3-14-51297/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51297 Haldusasi KT kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 27.05.2014 ettekirjutusele nr 44 Menetlusosalised Kaebajad – KT, volitatud esindaja advokaat Raiko Paas Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11. september 2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus KT määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta KT määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51297 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 27.05.2014 ettekirjutusega nr

44 kohustati KT 30 päeva jooksul arvates ettekirjutuse kättetoimetamisest tagastama keelatud annetus Tallinna Linnavalitsusele ning esitama 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed.

2. KT esitas 27.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes ettekirjutuse nr 44 tühistamist.

3. ERJK 05.08.2014 otsusega nr 31-3/14-37/6 tunnistati ettekirjutus nr 44 kehtetuks. ERJK taotles kohtult HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist.

4. Vastuseks 08.08.2014 kohtunõudele teatas kaebaja, et soovib menetluse jätkamist, s.o minna tühistamisnõudel üle tuvastamisnõudele. Vastustaja soovib uuesti alustada menetlust samade asjaolude osas, mis on olnud vaidluse esemeks käimasolevas haldusasjas. Sellest tulenevalt on

3-14-51297 2(3) kaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik, et kohus võtaks seisukoha kaevatud haldusakti õiguspärasuse küsimuses juba käimasolevas kohtumenetluses. Kui kohus tuvastab haldusakti õigusvastasuse, tuleb haldusorganil kohtuotsuse põhjendustest edasiste haldusotsustuste puhul juhinduda ning haldusorgan ei saa enam anda samasugust haldusakti samasugustel asjaoludel. Selles väljendub õigusvastasuse tuvastamise suunav või edasisi õigusrikkumisi ennetav roll.

5. Tallinna Halduskohus lõpetas 11.09.2014 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal puudub põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid vahendeid, s.o taotleda uue haldusakti tühistamist. Paljasõnaline on põhistus, et uus haldusmenetlus ja seal seisukohtade õiguslik kaitsmine ning uue kaebuse esitamine tekitab kaebajale lisakulusid (nt advokaadikulu).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. KT palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 11.09.2014 määrus tühistada. Käesolevas asjas esinevad nõutavad eeldused kohtumenetluse jätkamiseks. Vastustaja tunnistas ettekirjutuse nr 44 kehtetuks ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu. Õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud oli aga vaid üks kaebuse mitmetest motiividest. Kaebuses viidati muu hulgas sellele, et vastustajal puudus pädevus ettekirjutuse tegemiseks, mistõttu on ettekirjutus tühine haldusakt HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses (kaebuse p 2.2), vastustaja koostas ettekirjutuse ebaõige isiku vastu ja erakonnaseaduses puuduvad sätted, millega oleks vastustaja saanud kaebuse esitajat kohustada annetust Tallinna linnale (kaebuse p 2.3) tagastama. On alustatud haldusmenetlust uue samasisulise haldusakti andmiseks. Kui kohus aga tuvastaks käesolevas kohtuasjas, et vastustajal puudus ettekirjutuse tegemiseks pädevus, oleks vastav kohtuotsus kaebajale tema õiguste kaitsel vaieldamatult vajalik. Isiku jaoks peab olema tuvastamiskaebuse esitamise kaudu tulevase õigusvastase haldusakti andmine ennetatav. Kuna haldusmenetluses puudub keeld algatada ühte ja sama menetlust korduvalt uuesti, on oluline lubada tuvastada kohtumenetluses haldusakti andmisega seotud asjaolude õiguspärasust. Vastasel juhul ei ole tagatud isiku subjektiivsete õiguste efektiivne kaitse.

7. ERJK palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes tuvastamiskaebuse lubatavuse osas halduskohtu seisukohaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust Tallinna Halduskohtu 11.09.2014 määruse muutmiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ning § 203 lg-le 2 tuginedes ei korda neid. Vastuseks määruskaebusele toob ringkonnakohus välja järgmist.

9. HKMS § 45 lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes siis, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Preventiivse huvi võimalikkust ei saa teatud asjaolude esinemisel eitada, kuid antud juhul ei välista tuvastamiskaebuse lubamine ning isegi tuvastamiskaebuse rahuldamine uue haldusmenetluse läbiviimist kaebaja suhtes. Kohus rahuldab tuvastamiskaebuse ka siis, kui haldusakt on üksnes formaalselt õigusvastane. Seega saab kohus ärakuulamisõiguse rikkumise kindlakstegemisel tuvastamiskaebuse rahuldada ilma, et ta haldusakti sisulisele õiguspärasusele üldse mingit hinnangut annaks. Selline tuvastamisotsus ei omaks kaebaja subjektiivsetele õigustele mingit mõju. Kuna ERJK tegutseb ettekirjutusi tehes kaalutlusõiguse

3-14-51297 3(3) alusel, ei tähendaks isegi ettekirjutuse nr 44 sisulise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt, et uus sama resolutsiooniga haldusakt oleks igal juhul õigusvastane.

10. Riigikohus on 28.05.2014 otsuses nr 3-3-1-8-14 leidnud, et preventiivne huvi peab olemas olema ka kohtulahendi tegemise ajal. Antud juhul on uus haldusmenetlus lõpule jõudnud ning teadaolevalt on ERJK teinud kaebajale uue ettekirjutuse, mida tal on võimalik tühistamiskaebusega vaidlustada. Seega on kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks igal juhul ära langenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi