3-12-2197/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2197 Haldusasi UAB Protrans LT kaebus kaebus Maksuja Tolliameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus UAB Protrans LT apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja UAB Protrans LT Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2013. a otsus ja saata haldusasi samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. detsember 2014). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti pidas 19. oktoobril 2009 kontrollimiseks kinni tsisternveoki Scania, mis vedas Leedu äriühingu UAB Protrans LT poolt saadetud kaupa (õli Formex CN, kogus 25 tonni). Veok ise kuulus Leedu äriühingule UAB Autex. Maksuhalduril tekkis kahtlus, et tegemist võib olla aktsiisikaubaga, mistõttu peeti veok koos kaubaga kinni ja paigutati vastutatavale hoiule tollilattu Tartus. 2. novembril 2009 tegi Maksuja Tolliamet otsuse väärteoasjas, millega määras UAB Protrans LT-le karistuseks vedelkütuse seaduse rikkumise eest100 trahviühikut, mõistis välja menetluskulud ja raske kütteõli aktsiisisumma. Vastutaval hoiul olnud veok tagastati 3. novembril 2009. UAB Protrans LT esitas väärteoasjas tehtud otsusele kaebuse ning pärast seda taotluse asjas menetluse lõpetamiseks. Tartu Maakohtu 13. veebruari 2012. a määrusega lõpetati väärteoasjas menetlus seoses väärteo aegumisega.

Veoki omanik UAB Autex esitas 3. novembril 2009 UAB-le Protrans LT arve, milles nõuti hüvitist 5 999,99 eurot aja eest, mille jooksul UAB Autex ei saanud kasutada talle kuuluvat veokit. UAB Protrans LT tasus arve. 2. UAB Protrans LT esitas 18. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle 5 999,99, st summa, mille kaebaja tasus veoki omaniku UAB Autex poolt esitatud arve alusel. Kaebuse kohaselt on Tartu Maakohtu poolt 13. veebruaril 2012 väärteoasjas tehtud määrusega tõendatud, et Maksuja Tolliametil puudus sõiduki kinnipidamiseks alus. 3. Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.1. Võimalik kahju tekitamine perioodil 19. oktoober 2009 kuni 2. november 2009 toimus väärteomenetluse käigus. Veoki kinnipidamise eesmärgiks oli andmete kogumine väärteomenetluse raames, kuna vastustajal oli kahtlus, et tegemist on aktsiisikaubaga. Asjaolu, et veok koos kütusega tunnistati asitõendiks alles 30. novembril 2011, ei välista veoki varasemat kinnipidamist väärteomenetluse toiminguna. 3.2. Väärteomenetluse toimingute ja otsuste õiguspärasust kontrollivad üldjuhul väärteomenetluse reeglite kohaselt üldkohtud. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamise korda reguleerivad väärteomenetluse seadustiku §-d 76-80. Kuna halduskohus ei ole pädev hindama väärteomenetluses tehtud toimingute õiguspärasust, ei ole halduskohtul võimalik lahendada ka kaebaja hüvitisenõuet. Nõude lahendamine eeldab väärteomenetluse raames tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamist, mida asjakohases menetluses tehtud ei ole. Määrav ei ole see, et maakohus lõpetas väärteomenetluse seoses aegumisega. 3.3. Kaebaja ei ole vaidlustanud veoki kinnipidamist kui menetlustoimingut. 3.4. Erinormina reguleerib kohtuvälise menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 2 p 2, millest koostoimes sama paragrahvi lõikega 1 tuleneb, et kohtuvälise menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda vaid juhul, kui viimane on toime pannud kuriteo. Puuduvad tõendid, et väärteomenetleja ametniku suhtes toimuks kriminaalmenetlus. 3.5. Kohtuistungil esitas kaebaja alternatiivse nõude hüvitada õiguspäraste toimingutega tekitatud kahju. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et toiming, millega väidetavalt oli kaebajale kahju tekitatud, toimus väärteotoiminguna, ei kuulu RVastS § 16 lg 1 kohaldamisele. 3.6. Isegi kui pidada veoki kinnipidamist järelevalvetoiminguks, mitte väärteomenetluse toiminguks, puudub alus selle toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja põhjenduste kohaselt tuleneb veoki kinnipidamise õigusvastasus sellest, et maakohtu otsusega on väärteoasjas menetlus lõpetatud. Asjaolu, et väärteoasjas lõpetati menetlus väärteo aegumise tõttu, ei tähenda automaatselt, et sõiduki kinnipidamine toimus õigusliku aluseta. Tolliseaduse § 18 p 1 kohaselt on tolliametnikul õigus pidada kaupa ja transpordivahendit kinni seadusega sätestatud korras. Veoki kontrollimisel tekkis kahtlus, et tegemist võib olla aktsiisikaubaga ning seda kinnitasid ka laborikontrolli tulemused. Et hiljem väärteoasjas menetlus aegumise tõttu lõpetati, ei tähenda, et veoki kinnipidamine toimus õigusvastaselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. UAB Protrans LT esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.1. Kohtu järeldus, nagu oleks tegemist aktsiisikaubaga ja et see on tõendatud, on vale – väärteomenetlus lõpetati ilma, et oleks tuvastatud väärteo toimepanemine kaebaja poolt. 4.2. Pole selge, kas veoki kinnipidamine toimus järelevalvemenetluse või väärteomenetluse raames. Tolliseaduse § 18 lg 1 viitab pigem järelevalvemenetlusele. Kuna pole üheselt selge, millise menetluse raames toiming tehti, tuleb lähtuda Riigikohtu üldkogu otsusest asjas nr 3-3-1- 2

75-11, milles leiti, et kui pole võimalik mõistlikult eristada, milline osa kahjust tekitati järelevalvemenetluse (haldusmenetluse) ja milline väärteomenetluse toimingutega, tuleb kohaldada haldusmenetluse toimingute suhtes kehtivat kahju hüvitamise regulatsiooni (RVastS §- d 7 ja 9). 4.3. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et tal puuduks pädevus siis, kui tegemist oleks väärteomenetluse toimingutega. Riigikohus on lahendanud kahju hüvitamise nõuet, kus kahju tekitati Maksuja Tolliameti poolt kriminaalasja kohtueelse menetluse raames kautsjoni tühistamise taotluse esitamata jätmisega (RKHKo 3-3-1-47-08). Kui kohus leidis, et kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses, tulnuks kaebus tagastada. 4.4. Asjakohatu on etteheide esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise osas, kuna kaebaja oli esitanud väärteoasjas kaebuse, kuid see ei jõudnud kohtuliku arutamiseni. Lisaks ei pruugi esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine olla hüvitist välistavaks, vaid üksnes vähendavaks asjaoluks (RKHKo 3-3-1-75-11). 4.5. Vaidlusalust toimingut ei saa lugeda õiguspäraseks. Toimingu õiguspäraseks lugemiseks oleks väärteomenetlus pidanud päädima karistusotsusega. Antud juhul on menetlus lõpetatud. Seega ei ole alust lugeda menetluses tehtud toiminguid õiguspäraseks. 5. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.1. Ka kaebaja ise käsitleb auto kinnipidamist väärteomenetluse toiminguga, mida tõendab asjaolu, et apellant seostab toimingu õigusvastasuse väärteomenetluse lõpetamisega aegumise tõttu. 5.2. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna halduskohus ei ole pädev hindama väärteomenetluses tehtud toimingute õiguspärasust, ei ole halduskohtul võimalik lahendada kaebaja hüvitisenõuet. 5.3. Kuivõrd tegemist on väärteomenetluse toimingutega, siis ei kuulu RVastS § 7 lg 1 kohaldamisele. Kohaldamisele kuuluks RVastS § 15, kuid kriminaalmenetlust ei ole väärteomenetleja suhtes läbi viidud. 5.4. Halduskohus leidis õigesti, et väärteomenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei tähenda seda, et sõiduki kinnipidamine toimus õigusvastaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja saadab asja halduskohtule uueks lahendamiseks. 7. Halduskohus leidis, et kuna veoki kinnipidamine oli väärteotoiming, ei kuulu selle õiguspärasuse hindamine halduskohtu pädevusse ja seega pole halduskohtul võimalik lahendada ka kaebaja hüvitisenõuet. Kaebaja märgib õigesti, et sellisele seisukohale asudes oleks pidanud kohus kaebuse pädevuse puudumise tõttu tagastama. Selle asemel asus aga halduskohus ise kaebust sisuliselt lahendama, leides muuhulgas, et kaebaja ei ole kasutanud esialgseid õiguskaitsevahendeid, et täidetud pole väärteo kohtuvälise menetlemise käigus tekitatud kahju (RVastS § 15) ega õiguspärase haldustegevuse tekitatud kahju (RVastS § 16) hüvitamise eeldused ning lisaks oli vaidlustatud tegevus ka õiguspärane. Seega on põhjendatud kaebaja etteheide, et halduskohtu otsus on vastuoluline. Käesolevas asjas ei ole see aga ainsaks põhjuseks, miks halduskohtu otsus tühistada tuleb. 8. Halduskohus pidas oluliseks kõigepealt määratleda, millisesse menetlusse kuuluva toiminguga on sõiduki kinnipidamise ja vastutavale hoiule suunamise näol tegemist – kas väärteomenetluse või järelevalvemenetluse toiminguga. Ka Riigikohtu üldkogu on nentinud, et üldjuhul eeldab avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 3

hüvitamise nõude lahendamine selle kindlaksmääramist, millises konkreetses menetluses isikule kahju tekitati, kuna RVastS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevalt on väärteoasja kohtuvälises menetluses tekitatud kahju hüvitamise eeldused üldisest nõudealusest (RVastS § 7) oluliselt rangemad. 9. Halduskohus jõudis järeldusele, et sõiduki kinnipidamine toimus väärteomenetluse käigus (ehkki samas möönis ta ka võimalust, et tegemist oli järelevalvetoiminguga, vrdl otsuse p-e 17 ja 23). Halduskohus põhjendas seisukohta, miks on tegemist väärteomenetluse toiminguga, sellega, et veoki kinnipidamise eesmärgiks oli andmete kogumine väärteomenetluse raames, kuna vastustajal oli kahtlus, et tegemist on aktsiisikaubaga. Selline lähenemine on küsitav. Kahtlus, et tegemist on aktsiisikaubaga, ja sellest tulenevalt veoki vastutavale hoiule andmine ei tähenda veel, et vastutavale hoiule andmine oleks väärteomenetluse toiming. Praegusel juhul on see hinnang antud tagantjärele, arvestades seda, et kaebajat karistatigi väärteomenetluse korras vedelkütuse seaduse § 31 lg 2 alusel, st nõuetekohase saatedokumendita vedelkütuse käitlemises juriidilise isiku poolt. Kuid ringkonnakohtu hinnangul ei välista miski, et vaidlusalusele toimingule oleks võinud järgneda ka näiteks kriminaalmenetlus, kui kontrolli käigus oleks ilmnenud asjaolusid, mis oleks viidanud karistusseadustiku alusel karistatava süüteo toimepanemisele (vedelkütusega seotud kuriteod on sätestatud nt karistusseadustiku §-des 3761 – 3762). Välistada ei saa sedagi, et tollikontrolli käigus võib pärast sarnasel juhul sõiduki kinnipidamist ilmneda, et kahtlustused on alusetud ning sõiduk tuleb koheselt vabastada, ilma et väärteomenetlust alustataks. Erinevalt halduskohtust peab ringkonnakohus oluliseks ka seda, et kui veoki kinnipidamine toimus 19. oktoobril 2009 ning vastutavale hoiule andmine vormistati 20. oktoobril 2009 (tl 47), siis veoki, haagise ja selles olnud kauba väärteomenetluses asitõendiks tunnistamise määrus tehti alles 30. oktoobril 2009 (tl 47p). See kinnitab, et kaebajale kahju tekitanud sündmus – veoki vastutaval hoiul hoidmine (laiemalt kasutamise mittevõimaldamine), sai alguse pigem riiklikust järelevalvest, mis kasvas hiljem üle väärteomenetluseks. Eriti oluliseks peab ringkonnakohus seda, et nimetatud määruses on märgitud, et väärteoasjas alustati menetlust määruse tegemisega samal kuupäeval – 30. oktoobril 2009 (tl 47p). Seega ei näe ringkonnakohus asjaolusid, miks lugeda varasemalt toimunud veoki kinnipidamine toimunuks väärteomenetluse raames. 10. Seega saab hetkel toimikus olevate materjalide ja esitatud seisukohtade pinnalt asuda seisukohale, et väärteomenetluses toimunuks saab lugeda sõiduki kinnipidamist alles alates 30. oktoobrist 2009, kui vormistati veoki kohta väärteoasjas asitõendiks tunnistamise määrus. Ringkonnakohus ei näe hetkel põhjust, miks lugeda varasemal perioodil toimunud kinnipidamist toimunuks väärteomenetluse käigus. Väärteomenetluses asitõendiks tunnistamise määrusel puudub tagasiulatuv mõju, st hilisem määrus ei saa muuta enne seda määrust tehtud toiminguid sooritatuks väärteomenetluse käigus. 11. Kuna veoki kinnipidamine alates 20. oktoobrist 2009 kuni 30. oktoobrini 2009 ei toimunud väärteomenetluse, vaid järelevalvemenetluse käigus, kohaldub selle perioodi eest nõutavale hüvitisele RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioon. Alles alates 30. oktoobrist 2009 kuni sõiduki vabastamiseni võib olla põhjendatud käsitada väidetavat kahju väärteomenetluses tekitatud kahjuna. 12. Eelnev järeldus viib käesoleval juhul halduskohtu otsuse tühistamiseni ning asja saatmiseni halduskohtule uueks lahendamiseks. Nimelt on halduskohus kaebuse sisuliselt rahuldamata jätnud, tuginedes ühelt poolt nii seisukohale, et tegemist oli täielikult väärteomenetluses tekitatud kahjuga, kui teiselt poolt ka seisukohtadele, et kaebaja ei ole kasutanud esialgse õiguskaitse vahendeid, et järelevalvemenetlus ei olnud õigusvastane ning et kahju ei kuuluks hüvitamisele ka 4

õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahjuna. Need seisukohad on kas väärad või tehtud ebapiisava informatsiooni pinnalt. Ringkonnakohus põhjendab oma hinnangut alljärgnevaga. 13. Halduskohus leidis, et halduskohtus pole võimalik hüvitisenõuet lahendada seetõttu, et veoki kinnipidamine toimus väärteomenetluse käigus ja väärteomenetluse toimingute õiguspärasust pole halduskohtul võimalik hinnata. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Väärteomenetluse käigus kahju tekitamine võib tähendada küll vajadust kohaldada RVastS § 15 lg-tes 1-2 sätestatud regulatsiooni, kuid see ei tähenda, et halduskohus ei saaks sellisel juhul väärteomenetluse toimingute õiguspärasust hinnata. Tegemist on jätkuvalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisega, mis kuulub halduskohtu pädevusse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Võimalus vaidlustada väärteomenetluse toiminguid väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-des 76-80 sätestatud korras ei võta halduskohtult kohustust lahendada nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Ühtegi muud menetluskorda peale halduskohtumenetluse ei ole selliste toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud. 14. Halduskohus heitis kaebajale ette ka seda, et kaebaja ei ole kasutanud esialgseid õiguskaitsevahendeid (vaidlustanud veoki kinnipidamist kui menetlustoimingut väärteomenetluses). Ehkki halduskohus ei ole seda selgelt välja toonud, mida ta sellest asjaolust järeldab, on võimalik aru saada, et halduskohtu arvates välistas see asjaolu kahju hüvitamise vastavalt RVastS § 7 lg-le 1. Esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise põhjendusel saab kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätta siis, kui on analüüsitud, kas sellised esialgse õiguskaitse vahendid olid olemas, kas need pidid olema kannatanule arusaadavad ja kas need oleksid mõistliku kasutamise korral kahju täielikult ära hoidnud. Halduskohus on märkinud, et kuna sõiduki kinnipidamine kestis 14 päeva, oli kaebajal võimalik vaidlustada toimingut juba selle tegemise ajal. Halduskohtu otsusest ei selgu aga, millise õigusliku regulatsiooni alusel pidi kaebaja veoki kinnipidamist vaidlustama ning millisest hetkest alates tal vaidlustamise võimalus avanes. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka seda, et selgelt väärteotoiminguna kvalifitseeritav menetlustegevus – asitõendiks tunnistamise määrus – vormistati alles 30. oktoobril 2009, st kõigest 4 päeva enne sõiduki tagastamist. Halduskohtu otsusest ei selgu ka, kuidas oleks väidetav vaidlustamise võimalus aidanud kahju tekkimist täielikult ära hoida, arvestades seda, et kahju võis kaebajal tekkida koheselt alates veoki äravõtmisest 20. oktoobril 2009. Ebaselgeks jääb, kuidas saanuks kaebaja kahju tekkimist sellises olukorras vaidlustamisega ära hoida. Ei saa välistada, et vaidlustamine võinuks ära hoida kahju suurenemise, kuid selles küsimuses seisukoha võtmiseks tuleks välja selgitada, millises korras pidanuks kaebaja veoki kinnipidamist ja vastutavale hoiule suunamist vaidlustama ning kui suur on tõenäosus, et kaebaja vaidlustus oleks sellisel juhul lahendatud enne seda, kui sõiduk 3. novembril 2009 juba tagastati. Seega ei välista esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise fakt käesolevas asjas kaugeltki kahju hüvitamist täielikult. See võiks viia küll hüvitise vähendamiseni, kuid seegi eeldab kõigepealt vastavate asjaolude kindlakstegemist. 15. Halduskohus leidis ka, et isegi kui pidada veoki kinnipidamist järelevalvetoiminguks, puudub alus selle toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Asjaolu, et väärteoasjas lõpetati menetlus väärteo aegumise tõttu, ei tähenda, et sõiduki kinnipidamine toimus õigusliku aluseta. 5

Selleks, et hinnata, kas sõiduki kinnipidamine ja vastutavale hoiule suunamine 20. oktoobril 2009 toimus õiguspäraselt, tuleb kõigepealt tuvastada, millisel õiguslikul alusel see toimus. Samuti tuleb arvesse võtta muid norme, millega peab selline tegevus kooskõlas olema, st hindama selle haldustegevuse õiguspärasust nii materiaalsest kui formaalsest aspektist. Veoki vastutavale hoiule suunamise aktist (tl 47) ei nähtu, milliste normide alusel veoki vastutavale hoiule andmine toimus. Ka vastustaja ei ole esitanud selles küsimuses oma selget seisukohta. Halduskohus on vaid viidanud tolliseaduse § 18 p-le 1, mis annab tolliametnikule õiguse kontrollida kaupa ja transpordivahendit ning neid seadusega sätestatud juhtudel ja korras kinni pidada. Sellist viidet ei saa aga lugeda piisavaks, sest ebaselgeks jääb, millised on need seadusega sätestatud juhud ja kord, millega peab selline veoki kinnipidamine kooskõlas olema. Üksnes sellest viitest ei saa teha järeldust, et veoki kinnipidamine oli kogu ajaperioodi jooksul õiguspärane. 16. Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtuga selles, et üksnes asjaolu, et väärteoasja menetlus lõpuks maakohtu määrusega aegumise tõttu lõpetati, ei tähenda, et veoki suunamine vastutavale hoiule oli tingimata õigusvastane. Väärteomenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei tähenda, et sellele eelnenud riikliku järelevalvemenetluse meetmed oleksid tingimata õigusvastased. Riiklikul järelevalvemenetlusel ja väärteomenetlusel on erinevad eesmärgid ja nendes menetlustes tehtavate toimingute ja antavate aktide õiguspärasus ei sõltu üldjuhul üksteisest. Järelevalvemenetluses tehtavad toimingud võivad olla õiguspärased ka siis, kui sellele järgnenud sanktsioonimenetlus ei lõppe süüdimõistva otsusega. Vastupidine arusaam tähendaks seda, et võimaliku õiguserikkumise kontrollile suunatud järelevalvemenetluse toimingut võib teha üksnes eeldusel, et kontrollile allutatud isik kuulub igal juhul süüteomenetluses karistamisele. Kõik menetlustoimingud, mis ei päädi karistava otsusega, oleks justkui õigusvastased. Selline järeldus ei oleks ilmselgelt mõistlik. 17. Küsimuses, kas kohaldamisele võiks kuuluda õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon (RVastS § 16), leidis halduskohus, et kuna toiming, millega väidetavalt oli kaebajale kahju tekitatud, toimus väärteotoiminguna, ei kuulu RVastS § 16 lg 1 kohaldamisele ega antud taotlus hindamisele. Selline seisukoht lähtus eeldusest, et sõiduki kinnipidamine toimus terve perioodi ulatuses väärteomenetluse käigus. Nagu ringkonnakohus leidis, on selline seisukoht ekslik. Seetõttu on ka sellest aspektist jäänud kaebus sisuliselt lahendamata. 18. Eeltoodust tuleneb, et halduskohus on ekslikult kvalifitseerinud veoki kinnipidamise ja vastutaval hoiul hoidmise kogu perioodi osas väärteomenetluse toiminguna. Sõiduki kinnipidamisest kuni 30. oktoobrini 2009, mil algatati väärteoemenetlus ja tehti veoki asitõendiks tunnistamise määrus, on võimalik seda perioodi vaadelda riikliku järelevalve käigus toimunud tegevusena. Vastavalt tuleb selle perioodi osas hinnata sõiduki kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet RVastS § 7 lg 1 alusel. Alates 30. oktoobrist 2009 kuni veoki tagastamiseni on võimalik hinnata sõiduki kinnipidamisega seotud hüvitamisnõuet RVastS § 15 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. Selleks peab olema aga kohus veendunud, et vaidlusalune tegevus oli seotud väärteoasja lahendamisega, st et selle tegevuse osas ei kohaldu RVastS § 15 lg 4, mis sätestab, et käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei välista avaliku võimu kandja vastutust, kui väärteoasja kohtuväline lahendaja on kahju tekitanud väärteoasja lahendamisega mitteseotud tegevusega. 19. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kõigi nende küsimuste lahendamist apellatsioonimenetluses. Sisuliselt on halduskohus kaebuse praktiliselt kogu ulatuses 6

lahendamata jätnud. Sellist menetlusviga ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, kuna sellisel juhul ei toimiks kohtumõistmise kolmeastmelisuse põhimõte ja menetlusosaliste edasikaebamise võimalused oleksid oluliselt kahjustatud, kuna sisuliselt peaks kaebuse lahendama ringkonnakonnakohus esimese astme kohtuna. Seetõttu tuleb haldusasi saata tagasi uueks lahendamiseks halduskohtule. 20. Kuna asi saadetakse uueks lahendamiseks halduskohtule, ei võta ringkonnakohus seisukohta menetluskulude (apellatsioonimenetluses taotles kaebaja 540 euro hüvitamist, mis koosneb riigilõivust summas 180 eurot ja õigusabikuludest summas 360 eurot) jagamise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene 7