1-14-6988/68 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6988 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi V.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8, 9, § 346, § 121 ja § 213 lg 1 – § 25 lg-te 1 ja 2, § 22 lg-te 1 ja 3 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 30. septembri 2014. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav V.T, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta V.T apellatsioon Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a otsusega tunnistati V.T süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9 järgi ja karistati 2 aasta 3 kuu vangistusega. Veel tunnistati V.T süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega. Lisaks mõistis kohus V.T süüdi KarS § 213 lg 1 – § 25 lg 1, 2, § 22 lg 1, 3 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus V.T-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas V.T 2-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja 17.–18. veebruari 2014 ja 13. aprilli 2014, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja mõistis V.T-le kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14. aprilli 2014. Kohus tunnistas V.T süüdi ka KarS § 346 järgi, mille eest mõistis talle KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära ulatuses, s.o 256 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus rahalise karistuse tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Süüdistatav esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. V.T leiab, et kohus ei arvestanud piisavalt süüd kergendavaid asjaolusid, s.o süü tunnistamist ja kahetsust. Prokurör taotles kohtult mõista süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. V.T on nõustunud tsiviilhagide tasumisega. Nendel asjaoludel leiab süüdistatav, et kohus mõistis talle tema süütegudega võrreldes ebaproportsionaalselt pika vangistuse. Süüdistatava hinnangul võinuks kohus piirduda kergema karistusega. Vaidlustamata süütegudele antud kvalifikatsiooni ja süüdistuse mahtu, palub V.T kergendada talle maakohtu otsusega mõistetud karistust, et ta saaks kiiremini naasta normaalse elu juurde ja minna tööle. Alaline elukoht on tal olemas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus, hinnates V.T apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 3.1 Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 3.2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et süüdistatava apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on V.T-le karistust mõistes juhindunud KarS §-st 56 ja põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Kohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et V.T on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja uusi kuritegusid hakkas ta toime panema vahetult pärast viimase vanglakaristuse kandmiselt vabanemist. Süüdistatav pani nelja kuu jooksul toime seitse vargust. Lisaks pani ta toime ametliku dokumendi varguse ja peitmise, arvutikelmuse katsele kaasaaitamise ja kehalise väärkohtlemise. Kohus arvestas karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna V.T süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, mistõttu mõistis talle karistused alla sanktsioonide keskmisi määrasid. Võttes arvesse V.T-le esitatud süüdistuse mahtu ja tema varasemat korduvat kriminaalkorras karistatust, ei saa 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse mõistmist pidada ebaproportsionaalselt pikaks. Seega on maakohtu otsus karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks. 5. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 2 2