3-14-50784/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50784 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R.K kaebus Viru Vangla II üksuse poolt 20.01.2014 kinnitatud Kinnipeetava individuaalse täitmiskava osaliseks tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning ettekirjutuse tegemiseks

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R.K Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon 1. Jätta kaebaja 11.09.2014 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. 2. Jätta kaebus rahuldamata 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. detsember 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla II üksuse poolt koostati ja kinnitati 20.01.2014 R.K individuaalne täitmiskava (edaspidi ITK tl 16-17). 2. R.K esitas 28.02.2014 vaide nr 6-12/49-1 (tl 18-19 pöördel), milles vaidlustas ITK-s tema kohta märgitu: „Kõrgohtlik: ametnikele (ühiskonnas), vangidele (vanglas) ja avalikkusele (ühiskonnas). R.K palus 20.01.2014 ITK vaidlustatud osas tühistada ja ettekirjutuse tegemist uue riskihindamise tegemiseks, millega kohustada kõrvaldama ITK-st kaebajat halvustavad, au- ja väärikust alandavad ning ebaõiged väited.

2

3. Viru Vangla 28.03.2014 otsusega nr 6-12/49-2 (tl 22-22 pöördel) anti kaebajale 28.02.2014 vaides nr 6-12/49-1 täiendavate põhjenduste esitamiseks tähtaeg kümme päeva otsuse kättesaamisest. 4. R.K esitas 04.04.2014 Viru Vanglale avalduse „Vaides puuduste kõrvaldamiseks“ nr 6- 12/49-3 (tl 23-24 pöördel), milles leidis, et väidetavad puudused vaides on otsitud ning tegelikult puuduseid vaides ei esine. 5. Viru Vangla 05.05.2014 otsusega nr 6-12/49-4 (tl 25-25 pöördel) kaebaja 28.02.2014 vaie tagastati selle esitajale. Viru Vangla leidis, et R.K 28.02.2014 vaie ja 04.04.2014 esitatud kiri vaides puuduste kõrvaldamiseks on selliste puudustega, mida ei ole kõrvaldatud ja mis välistavad vaide menetluse. Viru Vangla on seisukohal, et selge nõude puudumine vaides on käsitletav puudusena, mis takistab vaide menetlemist, kuivõrd ainult isik ise saab esitada enda poolt soovitava nõude. Viru Vangla leidis, et täitmiskava ei riku iseseisvalt kinnipeetava õigusi ning kinnipeetaval ei ole õigust täitmiskava vaidlustamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlus 6. R.K esitas 11.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-7) Viru Vangla II üksuse poolt 20.01.2014 kinnitatud ITK osaliseks tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks osas, millega leiti, et kaebaja on „Kõrgohtlik: ametnikele (ühiskonnas), vangidele (vanglas) ja avalikkusele (ühiskonnas)“ ning ettekirjutuse tegemiseks vaidlustatud osas uue riskihindamise tegemiseks. Kaebuses leiab kaebaja, et Viru Vangla on vaide tagastanud alusetult. Kaebaja hinnangul on ta vaides välja toonud konkreetsed põhjused ja õiguslikud alused, põhjendamaks, miks vaidlustatud ITK rikub kaebaja õigusi. Kaebaja on ka vastuses „Vaides puuduste kõrvaldamine“ toonud välja põhjused, taotlused ja õiguslikud alused. Kaebaja rõhutab, et on Viru Vanglas viibinud juba üle viie aasta ning selle aja jooksul ei ole fikseeritud mitte ühtegi intsidenti, kus kaebaja oleks olnud vägivaldne, ohtlik, agressiivne ja ohustava käitumisega ametnikele, vangidele ja avalikkusele. Kaebajal on õigus, et vangla kajastaks ITK-s riske objektiivselt ja õiglaselt, kuna see kahjustab kaebaja au- ja väärikust ning antud väited on kaebajat alandavad. Kaebajal on tulenevalt riigivastutuse seadusest õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist ja kõrvaldamist. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et 13.04.2010 koostatud ITK-s ei leitud, et kaebaja oleks kõrgohtlik. Kaebaja on viibinud enne Viru Vanglasse paigutamist teistes vanglates kokku kolmteist aastat ning kaebajat ei ole kordagi hinnatud kõrgohtlikuks ametnikele, vangidele ja avalikkusele. 09.09.2008 Tartu Vanglas koostatud ITK-s leiti, et kaebaja poolt kallaletungi ohtu vanglaametnikele kui ka teistele kinnipeetavatele saab pidada madalaks, karistusaja jooksul ei ole registreeritud kallaletunge kinnipeetava poolt ning puuduvad agressiivse käitumise ilmingud. Kaebaja käis 2009/2010 õppeaastal Jõhvi Gümnaasiumis ning 10. klassi tunnistusel hinnati kaebaja käitumine „heaks“. Kaebaja hinnangul puuduvad igasugused faktilised andmed, mille alusel võiks vangla kaebaja kõrgohtikkust tõendada. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla peab tõendama, et kaebaja on kõrgohtlik. Kaebaja leiab, et ITK vaidlustatud osas rikub kaebaja õigusi inimväärikusele ja heale haldusele. Vastustaja vastuväited 7. 25.08.2014 esitas Viru Vangla vastuse kaebusele (tl 42-44), mille kohaselt Viru Vangla esitatud kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja on seisukohal, et R.K kaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. VangS § 1¹ lõike 5 tühistamiskaebuse osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Käesoleval juhul Viru Vangla 05.08.2014 kirjaga nr 6-12/49-4 vangla tagastas R.Kle vaide vastavalt HMS § 79 lõike 1 punktis 2 sätestatule. Vastavalt VangS § 1¹ lõikele 8¹ kui vaie või taotlus tagastatakse

3

põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kuna kohus on juba R.K kaebuse menetlusse võtnud, on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata vastavalt HKMS § 151 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel. Vastuses kaebusele juhib vastustaja tähelepanu Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-09 punktile 19, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ja sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktiga ja üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna selline täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Vastustaja selgitab, et kaebaja poolt viidatud teave temaga seonduvate riskide kohta tuleneb konkreetsel juhul riskihindamise analüüsist, mis on kajastatud 12.11.2013 kinnitatud riskihindamise ankeedis ja on seega olnud 20.01.2014 kinnitatud ITK koostamise aluseks. Kuna riskihindamise ankeedis tuleb välja tuua ka kinnipeetavale omased ohutegurid, siis ei ole käesoleval juhul tegemist laimu ega kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide põhjal koostatud analüüsi tulemusel tehtud hinnanguga, millest lähtutakse ITK tegevuste ja abinõude kavandamisel. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebajaga seonduvaid riske käsitlev osa ITK-st ei alanda tema au ja väärikust ega riku R.K subjektiivseid õigusi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viide Tartu Vanglas 09.09.2008 kinnitatud ITK-le ei ole asjakohane, sest nende pinnalt ei saa kaebajaga seonduvate riskide osas anda hinnangut käesoleva aja seisuga. Pärast Tartu Vanglas 09.09.2008 kinnitatud ITK-d on Tartu Vanglas kaebaja osas kinnitatud ITK ka 22.12.2008 ja selles ITK-s on juba märgitud, et kaebaja on kõrgohtlik ja uute kuritegude riskidena on välja toodud riskiv/hoolimatu eluviis, agressiivne käitumine, teo ja tagajärje seoste mittemõistmine ning riskide maandamiseks on muuhulgas peetud vajalikuks korrigeerida kaebaja väärtushinnanguid. 22.12.2008 kinnitatud ITK osas on R.K läbinud ka kohtuvaidluse ning halduskohus on asjas nr 3-09-661 tehtud otsusega jätnud R.K kaebuse rahuldamata. Lisaks on kaebaja pöördunud halduskohtusse 26.10.2012 kinnitatud ITK vaidlustamisega seoses (haldusasi nr 3-13-317) ning selles asjas tegi Tartu Ringkonnakohus otsuse 27.06.2014. Vastustaja palub jätta R.K kaebuse vastavalt HKMS § 151 lõike 1 punktis 1 sätestatule läbi vaatamata või rahuldamata ja kaebaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus esmalt kontrollib kohustusliku kohtueelse menetluse korra läbimist (I) ja seejärel lahendab asja sisuliselt (II) ning lahendab kaebaja taotluse ja vastuväite kohtutegevusele (III).

I

9. VangS § 1¹ lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 1¹ lg 8¹ kohaselt kui vaie või taotlus

4

tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. 10. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 11. Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014 määruse asjas nr 3-3-1-78-13 punktis 19 märgib kolleegium VangS § 1¹ lg‑s 5 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg‑st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1- 30-12, p 18; 18. märtsi 2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 12 ning 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 7). Sama määruse punktis 20 rõhutab kolleegium, et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses. 12. Kaebaja leiab kaebuses, et Viru Vangla on vaide tagastanud alusetult. Kaebaja hinnangul on ta vaides välja toonud konkreetsed põhjused ja õiguslikud alused, põhjendamaks, miks vaidlustatud ITK rikub kaebaja õigusi. Kaebaja on ka vastuse „Vaides puuduste kõrvaldamine“ toonud välja põhjused, taotlused ja õiguslikud alused. 13. Vastustaja on seevastu seisukohal, et R.K kaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna vangla tagastas R.Kle vaide vastavalt HMS § 79 lõike 1 punktis 2 sätestatule, seega lähtudes VangS § 1¹ lõikele 8¹ ei ole kaebajal õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole. Kuna kohus on juba R.K kaebuse menetlusse võtnud, on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata vastavalt HKMS § 151 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel. 14. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et R.K esitas 28.02.2014 Viru Vanglale vaide nr 6-12/49-, milles palus 20.01.2014 ITK tühistada osas, millega leiti, et kaebaja on kõrgohtlik ametnikele, vangidele ja avalikkusele ning teha ettekirjutus antud osas ja uueks riskihindamise tegemiseks, millega kohustada kõrvaldama ITK-st kaebajat halvustavad, au- ja väärikust alandavad ning ebaõiged väited. Viru Vangla 28.03.2014 otsusega nr 6-12/49-2 anti kaebajale vaides täiendavate põhjenduste esitamiseks tähtaeg kümme päeva otsuse kättesaamisest. Viru Vangla leidis, et vaidlustades täitmiskava osa, peab kinnipeetav selgelt ning üheselt arusaadavalt põhjendama, kuidas täitmiskava vaidlustatud osas konkreetselt tema õigusi mõjutab. R.K esitas 04.04.2014 Viru Vanglale avalduse „Vaides puuduste kõrvaldamiseks“, milles leidis, et väidetavad puudused vaides on otsitud ning tegelikult puuduseid vaides ei esine. Avalduse punktis 7 märgib kaebaja, et väited kaebaja kõrgohtlikkuse kohta on alusetud ning halvustavad ja riivavad kaebaja au- ja väärikust ning kahjustavad kaebaja õiguskuuleka käitumise ajalugu. Samuti seab see takistused edaspidiselt kaebaja ennetähtaegse vabanemise

5

küsimuse otsustamisel ja vanglasisesel paigutamisel osakonda, kus on rohkem vabadusi. Vaidlustatud väidetega rikutakse kaebaja õigusi (PS § 10, § 14, § 17 ja § 26). 15. Viru Vangla tagastas R.K vaide HMS § 79 lõike 1 punkti 2 alusel. HMS § 79 lg 1 p 2 sätestab, et vaie tagastatakse kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Viru Vangla leidis, et selge nõude puudumine vaides on käsitletav puudusena, mis takistab vaide menetlemist, kuivõrd ainult isik ise saab esitada enda poolt soovitava nõude. Vaide esitaja ei ole kasutanud talle antud võimalust vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Viru Vangla leidis, et täitmiskava ei riku iseseisvalt kinnipeetava õigusi ning kinnipeetaval ei ole õigust täitmiskava vaidlustamiseks. 16. HMS § 76 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse vaides põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Kohus tuvastas, et kaebaja esitatud vaidest nähtub, et kaebaja hinnangul vaidlustatud väited ITK-s riivavad kaebaja au- ja väärikust ning kahjustavad kaebaja õiguskuuleka käitumise ajalugu. Vaides puuduste kõrvaldamise avalduses märgib kaebaja täiendavalt, et vaidlustatud hinnangud seavad takistused edaspidiselt kaebaja ennetähtaegse vabanemise küsimuse otsustamisel ja vanglasisesel paigutamisel osakonda, kus on rohkem vabadusi. Samas on Viru vangla märkinud vaide tagastamise põhjendusest, et selge nõude puudumine vaides on käsitletav puudusena, mis takistab vaide menetlemist, kuivõrd ainult isik ise saab esitada enda poolt soovitava nõude. HMS § 76 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse vaides vaide esitaja selgelt väljendatud nõue. 17. Halduskohus tuvastas, et Viru Vangla 28.03.2014 vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine, on vangla üksnes märkinud, et kinnipeetav peab selgelt ning üheselt arusaadavalt põhjendama, kuidas täitmiskava vaidlustatud osas konkreetselt tema õigusi mõjutab. Kohtu hinnangul ei nähtu, et vangla oleks märkinud, et vaide puuduseks on HMS § 76 lg 2 p 5 sätestatud selgelt väljendatud nõue. 18. Tulenevalt eeltoodust on halduskohus seisukohal, et kaebaja 28.02.2014 vaie on kaebajale tagastatud õigusvastaselt, mistõttu saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega.

II

19. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja Viru Vangla poolt 20.01.2014 koostatud ja kinnitatud ITK tühistamist osa, millega leiti, et kaebaja on kõrgohtlik ametnikele, vangidele ja avalikkusele. Kaebaja palub teha Viru Vanglale ettekirjutus antud osas uue riskihindamise tegemiseks, millega kohustada kõrvaldama 20.01.2014 IKT-st kaebajat halvustavad, au ja hea nime, väärikust alandavad ning ebaõiged väited ja hinnangud: kõrgohtlik ametnikele, vangidele ja avalikkusele. 20. Vastustaja märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-09 punktile 19 täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ja sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktiga ja üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna selline täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt viidatud teave temaga seonduvate riskide kohta tuleneb konkreetsel juhul riskihindamise analüüsist, mis on kajastatud 12.11.2013 kinnitatud riskihindamise ankeedis ja on seega olnud 20.01.2014 kinnitatud ITK koostamise aluseks. Kuna riskihindamise ankeedis tuleb välja tuua ka kinnipeetavale omased ohutegurid, siis ei ole käesoleval juhul tegemist laimu ega

6

kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide põhjal koostatud analüüsi tulemusel tehtud hinnanguga, millest lähtutakse ITK tegevuste ja abinõude kavandamisel. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebajaga seonduvaid riske käsitlev osa ITK-st ei alanda tema au ja väärikust ega riku R.K subjektiivseid õigusi. 21. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. ITK juhendi § 1 lg 3 p 6 sätestab, et täitmiskava peab sisaldama teave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. ITK juhendi § 3 lg 1 kohaselt täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. ITK juhendi § 3 lg 4 p-de 1-10 kohaselt riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava: kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust. 22. Kohus selgitab, et käesoleval juhul kaebaja poolt viidatud teave temaga seonduvate riskide kohta tuleneb konkreetsel juhul riskihindamise analüüsist, mis on kajastatud 12.11.2013 kinnitatud riskihindamise ankeedis ja on seega olnud 20.01.2014 kinnitatud ITK koostamise aluseks. 23. Tartu Ringkonnakohtu 27.juuni 2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-317 asus ringkonnakohus seisukohale, et kuna riskihindamise analüüsis tuleb välja tuua ka kinnipeetavale omased ohutegurid, siis ei ole tegemist laimu ega kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide põhjal koostatud analüüsi tulemusel tehtud hinnanguga, millest lähtutakse ITK tegevuste ja abinõude kavandamisel. Ringkonnakohus leidis, et kaebajaga seonduvaid riske käsitlev osa ITK-st ei alanda kinnipeetava au ja väärikust ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. 24. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010 otsuse nr 3-3-1-95-09 punktis 19 märgib kolleegium, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Sama otsuse punktis 26 on kolleegium asunud seisukohale, et vastavalt 3-3-1-95-09 otsuse punktis 19 märgitule ei ole täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-78-08 p-s 10 märkinud: "Põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Seega peab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda." Kolleegium on seisukohal, et kaebaja välja toodud põhjendatud huvi täitmiskava osa "Märkused turvalisusriski kohta" õigusvastasuse tuvastamiseks ei vasta eeltoodud tingimustele. Kaebaja võib täitmiskavas esitatu

7

ekslikkusele viidata ka tulevikus ette tulla võival juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel. Ainuüksi täitmiskavas märgitul, kui selle kinnitamiseks puuduvad muud tõendid, puudub kolleegiumi hinnangul tõenduslik tähendus ning üksnes täitmiskavas tuvastatule tuginedes ei saa vangla kolleegiumi arvates põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid. 25. Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja viide Tartu Vanglas 09.09.2008 kinnitatud ITK-le ei ole asjakohane, sest nende pinnalt ei saa kaebajaga seonduvate riskide osas anda hinnangut käesoleva aja seisuga. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus, Viru Vangla II üksuse poolt 20.01.2014 kinnitatud Kinnipeetava individuaalse täitmiskava osaliseks tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning ettekirjutuse tegemiseks, rahuldamata. 26. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja eest on 13.05.2014 tasutud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot ja 2,10 eurot kaebusest koopiate eest. 11.09.2014 kohtule saabunud taotluses, palub kaebaja Viru vanglat välja mõista menetluskulu summas 17,10 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. III

27. 11.09.2014 saabus kohtule kaebaja taotlus ja vastuväide kohtu tegevusele (tl 82-85). Kaebaja hinnangul riskihindamise ankeet ei ole tõend, kuna seaduses on sätestatud, et riskihindamise ankeet on ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ning sellel ei ole õiguslikku tähendust. Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja tagastada vanglale riskihindamise ankeet ja/või tühistada määrus menetluse kinniseks kuulutamiseks, kohustada vanglat esitama tõendid, mis olid riskihindamise ankeedi aluseks võetud ja millest nähtuks konkreetselt kaebaja väidetav kõrgohtlikkus. 28. Kohus märgib, et vastustaja edastas kohtule kaebaja kohta 20.01.2014 kinnitatud ITK aluseks olnud riskihindamise ankeedi, millest nähtub R.K suhtes kõrgohtlikkuse hinnangu kujunemine ning esitas taotluse selle lisamiseks käesoleva haldusasja materjalidele ja kuulutada menetlus selles osas kinniseks ja eemaldada kaebaja menetlustoimingult. 29. Tartu Halduskohtu 28.08.2014 määruse resolutsiooni punktis 1 kuulutas kohus menetluse asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel osaliselt kinniseks vastustaja poolt kohtule esitatud riskihindamise ankeedi osas. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2014 määruses on ringkonnakohus samuti leidnud, et esineb TsMS § 38 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kohtumenetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks ning menetlus haldusasjas nr 3-13-317 tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinnipeeturegistrist tehtud väljavõtet, so kaebaja kohta koostatud riskihindamise ankeeti puudutavas osas kuulutada kinniseks. 30. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus ja vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud ning tulenevalt eeltoodust jääb kaebaja 11.09.2014 taotlus ja vastuväide rahuldamata.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik