3-14-52145/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52145 Määruse kuupäev 11. november 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks summas 10 eurot Resolutsioon 1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus. 2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates.

Asjaolud

1. Aleksei Maksimov esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 10 eurot. Kaebaja märgib, et ei ole nõus Tartu Vangla vastusega nr 1-13/172-2 ning viitab keelule, et vangla poes ei müüda kantseleiliimi. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

2. Tartu Halduskohtu 08.10.2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud.

3. A. Maksimov esitas 22.10.2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märkis, et siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ning ta ootab kaitsjat.

Kohtu seisukoht

4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus andis 08.10.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kätte toimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 08.10.2014. a määruse koos tõlkega kätte 21.10.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 22.10.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 31.10.2014.

2 Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlustatud tegevuse sisu ja periood, väidetavalt kahju põhjustanud haldusorgan, vaidlusaluse tegevuse negatiivsed tagajärjed ega kaebuse faktiline põhjendus. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

6. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja märkis 22.10.2014. a avalduses, et siiani ei ole võimaldatud kaitsjat. Kohus selgitab, et kaebaja ei ole käesolevas menetluses varem esitanud taotlust riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Ühtlasi märgib kohus, et väidetav kaitsja vajadus ei saanud takistada kaebajat kaebuse puuduste kõrvaldamisel, kuna vaid kaebaja ise saab selgitada, millised negatiivsed tagajärjed on talle vaidlusaluse tegevusega väidetavalt tekkinud.

9. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebaja 22.10.2014. a avalduses märgitut selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik