3-14-51296/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51296 Haldusasi JM kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 26.05.2014 ettekirjutuse nr 41 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – JM, esindaja adv Raiko Paas Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, esindaja v.adv Küllike Namm Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29.09.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus JM määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta JM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51296 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 26.05.2014 ettekirjutusega nr 41 kohustati JM 30 päeva jooksul arvates ettekirjutuse kättetoimetamisest esitama 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed ning tagastama Tallinna linnale keelatud annetus. 2. JM esitas 27.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 26.05.2014 ettekirjutuse nr 41 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 09.07.2014 määrusega JM kaebuse menetlusse. 3. ERJK 05.08.2014 otsusega nr 31-3/14-34/6 tunnistati JM suhtes 26.05.2014 tehtud ettekirjutus nr 41 tagasiulatuvalt kehtetuks, sest ettekirjutus tehti JM suhtes ilma, et talle oleks antud võimalust esitada asja kohta oma arvamus, vastuväited ja tõendid. 4. ERJK esitas 06.08.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasjas nr 3-14-51296 menetluse lõpetamiseks. 5. JM esitas halduskohtule 29.08.2014 taotluse (täiendatud 19.09.2014) menetluse jätkamiseks ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes preventiivsetel põhjustel. ERJK on alus-

3-14-51296 2(3) tanud tema suhtes haldusmenetlust samadel asjaoludel, mis on käesolevas haldusasjas. Kui kohus tuvastab ettekirjutuse õigusvastasuse, siis tuleb haldusorganil edasiste haldusotsuste tegemisel juhinduda kohtuotsuse põhjendustest ning haldusorgan ei saa enam anda samasugust haldusakti samadel asjaoludel. Kui selgitatakse õiguspärasuse küsimus käimasolevas menetluses, siis ennetatakse sellega uut kohtumenetlust samas asjas. Isiku jaoks peab olema tuvastamiskaebuse esitamise kaudu ennetavalt ära hoitav ka selline õigusvastane menetlus, mis tõenäoliselt lõpeb õigusvastase haldusakti andmisega. Samasisulise kaebusega tulevikus kohtusse pöördumine on isikule liialt koormav. 6. Tallinna Halduskohus lõpetas 29.09.2014 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse ja tagastas riigilõivu. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus ei ole üldjuhul lubatav, kuna õigusvastase situatsiooni kordumisel on isikul võimalik oma õigusi kaitsta asjakohase tühistamisvõi kohustamiskaebusega. ERJK tunnistas 05.08.2014 otsusega käesolevas haldusasjas vaidlustatava ettekirjutuse kehtetuks tagasiulatuvalt. Seega ei saa ettekirjutus enam kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning ei ole ka alust menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Praeguse kohtumenetluse eesmärgiks ei saa olla kaebaja huvi saada kinnitus vaidlusaluse ettekirjutuse õigusvastasuse kohta, kuna ERJK on ise vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust kinnitanud. Kaebajal on võimalus oma õigusi tõhusamalt kaitsta uue algatatud haldusmenetluse käigus tehtava haldusotsuse tühistamiskaebusega. Käesolevas asjas tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuga ei ole kaebajal võimalik ennetada tema suhtes uue haldusmenetluse läbiviimist ega uue ettekirjutuse tegemist. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise näol on tegemist üksnes vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamisega, mis ei too vastustajale kaasa õiguslikke tagajärgi ega kohustuslikke juhiseid uue haldusotsuse tegemisel. Seega ei aita preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse menetlemine kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus. 7. JM esitas halduskohtu määruse peale 10.10.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 13.10.2014 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. JM palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätkata asja menetlust. Õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud oli vaid üks kaebuse motiividest. Lisaks on kaebaja viidanud sellele, et vastustajal puudus pädevus ettekirjutuse tegemiseks, vastustaja koostas ettekirjutuse ebaõige isiku vastu ning erakonnaseaduses puuduvad sätted, millega oleks vastustaja saanud kaebajat kohustada annetust Tallinna linnale tagastama. Kaebaja õiguste kaitseks on vajalik, et kohus võtaks seisukoha ka nende motiivide osas. Vastustaja on alustanud uut haldusmenetlust juba kehtetuks tunnistatud haldusaktiga samasisulise haldusakti andmiseks. Kui kohus tuvastab otsuses, et vastustaja ettekirjutus on õigusvastane, kuna tal puudus selle tegemise õigus, ei saaks vastustaja samasugust haldusakti uuesti anda ning sellise olukorra ärahoidmise eesmärgil esitatud kaebus on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Isiku jaoks peab olema tuvastamiskaebuse esitamise kaudu ennetavalt ära hoitav ka tulevase õigusvastase haldusakti andmine. Isiku õiguste efektiivse kaitsega pole kooskõlas olukord, kus olemasolevas menetluses jäetakse õiguslikud võimalused kasutamata ning pannakse kaebaja olukorda, kus tal tuleb mõne aja pärast samasisulise kaebusega uuesti kohtusse pöörduda.

3-14-51296 3(3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 10. HKMS § 45 lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes siis, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Preventiivse huvi võimalikkust ei saa teatud asjaolude esinemisel eitada, kuid antud juhul ei välista tuvastamiskaebuse lubamine ning isegi tuvastamiskaebuse rahuldamine uue haldusmenetluse läbiviimist kaebaja suhtes. Kohus rahuldab tuvastamiskaebuse ka siis, kui haldusakt on üksnes formaalselt õigusvastane. Seega saab kohus ärakuulamisõiguse rikkumise kindlakstegemisel tuvastamiskaebuse rahuldada ilma, et ta haldus-akti sisulisele õiguspärasusele üldse mingit hinnangut annaks. Selline tuvastamisotsus ei omaks kaebaja subjektiivsetele õigustele mingit mõju. Kuna ERJK tegutseb ettekirjutusi tehes kaalutlusõiguse alusel, ei tähendaks isegi ettekirjutuse nr 41 sisulise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt, et uus sama resolutsiooniga haldusakt oleks igal juhul õigusvastane. 11. Riigikohus on 28.05.2014 otsuses nr 3-3-1-8-14 leidnud, et preventiivne huvi peab olemas olema ka kohtulahendi tegemise ajal. Antud juhul on uus haldusmenetlus lõpule jõudnud ning teadaolevalt on ERJK teinud kaebajale uue ettekirjutuse, mida tal on võimalik tühistamiskaebusega vaidlustada. Seega on kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks igal juhul ära langenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask