võimeline ilma kaitsjata mõistma HKMS § 37. Kaebaja märgib, et oletatavasti on p 1 akti täielik tühistamine, ent kaitsja aitab seda kõike täiendada, kuna kaebaja ei tea määruse kuupäeva ja numbrit.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

2

Tartu Halduskohus andis 06.10.2014 määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohtu kättetoimetamise teatise kohaselt on 06.10.2014 määrus koos selle venekeelse tõlkega Tartu Vanglasse, kus kaebaja hetkel viibib, saabunud 15.10.2014 ning kättetoimetamise teatis tagastati kohtule 17.10.2014. Seega pidi kaebaja saama 06.10.2014 määruse kätte hiljemalt 17.10.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 18.10.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 27.10.2014.

Kohus selgitas kaebajale 06.10.2014 määruses, et tal tuleb formuleerida kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ning konkreetselt välja tuua, mis nõuded ta käesolevas haldusasjas soovib. Vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 6 ja 7 tuli kaebajal välja tuua ka vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan ning kaebuse faktiline põhjendus ehk miks kaebaja leiab, et haldusorgani toiming või haldusakt on õigusvastane. Ühtlasi tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus selgitas kaebajale, et kaebust ei saa sisustada kaebusele lisatud dokumentidega, milleks antud juhul on Tartu Vanglale adresseeritud kahjunõue ning kui kaebaja on soovinud esitada kohtule kahjunõude, siis vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 6 ja 7 tuleb kaebajal täpsustada, millise haldusakti või toiminguga ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud negatiivsed tagajärjed on kaebajale haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega saabunud või milles varaline kahju väljendub.

Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ning kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Ehkki kaebaja on 20.10.2014 kohtusse saabunud avalduses viidanud tühistamisnõudele, ei ole ta siiski piisavalt täpsustanud kaebuse nõuet. Kaebusest ei selgu endiselt, millist vangla tegevust kaebaja soovib vaidlustada. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kohtu hinnangul ei vajanud kaebuse nõude korrektne väljatoomine juriidilisi teadmisi. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Samuti ei saa kohus sisustada kaebust kaebusele lisatud dokumentide pinnalt.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. M. tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kaebaja on taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist riigi kulul. Kohus saab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

3 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. M. riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik