3-14-51328/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51328 Haldusasi A.P.D.F.A. kaebus Politseija Piirivalveameti 26.06.2014 ettekirjutuse nr 10290162829 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A.P.D.F.A. Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Marika Kasak Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta A.P.D.F.A. kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10. detsembril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.03.2014 sisenes A.P.D.F.A. Schengeni viisaruumi Frankfurt/Main lennujaama kaudu. Kaebaja peeti kinni 26.06.2014 Tallinna Lennujaamas, kui ta soovis reisida Vene Föderatsiooni puhkama. Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) 26.06.2014 lahkumisettekirjutusega nr 1029016829 koostati A.P.D.F.A.le ettekirjutus Eestist lahkumiseks 10 päeva jooksul väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 11 lg 1, § 7 lg 1, § 73 lg 1 ja § 10 lg 2 p 1 alusel, kuid mitte hiljem kui 06.07.2014. Sama ettekirjutusega kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kaheks aastaks VSS § 74 lg 2 alusel (tl 6). Politseija Piirivalveameti kiirmenetluse otsusega nr 10220992521522 määrati A.P.D.F.A.le välismaalaste seaduse § 298 alusel rahatrahv 60 eurot.

2. Brasiilia Suursaatkond Tallinnas edastas 30.06.2014 Tallinna Halduskohtule A.P.D.F.A. kaebuse, milles taotletakse Politseija Piirivalveameti 26.06.2014 lahkumisettekirjutuse nr 1029016829 osalist tühistamist sissesõidukeelu osas ning kiirmenetluse otsuse nr 10220992521522 täielikku tühistamist.

3. Tallinna Halduskohus tagastas kaebajale 02.07.2014 määrusega kaebuse osa, milles kaebaja vaidlustab kiirmenetluse otsust. Määrus on jõustunud. A.P.D.F.A. on lahkunud Eesti Vabariigist, millega ta täitis PPA 26.06.2014 lahkumisettekirjutuse nr 1029016829.

4. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt:

2(5)

1. Kaebaja ei tegutsenud rikkumist toime pannes pahatahtlikult, vaid ta ei olnud teadlik tema Eestis viibimist reguleerivast seadusest ja soovib vaidlustada temale kehtestatud kahe aastast sissesõidukeeldu.

2. Kaebaja palgati Tallink Silja firma poolt laevale Victoria I brasiilia showetenduste tarvis. Kunstiline juht Leonardo Cremer selgitas kaebajale, et ta võib viibida Euroopa piirkonnas lisaks töötatud perioodile (3 kuud) veel kolm kuud turistina.

3. Kaebaja vaidlustab temale tehtud ettekirjutust, kuna võimalusel on tal soov töötada Tallink Siljas samal töökohal uuesti 2015. aastal.

5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja PPA 29.06.2014 ettekirjutuses Eestist lahkumiseks nr 1029016829 kohaldatud sissesõidukeeld kaheks aastaks muutmata.

1. VSS § 29 lg 1 punkti 1 kohaselt võidakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute tervist. VSS § 301 lg 3 alusel sissesõidukeelu kohaldamist ei põhjendata. Riigil on suveräänne õigus otsustada, kas ta soovib välismaalase viibimist oma territooriumil ning kui intensiivne peab olema isiku tegu, mida saaks käsitleda ohuna avalikule korrale, julgeolekule või teiste isikute tervisele.

2. Kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud tulenevalt asjaolust, et tema Eestis ebaseaduslik viibimine ohustab avalikku korda ja sellega seotud seadusekuulekust. Seadusvastasest käitumisest ei peaks välismaalane saama tuletada endale täiendavaid õigusi võrreldes teiste välismaalastega, kes järgivad Eesti õiguskorda. Arvestades, et riigis ebaseaduslik viibimine on keelatud ja karistatav rahatrahvi või arestiga, samuti seda, kui kooramvaid haldusakte ja intensiivseid sunnivahendeid rakendatakse ebaseadusliku viibimise lõpetamises, on ilmselge, et tegemist on olulise avaliku huviga.

3. PPA kohtuväline menetleja on tuginenud sissesõidukeelu aja määramisel asjaolule, et Eesti Vabariigis puuduvad isikul perekondlikud ja majanduslikud sidemed, põhjalikult kaalutlenud isiku rikkumise asjaolusid kogumis ja pidanud ebaproportsionaalseks isiku suhtes 3 aastase sissesõidukeelu kehtestamist. Samas ei ole PPA pidanud õigeks jätta isiku suhtes sissesõidukeeld rakendamata, kuna õigusrikkumine on toimunud ja seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Sellest tulenevalt on PPA seisukohal, et isiku suhtes rakendatud sissesõidukeelu otsus kaheks aastaks on tehtud kaalutletult ja on isiku õigusrikkumise suhtes proportsionaalne ning ei sisalda diskretsiooniviga.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Hinnanud poolte esitatud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. VSS kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsiooni, millest kohus edaspidi viitamata lähtub, § 2 lg 1 keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta. Asja materjalidest nähtuvalt Brasiilia kodanik A.P.D.F.A. saabus Schengeni viisaruumi 12.03.2014 Frankfurt/Main lennujaama kaudu. Brasiilia kodanikud võivad Eesti Vabariigis viisavabalt viibida 90 päeva 180 päeva jooksul1. Kaebaja peeti kinni 26.06.2014, selleks ajaks oli kaebaja viibinud Schengeni viisaruumis 106 päeva, millest 16 päeva ilma seadusliku aluseta. Seega puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Alates 90 päeva möödumisest, s.o 10.06.2014 puudus kaebajal seaduslik alus Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. Seega alates 11.06.2014 on kaebaja käsitletav ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et ta viibis Eestis ebaseaduslikult.

1 http://vm.ee/et/viisavaba-reisimine-eestisse

3(5)

8. Kaebaja on oma kaebust põhjendanud sellega, et rikkumist toime pannes ei tegutsenud ta pahatahtlikult, vaid ta ei olnud teadlik tema Eestis viibimist reguleerivast seadusest ja usaldas trupijuhilt saadud teavet.

VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu.

VSS § 74 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (lg 1) ning lahkumisettekirjutuses võib kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta see kohaldamata, kui 3-aastane tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 2).

Eeltoodust nähtub, et vastustaja on pidanud kõiki asjaolusid arvesse võttes 3-aastase sissesõidukeelu kohaldamist ebaproportsionaalseks, kuna kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu 2 aastaks.

9. VSS § 74 kohaselt avaldatakse sissesõidukeelu kohaldamisel kolmeks aastaks põhjenduses üksnes õiguslik alus ega avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi (lg 3). Sama sätte neljanda lõike kohaselt põhjendatakse sissesõidukeelu kohaldamist siis, kui lahkumisettekirjutuses kohaldatakse sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kolmeks aastaks või jäetakse sissesõidukeeld kohaldamata.

Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud ettekirjutuses puuduvad sissesõidukeelu kohaldamise põhjendused vaatamata sellele, et sissesõidukeeldu on kohaldatud lühemaks ajaks kui kolmeks aastaks. Samas nähtub normidest, et haldusorganil tuleb seaduse kohaselt põhjendada isikut vähem koormavat piirangut ning isikut rohkem koormavat piirangut ettekirjutuses põhjendada ei tohi. Seega süstemaatilisest tõlgendusest tuleneb, et lühemaks ajaks kohaldatud sissesõidukeelu põhjendamise eesmärgiks on see, et haldusel oleks võimalik teostada sisemist kontrolli seaduses sätestatust lühema sissesõidukeelu kohaldamise üle, mitte anda isikule täiendavaid võimalusi talle tavapärasest soodsama haldusakti vaidlustamiseks. Seetõttu ei too põhjenduste puudumine kaasa haldusakti tühistamist.

10. Seaduses sätestatud võimalus kohaldada sissesõidukeeldu koos lahkumisettekirjutusega ilma sissesõidukeeldu põhjendamata, ei tähenda seda, et sissesõidukeeldu võiks kohaldada üldse ilma asjaolusid kaalumata. Arvestades VSS § 74 lg-te 3 ja 4 sõnastust, on vastustaja kohustatud esitama sissesõidukeelu kohaldamise põhjendused alles vaidevõi kohtumenetluses.

VSS § 27 teine lause sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisele ei kohaldata 5. peatükis sätestatut. VSS § 31 lg 3, mis sätestab sissesõidukeelu kohaldamisel arvestatavad asjaolud, asub küll 5. peatükis, kuid kohus leiab, et arvestades vastustajale VSS § 74 lg-s 2 antud kaalutlusruumi, on need asjaolud kohased ka lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu proportsionaalsuse hindamisel.

VSS § 31 lg 3 sätestab, et sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel arvestatakse kogumis järgmisi asjaolusid: 1) välismaalase Eestis seadusliku viibimise kestus; 2) välismaalase vanus; 3) välismaalase terviseseisund; 4) välismaalase isiklikud, majanduslikud ja muud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist; 5) sissesõidukeelu kohaldamise tagajärjed välismaalase perekonnaliikmetele; 6) välismaalase sotsiaalne ja kultuuriline integratsioon; 7) välismaalase sidemed päritoluriigiga; 8) sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud;

4(5) 81) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni elamisloa või elamisõiguse omamine; 9) muud asjassepuutuvad kaalutlused.

11. Eeltoodud kriteeriumitest nähtub, et isiku tahtlus rikkumise toimepanemisel ei takista sissesõidukeelu kohaldamist. Küll aga on vastustajal võimalik arvestada seda muu asjaoluna keelu kohaldamisel ja kehtivusaja määramisel. Kohus nõustub vastustajaga, et siseriiklikest ega rahvusvahelistest õigusaktidest ei tulene välismaalasele reeglina põhiõigust Eestisse asumiseks ega siin viibimiseks. Oluliste põhiõigustena on sissesõidukeelu kohaldamisel kohtupraktikas arvestatud küll isiku õigust elule ja tervisele ning südametunnistuse-, usuja mõttevabadusele, kui isikut ohustab koduriigis tagakiusamine, tapmise või vigastamise oht. Nimetatud asjaolud käesolevas asjas puuduvad ning kaebaja ei ole samuti kohtule teadaolevalt taotlenud Eesti riigilt varjupaika. Samuti arvestatakse pikaaegselt võõrriigis viibimisel tema perekondlikke ja eraelulisi sidemeid, mis on tal selles riigis tekkinud, et hinnata, kas isikule kohaldatav sissesõidukeeld võiks ebaproportsionaalselt riivata isiku õigust eraelule. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks Eestis pereliikmeid või muid tugevaid kogukondlikke sidemeid. Kaebusest nähtub, et ta saabus siia kolmeks kuuks, et töötada Tallinki laeval, seega on ka selliste sidemete tekkimine niivõrd lühikese aja jooksul ja kaebaja elukorraldust (pidevat töötamist laeval) arvestades ebausutav.

Vastustaja on vastuses kaebusele välja toonud, et tugines sissesõidukeelu kohaldamisel asjaolule, et isikul puuduvad Eesti Vabariigis perekondlikud ja majanduslikud sidemed ning samuti sellele, et seaduse mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest. Kaalumise tulemusel on kaebajale määratud sissesõidukeeld kehtivusega kaks aastat ehk lühemaks ajaks, kui sätestab VSS § 74 lg 1 üldnormina.

Kohus leiab, et vastustaja ei ole sissesõidukeelu ja selle kehtivusaja määramisel teinud kaalutlusvigu, mis tingiksid sissesõidukeelu tühistamise. Kohtul on haldusorgani poolt kaalutlusõiguse teostamisse võimalik sekkuda üksnes juhul, kui haldusorgan on kaalutlusõiguse piiridest väljunud, jätnud kaalutlusõiguse kasutamata, arvestanud lubamatut asjaolu või jätnud olulise asjaolu arvestamata, diskretsiooni kuritarvitanud, teinud ebaproportsionaalse otsuse või rikkunud õiguse üldpõhimõtteid. Ühtegi sellist rikkumist vastustaja otsusest, arvestades kohtumenetluses esitatud põhjendusi, ei nähtu.

VSS § 31 lg-s 3 loetletud kaalumist võimaldavatest asjaolusid ei esine kaebaja osas sellisel määral, et nad tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajal puuduvad Eestis majanduslikud ja perekondlikud sidemed. Seetõttu puudub vajadus kaaluda eraldiseisvalt ka kaebaja Eestis seadusliku viibimise kestust, sissesõidukeelu tagajärgi kaebaja pereliikmetele, kaebaja Eesti ühiskonda integreerumise määra või muid analoogseid asjaolusid, kuna on ilmselge, et kaebaja viibimine Eestis oli üksnes lühiajaline ja tal puuduvad tugevad sidemed Eestiga.

Ka ei ole kaebaja viidanud, et vajaks terviseseisundi või vanuse tõttu abi, mida tal koduriigis saada ei ole võimalik. Arvestades asjaolu, et kaebajale on määratud seaduses üldnormina kehtestatust lühem sissesõidukeelu kehtivuse aeg, nähtub sellest, et vastustaja on arvestanud ka asjaolu, et kaebaja ei rikkunud Eestis seaduslikku viibimise kohustust tahtlikult, vaid pigem kergemeelsusest või hooletusest. Samas nõustub kohus vastustajaga ka osas, et seaduse mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest ning seega ei saa asjaolu, et kaebaja usaldas trupijuhi selgitusi, tuua kaasa sissesõidukeelu täieliku kohaldamata jätmise.

Eestis viibiva välismaalasena oli kaebajal endal kohustus välja selgitada viibimise alused, kord ja tähtaeg ning vajadusel pidanuks kaebaja pöörduma ametiasutuste poole, kes oleksid kaebajale saanud anda usaldusväärset teavet. Trupijuht ei ole Eesti Vabariigi ametivõimuks ning tal puudub seadusest tulenev kohustus selgitada välja kaebaja Eestis viibimise tingimused ning need kaebajale edastada. Kaaludes ühelt poolt kaebaja hooletust Eestis kehtiva õiguskorra väljaselgitamisel, teisalt aga seda, et kaebajal puuduvad Eestiga igasugused olulised sidemed, mida sissesõidukeelu kohaldamine riivaks, ei ole sissesõidukeelu kohaldamine kaheks aastaks ilmselgelt ebaproportsionaalne.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude

5(5) väljamõistmiseks ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin