3-14-238/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja

koht

11.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-238

Haldusasi

Aimer Kivimäe (Kivimägi) kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti

Võru

arestimaja

nõuetele

mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Aimer Kivimäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aimer Kivimägi

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 04.03.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−5p)

Politsei- ja Piirivalveameti Võru arestimaja kinnipidamistingimustega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti teda

alates 24.04.2009 170 päeva jooksul Võru arestimajas inimväärikust alandavates ja

tervist kahjustavates tingimustes.

2. 26.03.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule taotluse riigi

õigusabi saamiseks (tl 27−28p).

3. Tartu Halduskohus võttis 07.04.2014. a määrusega (tl 31−32) kaebuse menetlusse

ning andis määruskaebuse esitajale võimaluse kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse esitamiseks.

4. 14.04.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks (tl 36−36p) ning põhjendas tähtaja möödalaskmist

sellega, et ta ei olnud varem oma õigustest teadlik ning tugeva ajukahjustuse tõttu ei

olnud ta adekvaatne asjast aru saama, seda hindama ega sellega tegelema.

5. Politsei- ja Piirivalveamet leiab oma 29.04.2014. a seisukohas kaebetähtaja

ennistamise taotlusele (tl 41−42), et antud juhul puudub mõjuv põhjus tähtaja

ennistamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis

oleks takistanud kaebuse õigeaegset esitamist, ning hooletust kaebuse esitamise

tähtaja möödalaskmisel ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kolmeaastane tähtaeg

kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustes

kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse

algatamise korra väljaselgitamiseks. Tähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt tajus

määruskaebuse esitaja „ebanormaalseid“ tingimusi juba arestimajas viibides,

mistõttu ei olnud tema tajumisvõime väidetava ajukahjustuse tõttu piiratud ning tal oli

võimalik asuda välja selgitama enda õiguste kaitsmise võimalusi.

6. Tartu Vangla meditsiiniosakond kinnitab kohtunõudele (tl 45) 07.05.2014 esitatud

vastuses (tl 49), et määruskaebuse esitaja meditsiinikaardi andmetel ei ole ta

ajavahemikul 24.04.2009−13.10.2009 psühhiaatri vastuvõtule pöördunud.

7. Tartu Halduskohus jättis 12.05.2014. a määrusega (tl 51−52p) rahuldamata

määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks ning läbi vaatamata tema

taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja isiku

muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Sama määrusega jättis halduskohus

rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning

lõpetas haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1

p 2 ja HKMS § 124 lg 2 alusel.

Halduskohtu hinnangul ei kuulu riigi õigusabi taotlus määruskaebuse esitaja

esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamisele, kuna määruskaebuse esitaja

on võimeline ise kaitsma oma õigusi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

mõttes. Käesolev vaidlus ei ole ülemäära keerukas. Kohtule esitatud kaebus vastab

nõuetele, kaebuses esitatud nõue ja kaebuse põhjendus on selge ning kohtule

arusaadav ja kohus on pidanud võimalikuks võtta kaebus menetlusse. Samuti on

määruskaebuse esitaja viidanud käesolevas haldusasjas vajalikele tõenditele ning

esitanud halduskohtule mitmeid erinevaid taotlusi, sh riigilõivust vabastamiseks,

ekspertiisi tegemiseks, menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ja riigi õigusabi

saamiseks ning kõrvaldanud kaebuse menetlemist takistavad puudused vastavalt

kohtu juhistele. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole täpsustanud, millise

menetlusdokumendi koostamiseks ta riigi õigusabi soovib, nähtub eelnevast

menetlusest, et ta on võimeline ise nõuetele vastavaid menetlusdokumente

koostama. Tulenevalt uurimisprintsiibist ja selgitamiskohustusest on kohtul

haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada.

Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja

kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldamisele kuuluva seaduse ning

võimaliku kohtupraktika.

Taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses ning isiku muuks

õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest RÕS §

10 lg 3 kohaselt esitatakse sellekohane riigi õigusabi taotlus isiku elu- või

asukohajärgsele maakohtule. Kuna kaebaja viibib Tartu Vanglas, oleks sellekohane

taotlus tulnud esitada Tartu Maakohtule ning Tartu Halduskohtul puudub pädevus

sellise taotluse osas riigi õigusabi andmise otsustamiseks. Et määruskaebuse esitaja

on ise esitanud kaebuse ning taotlusest nähtub üksnes soov saada riigi kulul

esindaja selleks, et ta esindaks määruskaebuse esitajat halduskohtumenetluses, ei

ole halduskohtu hinnangul vajalik edastada taotlust riigi õigusabi saamiseks isiku

muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks RÕS § 10 lg 7 alusel

maakohtule, sest taotlusest ei nähtu reaalset vajadust ega põhjust sel alusel riigi

õigusabi saamiseks.

Määruskaebuse esitajale on väidetavalt põhjustatud kahju ajavahemikus

24.04.2009−13.10.2009. Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused kahjustasid

väidetavalt määruskaebuse esitaja tervist ja alandasid tema inimväärikust ning et

väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Prefektuur (al 01.01.2012 Politsei- ja

Piirivalveamet), mille struktuuriüksuseks oli Võru arestimaja, pidid määruskaebuse

esitajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes tema hoidmine õigusvastastes

tingimustes. Seetõttu pidi määruskaebuse esitajale olema teada väidetav kahju

tekitamine ja selle põhjustaja hiljemalt 13.10.2009 ning kahjunõude esitamise tähtaeg

lõppes 13.10.2012. Kuna kaebus on halduskohtule esitatud 04.03.2014, on kaebus

esitatud enam kui aasta ja nelja kuuse hilinemisega ning järgitud ei ole HKMS § 46

lg-s 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ette nähtud kolmeaastast

tähtaega kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks.

Halduskohtu hinnangul ei esine antud juhul aluseid kaebetähtaja ennistamiseks.

Määruskaebuse esitaja väide kaebetähtaja ületamisest seoses väidetava

ajukahjustusega ja arusaamisvõime langusega on otsitud põhjendus.

Terviseprobleemide kirjeldus tugineb määruskaebuse esitaja enda hinnangule ning

meditsiinitöötajad ei ole väidetavaid terviseprobleeme diagnoosinud.

Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud 2011. aastal Tartu

Halduskohtule mitu kaebust Tartu Vangla vastu, vaidlustades julgeolekumeetmete

kohaldamist ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Seega on ta arestimaja

tingimuste vaidlustamiseks ettenähtud kolmeaastase perioodi vältel olnud piisavalt

adekvaatne, et esitada kohtule korduvalt tähtaegseid kaebuseid enda õiguste

kaitseks. Kuna määruskaebuse esitaja on ise tunnistanud enda

kinnipidamistingimuste mittevastavuse tajumist arestimajas viibimisel, oli tal ka

võimalik asuda välja selgitama menetluskorda enda õiguste kaitsmiseks.

Määruskaebuse esitaja puhul ei ole tegemist õiguslikes küsimustes täiesti

kogenematu isikuga, kuna ta on ka varem enda õiguste kaitseks kohtu poole

pöördunud. Antud juhul ei ole ta otsinud mõistliku aja jooksul ka professionaalset abi

ega taotlenud kohtult tasuta õigusabi määramist. Seega ei ole määruskaebuse

esitaja ise olnud piisavalt hoolas edasikaebetähtaja väljaselgitamisel. Kaebetähtaega

on ületatud enam kui aasta aega ning sedavõrd pikalt ületatud tähtaja ennistamiseks

peaks olema kaalukas ja mõjuv põhjus. Antud juhul sellist tähtaja ennistamiseks alust

andvat mõjuvat põhjust tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. 19.05.2014 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl

14−14p) Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a määrusele.

Määruskaebuse esitaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendis

asjas nr 429/12 Tunis v Eesti leidnud, et isegi, kui väärkohtlemine ei seisnenud

kehalises vigastamises ega põhjustanud tõsiseid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, võib

pidada isikus hirmu, meeleheidet või alaväärsustunnet tekitavat kohtlemist

alandavaks ja see on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

artikli 3 järgi keelatud. Seega rikuti 2009. aastal Võru arestimajas määruskaebuse

esitaja inimõigusi ning tegemist on küllaldase põhjusega kaebetähtaja ennistamiseks.

Kui kohtu hinnangul see seda pole, siis märgib määruskaebuse esitaja, et rikutud on

ka tema Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud õigusi. Määruskaebuse esitaja

leiab, et tema poolt käesolevas asjas esitatud väited tema inimväärikust alandava

kohtlemise kohta on aja– ja asjakohased, kuna Politsei- ja Piirivalveameti poolt

kinnipeetute ebainimlik kohtlemine leidis lõplikult kinnitust alles eelpool nimetatud EIK

lahendiga 2013. aastal.

Täiendavalt palub määruskaebuse esitaja määruskaebuses võimaldada talle

menetlusabi korras riigi õigusabi halduskohtumenetluses, õigusdokumendi

koostamiseks, tema õigusnõustamiseks ja kohtus esindamiseks.

9. Tartu Halduskohus jättis 22.05.2014. a määrusega (tl 63−63p) läbi vaatamata

määruskaebuses esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel,

kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

12.05.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses

korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib kohus

järgmist.

11. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks

tähtaja ennistamiseks on see, et EIK seisukohtadest nähtuvalt on tema õigusi rikutud

ning ta sai sellest teada alles EIK vastavast lahendist 2013. aastal. Ringkonnakohus

selgitab, et eeltoodut ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis takistas

määruskaebuse esitajal esitamast halduskohtule kaebust HKMS § 46 lg-s 4

sätestatud tähtaega järgides. Kinnipidamistingimustega tekitatud kahjust ning selle

tekitajast pidi isik teada saama juba võimalike kahjulike mõjutuste kogemise ajal ja

hiljemalt tema kinnipidamise lõppemisel. HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaja

kulgemahakkamine on seotud just kahjust teadasaamisega, mitte sellega, millal isik

sai teada avaliku võimu kandja tegevuse võimalikust õigusvastasusest. Antud juhul

tuleb nõustuda halduskohtuga, et määruskaebuse esitajal oli piisav aeg enda õiguste

kaitsmiseks kohtu poole pöördumiseks ning juhul, kui ta ei olnud teadlik

edasikaebekorrast, võtta kasutusele vastavaid meetmeid, et see välja selgitada. Asja

materjalidest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleks takistanud määruskaebuse

esitajal kohtu poole pöördumast. Ka määruskaebuse esitaja poolt väidetud

ajukahjustuse olemasolu ei ole millegagi tõendatud ning halduskohtu poolt välja

toodud andmed määruskaebuse esitaja poolt tema kaebeõiguse kasutamise kohta

eelnevatel aastatel kinnitavad seda, et määruskaebuse esitaja on olnud võimeline

oma õigusi kaitsma. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei saa olla määruskaebuses

esitatud väide, et arestimajas kinnipidamisega rikuti määruskaebuse esitaja

inimõigusi. Kohus ei saa kaebetähtaja ennistamise üle otsustamisel võtta hinnangut

avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasuse ja isiku õiguste rikkumise osas.

Nende kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise eelduste osas saab kohus võtta

seisukoha üksnes nõuetekohaselt kohtule esitatud kaebuse sisulisel läbivaatamisel.

Et antud juhul ei ole määruskaebuse esitaja esitanud halduskohtule kaebust

seaduses sätestatud tähtaega järgides ning asja materjalidest ei nähtu mõjuvaid

põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks HKMS § 71 lg 1 alusel, ei ole tema kaebus

kohtus menetlemiseks lubatav ning halduskohus on õigesti selle menetlemise

HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetanud.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/