Legislator Case Law & Legislation
3-14-52662/2 AI generated

3-14-52662/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-52662/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-14-52662/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
severe personal hardship professional rehabilitation efforts whiplash injury sequelae financial hardship refusal of vocational retraining placement for detoxification treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52662 Määruse kuupäev 11. november 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Xxx xxxi kaebus Maksuja Tolliameti toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Resolutsioon Tagastada Xxx xxxi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Xxx xxx esitas 02.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Maksuja Tolliameti sisekontrolliosakonna peaspetsialisti Katrin Polli poolt distsiplinaarmenetluses teostatud ja teostamata toimingute õigusvastasus. Kaebaja märgib tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina, et K. Polli poolt distsiplinaarmenetluses teostatud toimingud ja sellest tulenevad väärad tõendid saavad olla aluseks kaalutlusõiguse rakendamisel ning kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel. Samuti viitab kaebaja põhjendatud huvina moraalse kahju hüvitamise nõude esitamisele, kuna tema tervis ning autoriteet kolleegide seas on halvenenud seoses ebaõiglase kohtlemisega.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebusega on vaidlustatud mitmeid erinevaid Maksuja Tolliameti menetlustoiminguid ning esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kohus kontrollib, kas vaidlustatud menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud.

3. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 lausetele 1 ja 3 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Tulenevalt tuvastamiskaebuse esitamisele seatud piirangutest on tuvastamiskaebus menetletav vaid juhul, kui see aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele ning õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Täiendavalt on piiratud ka menetlustoimingu vaidlustamine ning vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

2 toimingust, või kui menetlus toimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

4. Kaebaja viidatud distsiplinaarmenetluse toimingud puudutavad vaid kaebaja menetluslikke õigusi, sealhulgas õigust olla ära kuulatud, õigust tutvuda materjalidega ning mitmeid distsiplinaarmenetluse läbiviija poolt antud hinnanguid. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud menetlustoimingud antud juhul rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi.

Kaebaja on põhjendatud huvina väitnud, et distsiplinaarmenetluses teostatud toimingud ja sellest tulenevad väärad tõendid saavad olla aluseks kaalutlusõiguse rakendamisel ning kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel. Kohus leiab, et vaidlustatud distsiplinaarmenetluse toimingute vältimatuks tagajärjeks ei ole kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine. Kohus selgitab, et distsiplinaarmenetluse käigus alles uuritakse tõendeid, ühtlasi hinnatakse distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja selgitusi ning väiteid seoses teenistusülesannete täitmiseks loodud tingimustega, misjärel võetakse seisukoht võimaliku distsiplinaarrikkumise osas ning langetatakse kaalutlusõiguse alusel otsus kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise osas.

Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul puudub kaebajal kaebeõigus menetlustoimingute vaidlustamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 3.

5. Kohtu hinnangul ei aita vaidlustatud distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta kaebaja kohta algatatud distsiplinaarmenetluse kulgu ega tulemust.

Kaebaja on esitanud kohtule järjest neli kaebust (lisaks käesolevale ka 3-14-52531, 3-14-52597, 3-14-52615), milles vaidlustab erinevaid toiminguid, sealhulgas menetlustoiminguid tema kohta Maksuja Tolliameti peadirektori 30.07.2014. a käskkirjaga nr 33-D algatatud distsiplinaarmenetluses seoses 17.07.2014 teenistusülesannete täitmisega. Kohus selgitab, et kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult, kuna distsiplinaarmenetlus veel kestab ning kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam esitada enda vastuväited distsiplinaarmenetluses. Kohus ei saa võtta seisukohta distsiplinaarmenetluse õiguspärasuse ja selle aluseks olnud sündmuste osas, kuna haldusorganil on vastav menetlus veel pooleli. Kui kaebajale määratakse distsiplinaarkaristus, on tal võimalik tugineda samadele argumentidele, sealhulgas menetlustoimingute õigusvastasusele distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamisel.

Samuti ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus käesoleval juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus üksnes eraldiseisvate toimingutega põhjustatud kahju hüvitamiseks oleks ilmselgelt perspektiivitu. Välistatud ei ole, et kaebajal tekib tulevikus võimalus hüvitamiskaebuse esitamiseks juhul, kui distsiplinaarmenetluse väidetavate menetluslike eksimuste ja toimingute reaalseks tagajärjeks on kaebaja õigusi rikkuv otsus distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Antud hetkel on aga tuvastamiskaebuse esitamine ennatlik, kuna on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja vaidlustatud toimingutega oleks eraldiseisvalt põhjustatud talle hüvitamisele kuuluvat kahju olukorras, kus on veel võimalik, et kaebajale ei määrata distsiplinaarkaristust. Kaebaja väide tervisekahju tekitamisest on paljasõnaline ega saa olla tuvastamisnõude põhjendatud huviks, kuna kaebaja esitatud kaebusest ei nähtu tagajärgi ega tõendeid, mis kinnitaksid väidetava tervisekahju tekkimist.

Eeltoodust nähtub, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2, kuna kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam esitada vastuväited distsiplinaarmenetluses ning käesoleval hetkel oleks vaidlustatud menetlustoimingutega põhjustatud kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu.

3 6. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebus menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik