4-14-7806/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2014 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-14-7806 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi Külli XXX väärteoasi LS § 242 lg 1 järgi Vaidlustatav otsus PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.08.2014 otsus väärteoasjas nr 2316,14,007252 Kaebuse esitaja Külli XXX, isikukood: 46009080247; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; töökoht: XXX OÜ Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st

29 lg 1 p 1, 120, 132 p 3, § 133 ja §-st 134, kohus otsustas:

1. Rahuldada Külli XXX kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.08.2014 otsus väärteoasjas nr 2316,14,007252.

3. Lõpetada väärteomenetlus.

Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja asjaolud

1. Harju Maakohtusse saabus 16. septembril 2014.a. Külli XXXi kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.08.2014.a. otsusele väärteoasjas nr 2316,14,007252. Nimetatud otsusega karistati Külli XXXit liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi selle eest, et 31.07.2014.a. kell 11:34 Tallinnas Veerenni tänaval sõidutas ta mootorsõiduki juhina sõitjat, kes ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Külli XXXi tegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 33 lg 11 p 4 rikkumisena ja liiklusseaduse § 242 lg 1 ette nähtud väärteona. Külli XXXit karistati rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot.

2. Kaebuse kohaselt palub Külli XXX rahatrahv tühistada, s.o. väärteomenetlus lõpetada. Kaebusest nähtuvalt on juhi kohustus kontrollida, et ka kaassõitja oleks turvavööga kinnitatud ning seda menetlusalune isik ka tegi. Kaebuse täienduste (10.10.2014.a.) kohaselt määrati trahv ka kaassõitjale ja see on tasutud. Kaassõitja tunnistas oma süüd, sest tegi turvavöö lahti vahetult enne sihtkohta jõudmist. Kaebuse esitaja taotles kirjalikku menetlust.

3. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) vaieldakse kaebusele vastu kui alusetule; 3) leitakse, et menetlusaluse isiku süüline käitumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud, tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, mistõttu puuduvad alused vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks; 4) ei peeta usutavaks kaebaja väidet, et ta veendus enne sõitma asumist, et temal ja kaassõitjal on rihm kinnitatud; 5) viidatakse väärteoasjas 2316,14,007251 tehtud ja jõustunud lahendile, millega karistati Külli XXXi kaassõitjat Mari XXXit LS § 30 lg 1 ja LS § 239 lg 1 p 2 alusel; 6) viidatakse ohtudele, mis kaasnevad nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõitmisega ja läbi selle põhjendatakse, miks on juht kohustatud enne sõidu alustamist kohustama kaasreisijaid turvavöö kinnitama; 7) juhitakse tähelepanu, et Külli XXXit on korduvalt karistatud turvavarustuse nõuetekohaselt kasutamata jätmise eest, mistõttu ta oleks pidanud olema eriti tähelepanelik; 8) põhjendatakse kohaldatud karistusmäära K.XXXi süü suurusega, mis on asjaolusid arvestades keskmine, mistõttu sanktsiooni keskmise määra kohaldamine on täiesti põhjendatud. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, kuivõrd Külli XXXi käitumises puuduvad väärteo tunnused.

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

5. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 4 kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.

Puudub vaidlus, et Külli XXX sõidutas sõitjat, kes ei olnud turvavööga kinnitatud. Seega vastavad teo asjaolud süüteokoosseisus toodud tunnustele ehk teo koosseisupärasus on leidnud tuvastamist.

6. Kuigi seadus ei sätesta instruktsioone, kuidas peab juht toimima olukorras, kus sõitja sõidu ajal turvavöö lahti teeb, on sisuliselt ainsaks tõlgendamisvõimaluseks, et juht on kohustatud viivitamatult peatuma (hädapeatama), kui näeb, et sõitja turvavöö on lahti. Külli XXX seda ei teinud, mistõttu tema tegu tuleb vaadelda läbi KarS § 13 sätestatud tegevusetuse. Isiku süüdistamiseks või süüdimõistmiseks tegevusetusdeliktis tuleb konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine – kuidas süüdistatava asemel oleks käitunud keskmine kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev inimene. Nagu öeldud, on kohtu hinnangul (ainumõeldavaks) hoolsuskohustusele vastavaks käitumiseks antud kontekstis viivitamatu peatumine.

Kõnealuse kohustuse täitmine muutub problemaatiliseks, kui ollakse juba jõudnud sihtkohta, kuid auto ei ole veel täielikult peatunud.

Külli XXXi kaebusest nähtuvalt avas tema kaassõitja turvavöö vahetult enne sihtkohta jõudmist. Sihtkohaks oli maja, mille ees liiklusreguleerija talle peatumismärguande andis. Seega ei saa välistada, et Külli XXX, kaassõitja omavolilisele turvavöö avamisele viivitamatult reageerides, oleks peatunud just samas kohas ka ilma reguleerija märguandeta. Puuduvad tõendid vastupidise kohta.

Kohus saaks asuda vastupidisele seisukohale juhul, kui 1) kõnealune rikkumine oleks videosalvestatud ning salvestis lükkaks ümber Külli XXXi väited, et oldi juba sihtkohas (ning reguleerija peatumismärguanne sundis tegema planeerimatu peatuse); 2) leiduks tunnistaja, kelle sõnul jätkas Külli XXX pärast väärteo vormistamist sõitu. Niisuguseid tõendeid pole.

Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas väljendunud, et ei usu Külli XXXi väiteid, ent mitteuskumist ei ole täiendavalt motiveeritud. Kohtuväline menetleja on jätnud kasutamata võimaluse analüüsida menetlusaluse isiku vastavasisuliste väidete tõelevastavust või elulist usutavust kõrvaltvaataja seisukohast, arvestades asjas kogutud tõendeid, sündmuskoha eripära (näiteks et selles kohas ei oleks Külli XXX saanud n.ö. planeeritult peatuda või et Külli XXXi tegelik sihtkoht asus peatumiskohast sadakond meetrite eemal vms) ja muid asjaolusid.

7. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et väide, nagu oleks kaassõitja avanud turvavöö vahetult (s.o. mõni meeter) enne sihtkohta jõudmist, on eluliselt usutav. Niisugune käitumine on levinud ja kahtlemata karistusväärne (vastav tegu tõigi Külli XXXi kaassõitjale kaasa karistuse), ent ei jäta juhile igas olukorras õiguspäraseid alternatiive, ent just niisuguse alternatiivi olemasolu on tegevusetusdeliktis süüdimõistmiseks ometi vältimatu.

Omaette küsimus on, kas ja kuidas saab juht reageerida kaassõitja poolsele omavolilisele turvavöö avamisele viivitamatult. Esiteks ei ole viivitamatu peatumine (linnaliikluses) sugugi alati võimalik ega ohutu. Teiseks tuleneb LS § 33 lg 1, et juhi primaarne kohustus on olla tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältida tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.

LS § 28 sõnastusest tuleneb, et juhi tähelepanu peab olema sõiduki juhtimisel, mitte sõitjate jälgimisel (vastupidi: sõitjale on pandud kohustus mitte tõmmata juhi tähelepanu juhtimiselt kõrvale). Lisaks on juhil kohustus jälgida liikluskorraldusvahendeid, sõidukiirust, teiste sõidukite jt liiklejate tegevust – iseäranis Tallinna kesklinnas, kui teadaolevalt kõrge intensiivsusega liiklusega piirkonnas, millest kokkuvõttes järeldub, et ei ole võimalik eeldada, et juht on alati, igas olukorras võimeline sõitja omavolilisele ja õigusvastasele käitumisele viivitamatult reageerima. Seda, kas juht reageeris niisugusele käitumisele piisavalt kiiresti, tuleb hinnata igas olukorras eraldi. Antud juhul ei ole kohtu käsutuses tõendeid, mis lubaks väita, et Külli XXX nägi, et sõitja avas omavoliliselt turvavöö, kuid suhtus sellesse ükskõikselt või ei reageerinud piisavalt kiiresti, ent üksnes viimane – isiku otsus käituda normivastaselt, kuigi ta oleks võinud otsustada õiguse kasuks ja käituda normipäraselt – annaks aluse kõneleda tema süüst. Kohus viitab siinkohal kaebuse täienduses esitatud argumendile, mille kohaselt Külli XXXi kaassõitja oli tema tütar, mistõttu võimalus, et ta suhtus turvavööta sõitmisega kaasnevatesse ohtudesse ükskõikselt, on tavaolukorrast väiksem.

8. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid Külli XXXi süü kohta, mistõttu tuleb tema kaebus rahuldada, Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.08.2014 otsus väärteoasjas nr 2316,14,007252 tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Anne Rebane Kohtunik