3-12-2684/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. november 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2684

Haldusasi

OÜ Rohe Invest kaebus Tartu maavanema 21.11.2012. a

korralduse nr 686 „Teemaplaneeringu kehtestamine“

osaliselt tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Rohe Invest apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Rohe Invest

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Vastustaja Tartu maavanem (Tartu Maavalitsuse kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a otsus muutmata ja OÜ Rohe Invest

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 11. detsembrini 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu maavanem kehtestas 21.11.2012. a korraldusega nr 686 Tartumaal Jõgeva, Järva ja

Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Nimetatud

korraldusega määrati Tartu maakonna territooriumil Tallinn-Tartu maantee I klassi

maanteele esitatavatele nõuetele vastavusse viimiseks tarvilik maksimaalne maa-ala

kilomeetritel 154,1-183. Korralduse kohaselt on Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee

arendamine vajalik riigi ja rahvusvahelisel tasandil ning määratletud riigi transpordi

arengukavas.

2. OÜ Rohe Invest esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu maavanema 21.11.2012. a

korralduse nr 686 tühistamiseks osas, millega kehtestatakse Tartumaal Tähtvere vallas

Kardla külas asuvale Uue-Kannuska kinnisasjale (kinnistusregistri nr 3990204) tee ja

teekaitsevöönd.

Kaebuse kohaselt kitsendab vaidlustatud korraldus kaebaja senist maakasutusõigust, kuna

enne teemaplaneeringu kehtestamist ei hõlmanud tema kinnisasja tee ja teekaitsevööndi ala.

Praegu on nimetatud vööndi alt väljas üksnes kinnistu loodenurgas asuv metsaala.

Kitsenduste seadmine riivab kaebaja Põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat omandiõigust.

Omandiõiguse kitsendamist ei leevenda ka võimalus saada ehitusõigus kooskõlastatult

Maanteeametiga.

Põhjendamata on Uue-Kannuska kinnisasjale tee või teerajatiste ehitamine, kuna trassi

asukohavaliku variantide kaalumisel ei ole muuhulgas kaalutud erinevate ristmike,

kogujateede ja muude lisarajatiste asukohti.

Teemaplaneeringu seletuskirjast ei nähtu, miks avalik huvi kaalub üles eraomaniku huvi.

Arvestades, et ei ole teada, millal asutakse teed projekteerima, on omandiõigust piiratud

pelgalt maavanema suva alusel, mistõttu on teemaplaneeringuga sisuliselt piiramatuks ajaks

kehtestatud enamikule osale kaebaja omandis olevast kinnisasjast ehituskeeld, analüüsimata

sellise kitsenduse vajalikkust ja põhjendatust.

Puudutatud isikute õiguste kitsendamine algab maakonnaplaneeringut täpsustava

teemaplaneeringu kehtestamisest. Teemaplaneeringus puuduvad kitsendust leevendavad

meetmed, nn kompensatsioonimehhanismid. Planeerimisseadus (PlanS) ei keela

kompensatsioonimehhanismide rakendamist, kuid teisalt on regulatsioon, mis ei näe ette

kompensatsioonimehhanismide rakendamist ulatusliku omandiõiguse riivamise eest,

vastuolus põhiseadusega. Tee-ehitusprojekti puudumise tõttu ei ole teada, kus hakkab

kulgema tee ja teekaitsevöönd, mistõttu puudub praegusel hetkel Uue-Kannuska kinnistul

avalik-õiguslik kitsendus. Olukord, kus kaebajal ei ole võimalik nõuda sundvõõrandamist

ega muud kompensatsiooni kuni Uue-Kannuska kinnistut ei läbi avalik-õiguslik kitsendus

asjaõigusseaduse tähenduses, on vastuolus põhiõigusega omandi puutumatusele.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a otsusega jäeti OÜ Rohe Invest kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse kohaselt on kehtestatud planeeringu järgi teelõigul, kus asub ka kaebaja

kinnistu, vajalik endise maanteekoridori laiendamine, lõigul 172 kuni 175 kilomeetrit tuleb

korrigeerida tee trajektoori esmatähtsate elupaikade tõttu. 176-ndal kilomeetril tuleb teha

jalg- ja jalgrattatee risttee, eritasandiline ristmik, mis ühendab I klassi maanteed teedega

nr 22102 ja 22106 (tl 142).

Tartu maavanema korraldusega nr 686 on kehtestatud planeeringuga sisuliselt määratud

kindlaks tee asukoht, mida edasisel projekti koostamisel tuleb aluseks võtta. Seda kinnitab

ka asjaolu, et asukohavalikute kaalumist teostati juba keskkonnamõjude strateegilise

hindamise aruandes (tl 54-111).

Vältimaks hilisemaid vaidlusi tee nõuetelevastavaks ehituseks vajaliku ala osas, on

aktsepteeritav, et joonehitise planeeringuga on ette nähtud maksimaalne maa-ala, millele

ehitatav tee koos vajalike rajatiste ja nõuetega sobiks. Selliselt planeeringu kehtestamine

annab ülevaate ka kinnisasja omanikele, millisel määral tulevase ehitusprojektiga nende

omandiõigust võidakse reaalselt riivata.

Kaebajale kuuluva kinnisasja kaasomandi õigust on planeeringuga sisuliselt riivatud ning

Tartu maavanema korraldusega nr 686 kehtestatud planeeringuga määratud, et tee-

ehitusprojektiga võidakse ette näha tee ehitamine või tee kaitsevööndi ala suures osas

kaebajale kuuluvast kinnistust. Sellest tulenevalt ulatuvad planeeringuga ettenähtud

kitsendused suurele osale kaebaja kinnistust.

Kaebaja kinnistu osas määratud sihtotstarve ei piira ega välista kinnistul ehitamist.

Planeeringu kohaselt võib kavandatava tee ja teekaitsevööndi alas ehitada hooneid või

2

2

rajatisi ning rajada istandikke üksnes Maanteeameti nõusolekul (tl 117). Vastustaja on

rõhutanud, et kaebajal on võimalus ehitusõigust realiseerida ka pärast tee-ehitusprojekti

valmimist ning kinnisasja riivamise täpse ulatuse selgumist. Seega on põhjendatud kaebaja

väited, et planeeringu kehtestamisega on piiratud või sisuliselt välistatud kaebajale kuuluval

kinnistul ehitusõiguse teostamine. Põhjendatud on ka kaebaja väide, et tee-ehitusprojekti

valmimist ja tee ehitamisele jõudmist ei osata prognoosida. Omandiõiguse kaitsest

tulenevad nõuded on kaebajal olemas ning tal on võimalus neid realiseerida.

Haldusorgan ei rikkunud kaalutlusõigust ning on piisavalt kaalutlenud nii erahuvisid kui ka

avalikke huvisid. Maavanema korralduses nr 686 on viidatud hulgalistele dokumentidele ja

asjaoludele, mille pinnalt on Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee arendamiseks suur

üle-Eestiline, aga ka rahvusvaheline avalik huvi. Kuna toimiv ja kõigi liiklejate jaoks

turvaline maantee on selgelt avalikes huvides, on kaebaja hoonestamata kinnistul

omandiõiguse teostamise piiramine ka põhjendatud. Oluline on, et vastavalt Järva, Jõgeva

ja Tartu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringu „põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine kilomeetril 92,0“ keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande p-le 4.5.5 on sanitaarkaitsetsooni jäävate majapidamiste arv

44 (kilomeetritel 171 kuni 183) (tl 76).

Kaebaja kinnistu ei ole hoonestatud. Samuti ei osanud kaebaja selgitada, mida ta kinnistule

rajada soovib ning kas tal ei ole võimalik kasutada vajalikuks ehitamiseks maa-ala, mis ei

ole arvestatud planeeringuga ettenähtud piirangute mõjualale. Planeeringu kehtestamisel ei

teostatud vääralt kaalutlusõigust ning kehtestatud planeering ei ole ka kaebaja suhtes

ebaproportsionaalne. Kuna tegemist on looduslikult väärtusliku alaga, on looduse

maksimaalse säilitamise ja vähima kahjustamise huvid olnud põhjendatult kaalutluse

objektideks.

Teemaplaneeringu kehtestamisega ei ole põhjendamatult rikutud kaebaja õigusi.

Võimalikud omandiõiguse piirangud seonduvalt kaevatava korraldusega ei võta kaebajalt

õigust nõuda riigilt või kohalikult omavalitsuselt kompensatsioonimehhanismide

rakendamist.

Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud

kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Rohe Invest esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega kaebus rahuldada ja mõista vastustajalt välja menetluskulud summas

5 492,89 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt

menetlusõigusnorme. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes vastuoluline.

Korralikult toimiv Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee on oluline väärtus, kuid halduskohtu umbmäärasest ja

tõendamata konstateeringust, et selle rajamise vastu on nii üle-Eestiline kui ka rahvusvaheline huvi, ei piisa

kaebaja õiguste niivõrd ulatuslikuks piiramiseks.

Põhjendamatu on halduskohtu järeldus, et kuna toimiv ja kõigi liiklejate jaoks turvaline maantee on selgelt

avalikes huvides, siis on kaebaja hoonestamata kinnistul omandiõiguse teostamise piiramine põhjendatud.

Olukorras, kus ehitusõigus ei ole välistatud, jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel saab kohus hinnata kaebaja

õiguste riive põhjendatust selle kaudu, et kinnistu on hoonestamata. Halduskohus sedastab, et hoonestamata

kinnistul on omandiõiguse teostamise piiramine põhjendatud ja rikub sellega oluliselt PS §-i 32, kuna selle

õigusega on hõlmatud ka isiku omandisse olevale kinnisasjale ehitise püstitamine.

Halduskohtu käsitlus, justkui oleks kaebaja õiguste riive lubatud seeläbi, et kaebaja ei osanud seletada, mida ta

kinnistule rajada soovib, on vastuolus kehtiva materiaalõigusega ning põhjendamatu. PS § 32 ei sea

omandiõiguse kaitsmise vajadust sõltuvusse sellest, millisel viisil soovib omanik oma õigusi teostada ning mil

määral on omaniku plaanid selged ja avalikustatud. Omaniku õiguse riive on ühtviisi intensiivne hoolimata

sellest, kas kinnistu on hoonestatud või mitte ning sõltumata kinnistu omaniku plaanidest. Omand on ühtviisi

puutumatu ning omandiõiguse olulise riive on halduskohus tuvastanud.

Kohtuotsus on vastuoluline ning selle järeldused on kohati loogiliselt vastuolulised.

3

3

Halduskohus jättis arvestamata kaebaja väidetega, et viimase õigused on riivatud ka seeläbi, et tal ei ole teada, kui

suures ulatuses temale kuuluvat kinnistut avalik-õiguslik kitsendus tee ja teekaitsevööndi näol koormab.

Halduskohus tuvastas küll, et tee täpne asukoht ning tee ehitamise aeg ei ole teada, kuid jättis selles valguses

hindamata kaebaja õiguste riive. Nii ei analüüsinud halduskohus kaebaja väidet, et tema õigusi piiratakse

maksimaalselt võimalikul moel ja jõudis seetõttu väärale järeldusele, justkui oleks kaebaja õiguste riive

õigustatud.

Kaebaja ei ole kunagi vaielnud vastu sellele, et Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee arendamine ning turvalisemaks

muutmine on oluline avalik huvi, kuid see avalik huvi ei ole niivõrd ulatuslik, et õigustada kaebaja omandiõiguse

maksimaalset riivet ning luua olukord, kus vastustaja on reserveerinud maksimaalse võimaliku ala teadmata, kust

hakkab tee kulgema ning millal hakatakse seda rajama. Seega on ühelt poolt kaalumisel vastustaja mugavus

hilisemalt valida tee täpset asukohta, teiselt poole aga kaebaja omandiõigus. Selliste huvide kaalumisel on

halduskohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et avalik huvi kaalub üles omandiõiguse puutumatuse.

Halduskohtu otsus on läbivalt vastuolus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p-ga 5, kuivõrd ei

sisalda ühtegi viidet õigusnormile, mida kohaldades on halduskohus jõudnud järeldusele, et kaebaja õiguse riive

on põhjendatud.

Halduskohus jättis arvestamata kaebaja väidetega, et teemaplaneeringus puuduvad nn

kompensatsioonimehhanismid. Vastustaja nõustus kaebaja väitega, et kompensatsiooni-mehhanismide kaalumist

ei ole läbi viidud, kuid märkis samas, et seadus ei kohusta maavanemat kompenseerimist kaaluma.

Omanikule kohese ja õiglase hüvitise tagamise kohustus tuleneb PS §-st 32 ja see peab kehtima ka olukordades,

kui isik, kellele seadus ei näe ette õigust sundvõõrandamist taotleda, on faktiliselt asetatud olukorda, mis on

samane sundvõõrandamist tingivate kitsendustega.

Kaebaja on samas temast sõltumatult asetatud olukorda, kus tee-ehitusprojekti puudumise tõttu ei ole teada, kus

hakkab kulgema tee ja teekaitsevöönd ehk kus hakkab asuma Uue-Kannuska kinnistut koormav avalik-õiguslik

kitsendus. Teemaplaneering ei ole seaduses sätestatud kitsendus, mistõttu puudub praegu Uue-Kannuska

kinnisasjal avalik-õiguslik kitsendus. Sellest tuleneb, et ühest küljest ei või kaebaja suuremale osale temale

kuuluvast kinnistust ehitada, teisalt aga ei ole veel tegemist avalik-õigusliku kitsendusega, milline võimaldaks

kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 2 alusel nõuda Uue-Kannuska kinnistu sundvõõrandamist. Niisugune

olukord on vastuolus PS §-st 32 tuleneva põhiõigusega omandi puutumatusele. Halduskohus jättis tähelepanuta

kaebaja alternatiivse taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks olukord, kus kaebajal ei ole võimalik

nõuda ei sundvõõrandamist ega ka muud kompensatsiooni seni kuni Uue-Kannuska kinnistut ei läbi avalik-

õiguslik kitsendus.

Omandiõiguse piiramise lõpetamiseks on kaebajal ainsaks võimaluseks sundvõõrandamise nõudmine, millise

taotluse esitamist aga seadus käesoleval hetkel ei võimalda ja pole ka teada, millal sellise taotluse esitamise

võimalus tekib. Seega oleks kaebaja sunnitud loobuma oma omandist eelkõige selle tõttu, et omandi piiramise

ulatus tulevikus ei ole teada. Niisugune olukord ei ole kooskõlas PS §-ga 32, kuid halduskohus jättis antud

küsimuses seisukoha võtmata.

5. Tartu maavanem palub jätta OÜ Rohe Invest apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel vähendada väljamõistetavate

kulude suurust vähemalt 50 %.

Vastuse kohaselt ei leidnud halduskohus ega toonud järeldusena välja, et kaebaja subjektiivseid

õigusi oleks oluliselt rikutud. Samuti on ekslik kaebaja seisukoht, et kohtu käsitlus Tallinn-Tartu-

Luhamaa maantee arendamise vajalikkusest on pealiskaudne. Kohus on tee arendamise vajalikkust

piisavalt põhjendanud. Arvestades seda, et diskussioon kõnealuse maantee üle nii Eesti

ametiasutustes kui ühiskonnas tervikuna ning ehitustööd alates Tallinna piirist on kestnud juba

aastaid, tuleb nimetatud tee rajamise huvi ja vajadust käsitleda üldtuntud asjaoluna HKMS § 60

lg 1 tähenduses.

Halduskohtu otsus ei võimalda väita, et hoonestamata kinnistu omaniku õigused on rohkem

piiratud kui hoonestatud kinnistu omaniku õigused. Hoonestatud kinnistu puhul on võimalik

hinnata ka kitsenduste mõju konkreetsetele ehitistele, mh nende säilitamisvõimalust või

lammutamis-vajadust. Käesolevas kohtuasjas käsitletakse hoonestamata kinnistut ning seetõttu ei

ole planeeringu mõju ehitistele võimalik hinnata ega konkreetse lahenduse kujundamisel

arvestada, seda enam, et kinnistuomanik ei ole esitanud nägemust selle kohta, mida ta ehitada

soovib.

Halduskohus ei eksinud PS §-s 32 sätestatu vastu, kuna õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada

ja käsutada ei ole absoluutne ning sätestatud on, et nimetatud õigusi saab seadusega kitsendada.

Planeerimisseadus ei eelda, et planeerimisstaadiumis lahendatakse detaile, mis täpsustuvad tee

projekteerimise käigus. Avaliku huvi puudumist tee ehituse suhtes ei saa tõendada sellega, et

4

4

planeeringu koostamise ajal ei ole võimalik määratleda trassi täpset asukohta, maha- ja

pealesõitude jm teerajatiste paiknemist. Avalik huvi kõnealuse tee ehituse suhtes seondub elanike

vajadusega liigelda ühest punktist teise kasutades seda teed.

Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et halduskohus ei hinnanud maaomaniku õiguste riivet

olukorras, kus ei ole täpselt teada, kui suures ulatuses tulevikus tema kinnistut koormatakse.

Halduskohus leidis, et planeeringu kehtestamisega on piiratud või sisuliselt välistatud kaebajale

kuuluval kinnistul ehitusõiguse teostamine. Samas põhjendas kohus, miks tuleb antud juhul

eelistada avalikku huvi erahuvile. Märgitud on ka seda, et võimalikud omandiõiguse piirangud ei

võta kaebajalt õigust nõuda riigilt või kohalikult omavalitsuselt kompensatsioonimehhanismide

rakendamist.

Halduskohtul ei olnud võimalik hinnata kaebaja hüvitamisnõude perspektiivikust, sest nimetatud

nõuet ei esitatud.

Vastustaja ei ole väitnud ega võtnud omaks, et joonehitise trassi koridorina reserveeriti

maksimaalselt võimalik ala. Maa reserveerimise eesmärgiks oli teerajatiste paigutamine, mitte

võimalikult suures koguses maa hõivamine.

Apellatsioonkaebus on üles ehitatud sellele, et kehtiv seadusandlus ei võimalda kaebaja hinnangul

saada hüvitist (sundvõõrandamine, kompensatsioon) seoses planeeringu kehtestamisega.

Kõnealuse kinnistu senise sihtotstarbe (maatulundusmaa) kohane kasutamine on ka käesoleval ajal

võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a otsus tuleb jätta muutmata ja

OÜ Rohe Invest apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Asjaolu, et kaebaja ei

nõustu halduskohtu otsuses toodud põhjendustega, ei anna veel alust väita, et otsus on seega

ebaseaduslik. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud

materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea

HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.

Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

7. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ja muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust, samuti ei teosta kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest. Vaidlustatud haldusakti puhul on kindlasti tegemist

kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga. Riigikohtu halduskolleegium on 10.10.2002. a

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-02 leidnud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel peab

kohalik omavalitsus piisavalt põhjendama, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või

tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma,

et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning

kaalutlemine on toimunud ratsionaalselt. Haldusasjas nr 3-3-1-54-03 leidis kolleegium, et ka

juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis,

peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Samuti peab olema

lõppkokkuvõttes arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast

osa haldusakti põhjendustest. Praeguses haldusasjas on vaidluse all küsimus, kas vastustaja on

küllaldaselt põhjendanud, miks ta eelistab avalikke huve kaebaja õigusele oma omandit vabalt

vallata, kasutada ja käsutada.

8. Käesoleval juhul on vastustaja leidnud, et kaaludes üksikute trassi koridori ala

kinnisasjaomanike huve, riigi strateegilisi eesmärke ja üldist avalikku huvi riigi

põhimaanteede kaasajastamise vastu on planeeringu kehtestamata jätmisest tulenev riive

5

5

üldistele, ühiskonna kui terviku huvidele oluliselt suurem planeeringuga seatud

maakasutamistingimustest tulenevatest riivetest. Samuti on viidatud ka sellele, et

teemaplaneeringu kehtestamise põhjused on toodud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa trassi täpsustamine km 92,0 – 183,0“ seletuskirjas ja

planeeringujoonistel.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, mille kohaselt on põhjendamatu

halduskohtu järeldus, et toimiv ja kõigi liiklejate taoks turvaline maantee on selgelt avalikes

huvides ja seega on kaebaja hoonestamata kinnistul omandiõiguse teostamise piiramine

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et turvaline maantee on kindlasti

avalikes huvides. Peale selle on tegemist maanteega, mida läbib hulk sõidukeid ja uue maantee

planeerimisega saab maantee muuta läbitavamaks, ohutumaks ning see on kõigi inimeste,

sealhulgas ka kaebaja huvides. Samuti on õige halduskohtu järeldus, et hoonestamata kinnistu

puhul on omandiõiguse riive väiksem kui hoonestatud kinnistu puhul. Hoonestatud kinnistu

puhul võib teemaplaneeringu kehtestamisel olla riivatud isiku õigus kasutada oma hooneid

selleks ettenähtud otstarbeks, hoonestamata kinnistu puhul on tegemist ainult maa kasutamise

õiguse piiramisega. Kaebaja omanduses oleva kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa, mis

iseenesest ei piira tema õigust kinnistule ehitiste püstitamist, kuid nende asukoha suhtes peab

kooskõlastuse andma Maanteeamet. Seega ei saa nõustuda ka väitega, et vaidlustatud

haldusaktiga on kaebajalt ära võetud võimalus oma kinnistut kasutada sellele ehitiste

püstitamiseks.

10. Kaebaja on halduskohtule ette heitnud ka seda, et kohus on jätnud arvestamata kaebaja

väitega, et tema õigusi on kitsendatud sellega, et talle ei ole teada, kui suures ulatuses temale

kuuluvat kinnistut avalik-õiguslik kitsendus tee ja teekaitsevööndi näol koormab. Esmalt peab

ringkonnakohus siinkohal vajalikuks märkida, et praeguses etapis ei ole võimalik täpselt ära

määratleda, kus teerajatis ja teemaa täpselt hakkavad asuma, kuna see määratakse kindlaks

alles tee-ehitusprojektis. Teerajatiste lõplik maavajadus sõltub projekteerimise hetkel

kehtivatest normidest, nõuetest ja standarditest ning ka lahenduse võimalikust maksumusest.

Seega on teemaplaneeringuga võimalik paika panna vaid selline maa-ala, mis peab olema

piisav tee ehitusprojektiga kavandatud rajatiste äramahtumiseks. Alles teeprojekti koostamise

järel on kaebajal võimalus väita, et tema õigusi kitsendatakse ulatuses, mis on vajalik projektis

ettenähtud rajatiste teostamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et

teostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande kohaselt puuduvad antud lõigus,

mis puudutab ka kaebaja kinnistut, reaalsed alternatiivid. Samuti tuleb maantee laiendus

projekteerida olemasolevast maanteest põhja poole ja maksimaalselt ära kasutada

olemasolevat maanteed ühe sõidusuuna rajamiseks (tl 107-108). Peale selle oli

eskiislahenduses alternatiivne variant, kus kogujatee kulges maanteele lähemal, läbides

kaebaja kinnistu keskosa. 03.06.2010 toimunud arutelul pooldasid kaebaja esindajad maanteest

kaugemat varianti, mida järgib ka praegune planeering. Seega on alusetu kaebaja väide, et

tema õigusi kinnistut kasutada on alusetult kitsendatud rohkem kui vajalik.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja

alternatiivse taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks olukorra, kus kaebajal ei ole

võimalik nõuda sundvõõrandamist või muud kompensatsiooni. Kaebaja ei ole sellist taotlust

oma halduskohtule esitatud kaebuses märkinud (tl 3-5). Seega ei pidanud halduskohus selle

osas ka seisukohta võtma. Peale selle peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kinnisasja

sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 4 alusel on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks

avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja

tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Seega tekiks kaebajal õigus nõuda

sundvõõrandamist alles siis, kui on valminud tee eelprojekt või ehitusprojekt. Kuna praegusel

6

6

momendil ei ole planeerimine veel selleni jõudnud, siis puudub kaebajal õigus ka sellise nõude

esitamiseks. Arvestades seda, et praegu ei ole veel teada, millal sellised projektid valmivad,

siis on kaebajal õigus ja võimalus kasutada oma kinnistut tema sihtotstarbe kohaselt, milleks

on maatulundusmaa ja kasvatada seal metsa või põllumajandussaadusi. Kuna kompensatsiooni

saamine sõltub alles hiljem, siis puudub alus praeguses projekteerimisseisundis

sundvõõrandamise või kompensatsiooni nõude puudumise põhiseseadusega vastuolevaks

tunnistamiseks.

12. Halduskohus on õigustatult kokkuvõtvalt leidnud, et kaalutlusõigust on kasutatud õigesti ja

vastustaja on õigustatult leidnud, et avalikud huvid kaaluvad üles kaebaja omandiõiguse riive

ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Agu Timmi

7

7