3-13-371/43 · 3-13-371/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2014.a Tallinn Haldusasja number 3-13-371

Haldusasi OÜ Colliers International Advisors kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.01.2013 korralduse nr 13-7/140-20 tühistamiseks.

Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Colliers International Advisors, volitatud esindajad vandeadvokaat Anna Liiv ja advokaat Marii Sulamägi. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Heli Insler.

Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2014.a Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 10.11.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 22.01.2013 korraldusega maksuvõla tasumiseks nr 13-7/140-20 (I kd tl 12- 31; II kd tl 1-10) kohustati OÜ-d Colliers International Advisors tasuma maksuvõlg kogusummas 40 959,05 eurot. Korralduse õigusliku alusena on märgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 ning § 35, § 37 ja § 128 lg 1 ning § 129 lg 1 ja lg 3.

Korralduses on märgitud, et maksuvõlg on tekkinud OÜ Kellert Kapital maksukohustuste täitmatajätmise tulemusena. OÜ Kellert Kapital maksuvõlg on tekkinud juuni-juulikuu 2009.a kinnipeetud tulumaksu, mai kuni juulikuu 2009.a sotsiaalmaksu, juuni kuni juulikuu 2009.a töötuskindlustusmakse, mai kuni juulikuu 2009.a käibemaksu tasumata jätmise tulemusena.

2

Korralduses on asutud seisukohale, et kogu maksuvõlg tekkinud enne OÜ Kellert Kapital ettevõtte üleminekut OÜ-sse Colliers International Advisors seisuga 30.09.2009 ning OÜ Colliers International Advisors on vastutav OÜ Kellert Kapital maksuvõla eest.

Korralduses on maksuhaldur analüüsi käigus tuvastanud allpool toodud asjaolud:

1.1 Korralduse p 3.1 - mõlema äriühingu juhatuse liikmetena on tegutsenud Ardi Roosimaa, Avo Rõõmussaar ja Mihails Morozovs.

OÜ Kellert Kapital juhatuse liikmeks oli perioodil 14.10.2005 kuni 12.03.2009 Ardi Roosimaa, alates 14.12.2005 kuni 11.08.2009 oli juhatuse liikmeks Mihails Morozovs. Perioodil 05.11.2008 kuni 11.08.2009 oli juhatuse liikmeks Avo Rõõmussaar (II kd tl 122-123). OÜ Colliers International Advisors on äriregistris registreeritud 13.12.2006 ning äriühingu juhatuse liikmeks oli alates 23.03.2007 kuni 02.06.2009 Ardi Roosimaa, alates 13.03.2007 on juhatuse liige Mihails Morozovs ning alates 23.07.2009Avo Rõõmussaar (II kd tl 108-110).

1.2 Korralduse p 3.2 - OÜ Colliers International Advisors majandustegevus on sarnane OÜ Kellert Kapital majandustegevusega ning toimus samades ruumides.

1.2.1. Äriregistri andmete kohaselt tegutses nii OÜ Kellert Kapital kui ka OÜ Colliers International Advisors kinnisvarabüroona. Kellert Kapital OÜ on äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes 2008.a kohta deklareerinud põhitegevusalana EMTAK 2008 klassifikaatori alusel tegevusala 68311 kinnisvarabüroode tegevus (II kd tl 122 pöördel). Colliers International Advisors OÜ on äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes 2009.a ja 2010.a eest deklareerinud põhitegevusalana EMTAK 2008 järgi koodi 68311 alusel kinnisvarabüroode tegevus (II kd tl 108 pöördel).

1.2.2 OÜ Colliers International Advisors juhatuse liikme Avo Rõõmussaare 01.03.2012 suuliste selgituste (I kd tl 130-131) kohaselt tegeleb OÜ Colliers International Advisors kinnisvara valdkonnas ärikinnisvara segmendis. Tegeletakse nelja teenuse pakkumisega: hindamine, analüütika, kinnisvara vahendus ja investeeringute vahendus. Maksuhalduri küsimusele, mille poolest erineb OÜ Colliers International Advisors majandustegevus OÜ Kellert Kapital varasemast tegevusest vastas Avo Rõõmussaar, et suures printsiibis ei ole vahet. Tegevusala on sama. Erinevus on tegevusala spetsiifikas ja strateegilistes otsustes. Colliers International (OÜ Kellert Kapital) ei tegelenud analüütikaga, see on täiesti uus tegevusharu. Müüme kinnisvaraanalüütikat, mis on väga spetsiifiline valdkond.

1.2.3 Samas 01.03.2012 suulistes selgitustes selgitas Avo Rõõmussaar OÜ Colliers International poolt Advisors Colliers International Property Consultants-ile kuuluva kaubamärgi kasutamise kohta, et lepinguläbirääkimised algasid siis, kui Colliers International Advisors oma tänase nime sai (äriregistri andmetel on nimemuudatuskanne tehtud 28.07.2009). Avo Rõõmussaare mäletamist mööda kirjutati leping alla 2010.a jaanuarikuus. Kaubamärgi kasutusleping on sõlmitud tõenäoliselt tänase emaettevõttega City PMSIA. Täna seda kaubamärki keegi teine Eestis ei kasuta. Samuti nähtub Avo Rõõmussaare selgitustest, et perioodil 2006.a kuni 2009.a oli Colliers International kaubamärgi esindaja Eestis OÜ Colliers International elik praegune OÜ Kellert Kapital.

1.2.4 Avo Rõõmussaare 01.03.2012 suuliste selgituste kohaselt Domeeni aadress www.colliers.ee oli varem kasutusel OÜ-s Kellert Kapital. Eelmisel aastal nad uuendasid seda lehekülge. Nimetatud domeen käib kaasas kaubamärgiga.

1.2.5 Maksuhalduri küsimusele, kas OÜ Colliers International Advisors tegutseb samades ruumides, kus kuni augustikuuni 2009.a tegutses OÜ Kellert Kapital, vastas Avo Rõõmussaar, et tegutseb teistes ruumides. Oldi sunnitud otsima uued ruumid. Aadressi mõttes jäädi põhimõtteliselt samasse kohta, koliti kõrvalmajja.

3

Põhjuseks oli uuele ettevõttele soodsate tingimuste saamine. Meeskond jäi nii väikseks, et pidi kolima, praegune pind on väiksem ja sobib meile hästi, on ka odavam.

Küsimusele, kus asus töö tegemise koht (kontoriruumid) OÜ-s Colliers International Advisors töötades, vastas 05.03.2012 suulistes selgitustes A. T. (I kd tl 133-134), et alguses töötas OÜ Colliers International Advisors samades kontoriruumides, kus varem töötas OÜ Colliers International aadressil Lõõtsa 2b, pärast kolisime Lõõtsa 2a. Samades ruumides olemise perioodi pikkust täpselt ei mäleta, aga see ei olnud pikem kui 2 kuud. Koliti kokku kolm korda, järjest väiksemale pinnale (alguses oldi Lõõtsa 2b ühtedes ruumides OÜ Colliers Internationalina, siis koliti paar korrust alla poole ja toimus ka ettevõtte nimevahetus, hiljem koliti Lõõtsa 2a.

Samale küsimusele vastas 07.03.2012 suulistes selgitustes OÜ Kellert Kapital endine raamatupidaja K. P. (I kd tl 137-138), et mingi perioodi töötas OÜ Colliers International Advisors samades ruumides, kus varem töötas OÜ Colliers International. Selle perioodi pikkust ta täpselt ei mäleta, aga umbes paar kuud võis see olla. Alguses Lõõtsa 2a ning pärast Lõõtsa 2b. Alguses töötati suurtes ruumides, siis koliti väiksemale pinnale ja siis veel väiksemale pinnale.

OÜ Colliers International Advisors on 27.07.2009 sõlminud üürilepingu nr L2B-63 (II kd tl 19-25), mille kohaselt on lepingu esemeks Lõõtsa 2B asuvas hoones V korrusel paiknevad äriruumid, pindalaga 214m2, millest 28m2 on mõtteline osa üldkasutatavatest pindadest. Lepingu p 2.2 sätestab, et leping on sõlmitud tähtajaliselt ning kehtib ühe kuu.

Maksuhaldur järeldab töötajate selgitustest ning OÜ Colliers International Advisors poolt sõlmitud üürilepingust, et OÜ Colliers International Advisors majandustegevus on sarnane OÜ Kellert Kapital majandustegevusega ning toimus samades ruumides.

1.3 Korralduse p 3.2 - OÜ Kellert Kapital ettevõtte tegevus ei ole peatunud ning jätkus ettevõtte üleminekul OÜ-le Colliers International Advisors.

A.T. on 05.03.2012 suulistes selgitustes (I kd tl 133-134) vastanud maksuhalduri küsimusele, kas ühest äriühingust teise tööle asumisel oli ka töö seisak, et tööseisakut ei olnud, tööl käisid nad kogu aeg. M. P. on 05.03.2012 seletanud (I kd tl 135-136), et kuskil suveperioodil toimus seisak aga see võis ühtida puhkuste perioodiga, üle ühe kuu see periood kindlasti pikk ei olnud. K. P. on 07.03.2012 seletuses (I kd tl 137-138) maksuhaldurile kinnitanud, et tööseisakut ei olnud.

1.4 Korralduse p 3.3 - maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Colliers International Advisors on võtnud üle olulise kogumi OÜ Kellert Kapital endistest töötajatest.

1.4.1 OÜ-s Kellert Kapital töötas kuni juulikuuni 2009.a (k.a) 15 töötajat, kellest seitse on alates septembrikuust 2009.a tööle asunud OÜ-sse Colliers International Advisors, sellele eelneval perioodil OÜ-s Colliers International Advisors töötajatele väljamakseid ei deklareerita.

1.4.2 01.03.2012 suulistes selgitustes (I kd tl 130-132) on Avo Rõõmussaar selgitanud seitsme endise OÜ Kellert Kapital töötaja OÜ-sse Colliers International Advisors tööle asumist selliselt, et tema tegi neile ettepaneku asuda OÜ-sse Colliers International Advisors tööle. Kõigile endistele OÜ Kellert Kapital töötajatele ta ettepanekut ei teinud, see oli tema valik, kellega jätkata. Koos katseajaga, tulid uued töötingimused. Ainuke, mis saadi, on kaubamärk, ülejäänud ehitati üles nullist. Selleks, et teostada hindamist, vajasid nad töötajaid, kellel oleks hindaja kutsetunnistus. Neid on Eestis väga vähe. Nende äri iseloom on väga spetsiifiline, tegeletakse ainult ärikinnisvaraga. Sellest tulenevalt suurt valikut töötajate osas ei olnud (Eestis on selline kutsetunnistus tõenäoliselt vaid umbes 100 inimesel).

4

A. T. on 05.03.2012 suulistes selgitustes (I kd tl 133-134) selgitanud, et ta töötas OÜ-s Kellert Kapital alates oktoobrist 2007 ja OÜ-sse Colliers International Advisors asus tööle 2009.a keskpaigas, suvel, täpset üleminekuperioodi ei mäleta. Ta ei mäleta, kuidas seda dokumenti nimetati, millele nad alla pidid kirjutama, et tööleping lõpetada, aga mõned ei soovinud seda allkirjastada, sh tema, kuna ettevõte võlgnes talle boonustasu ning täpselt ei olnud lahendatud realiseerimata puhkusepäevade kasutamine. Lõpuks saadi kokkuleppele, et said oma realiseerimata puhkust uues äriühingus kasutada. Selgituste kohaselt töötas ta OÜ-s Kellert Kapital kinnisvarahindajana, ametinimetuseks oli vanemkonsultant. Tööülesandeid sai M. P. Küsimusele, miks lõppes töösuhe OÜ-ga Kellert Kapital ning mida teab isik OÜ Kellert Kapital tegevuse lõpetamise kohta, vastas isik, et ta ei tea. „ Algas restruktureerimine ja töölepingud lõpetati kõikide töötajatega. Tööleping lõpetati tööandja algatusel. Pidime allkirjastama mingi dokumendi, millega andsime enda nõusoleku. Pidime edasi täitma samasid ülesandeid, ma ei tea, miks korraldati asjad nii, nagu nad korraldati. Midagi ei muutunud, muutus vaid ettevõtte nimi. Bränd (Colliers International) jäi samaks“.

A.T. kinnitas, et tööalane e-posti aadress ühest äriühingust teise tööle asudes ei muutunud. Küsimusele, millega tegeles OÜ Colliers International Advisors ning milliseid teenuseid täpsemalt pakuti, vastas A. T., et kõik jäi samaks. Küsimusele, kuidas leidis isik töökoha OÜ-s Colliers International Advisors, vastas A. T.: „Tegelikult mingit pakkumist ei tehtud. Pakkumine tehti siis, kui ma asusin tööle OÜ-sse Colliers International. OÜ-sse Colliers International Advisors tööle asumisel lihtsalt vormistati dokumendid ümber. 2009.a septembrikuus tehti pakkumine, aga see oli juba seotud asjaoluga, et minust sai konsultatsiooniosakonna juht“ Töölepingu läbirääkimiste pidajaks nimetas A. T. Avo Rõõmussaare.

Esialgu asus isik ka OÜ-s Colliers International Advisors tööle vanemkonsultandi ametikohale, kuid alates septembrikuust 2009.a tegi ka konsultatsiooniosakonna juhi tööd. Maksuhalduri küsimusele, mis muutus tööle asumisel OÜ-st Kellert Kapital OÜ-sse Colliers International Advisors isiku tööülesannetes, alluvussuhetes, palgatingimustes ja/või töös kasutatavates töövahendites, vastas isik: „Palgatingimused vaadati ümber, kuna äriühingul olid rasked ajad, aga kõik muu jäi samaks (v.a minu mobiiltelefoni number vormistati ettevõtte nimele)" Kontoritehnika ja -mööbli päritolu kohta andis A. T. järgmise seletuse: „Kõik, millega tööd tegime ja kontorimööbel samuti, jäi samaks ehk tegemist oli OÜ Colliers International kontoritehnika ja -mööbliga.“

OÜ Kellert Kapital endise raamatupidaja K. P. 07.03.2012 suulistes selgitustes (I kd tl 137-138) on isik vastuseks maksuhalduri küsimusele, millisel põhjusel lõppes töösuhe OÜ-ga Kellert Kapital ning mida teab isik OÜ Kellert Kapital tegevuse lõpetamise kohta, samuti milliseid variante edasiseks pakuti, vastanud: „Töösuhe lõppes kuna ettevõte lõpetas tegevuse, muudeti nime Kellert Kapitaliks. Töösuhe ei lõppenud minu, vaid tööandja initsiatiivil Tegelikult mingeid variante ei pakutud. Paljud töötajad koondati. Kes olid rohkem vajalikud, need jäid. Mina asusin tööle märtsikuus ja juba paari kuu pärast vähendati palka, sest töökoormus oli nii väike, et see viidi vaid poolele kohale. Ettevõte oli majandusraskustes, ka teistel vähendati palkasid. Osadele töötajatele tehti pakkumine uude äriühingusse tööle asumiseks Avo Rõõmussaare poolt.“ Suuliste selgituste andmisel avaldas K. P. arvamust, et nii e-posti aadress kui ka ettevõtte kontakttelefoninumber jäid ühest äriühingust teise tööle asudes samaks. Isiku kinnitusel tegeles OÜ Colliers International Advisors täpselt samal tegevusalal OÜ-ga Kellert Kapital. Tööpakkumine uude äriühingusse tööle asumiseks tehti Avo Rõõmussaare poolt. Isiku kinnitusel töötas ta mõlemas äriühingus raamatupidajana, täites samasid tööülesandeid. Mõlemas äriühingus töötades asus K.P. otsene ülemus Lätis ning Eesti poolelt allus isik tegevjuhile Avo Rõõmussaarele. Ühest äriühingust teise tööle asudes tööülesannetes, alluvussuhetes, palgatingimustes ja töös kasutatavates vahendites mitte midagi ei muutunud. Mingil hetkel koliti uutesse ruumidesse, aga see ruumivahetus oli ka ainukeseks muutuseks. Kolimise põhjus seisnes selles, et äriühing ei vajanud neid ruume enam, kuna palju töötajaid koondati.

M.P.i 05.03.2012 suulistes selgitustes (I kd tl 135-136) on ta vastanud maksuhalduri küsimusele, mis perioodil ta töötas OÜ-s Kellert Kapital, et umbes perioodil 2007.a kuni 2010.a. Maksuhaldur juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et TSD andmetel töötas isik alates septembrikuust 2009.a OÜ-s Colliers International Advisors. M.P. töötas OÜ-s Kellert Kapital kinnisvarahindajana, kuigi ametinimetus oli kinnisvarahindamis- ja konsultatsiooniosakonna direktor. Igapäevatöö seisnes kinnisvara hindamises. Ka OÜ-s Colliers International

5

Advisors töötas M.P. kinnisvarahindajana, tööülesanded muutusid selle võrra, et isik ei pidanud enam tegelema kinnisvarakonsultatsioonidega. Küsimusele, millisel põhjusel lõppes töösuhe OÜ-ga Kellert Kapital, mida teab isik OÜ Kellert Kapital tegevuse lõpetamise kohta ning milliseid variante edasiseks pakuti, vastas M.P. järgmiselt: „Toimusid omanike ja struktuuride muutused, see oli segane. Tegemist oli tööandjapoolse sooviga töösuhe lõpetada. Räägiti vaid omanike vahetusest ja struktuuride muutmisest, rohkem ma midagi ei tea. Töötajate jaoks jäi see kaugeks. Mingil hetkel hakkasime lihtsalt tööle OÜ Colliers International Advisorsi nime all.“

M.P. kinnitas, et kontaktandmed e-posti aadressi ja mobiiltelefoni numbri näol jäid ühest äriühingust teise tööle asudes samaks. Isiku kinnitusel tegi pakkumise tööle asumiseks teise äriühingusse Avo Rõõmussaar. Muutustest, mis toimusid ühest äriühingust teise tööle asumisel, mainis M.P. halvenenud palgatingimusi ning asjaolu, et konsultatsiooniülesanded kadusid ära, isik tegeles vaid hindamisega. Küsimusele, kust pärines OÜ Colliers International Advisors kontoritehnika ja -mööbel, vastas M.P.: „Jätkasime tööd endiste töövahenditega, mida kasutasime OÜ-s Colliers International. Tean, et tegemist oli liisitud varaga. Ka hiljem töötades OÜ-s Colliers International Advisors ei toimunud massilist arvutite jmt väljavahetamist, aeg-ajalt sai keegi uue sülearvuti vmt, kuid kõiki töövahendeid korraga välja ei vahetatud.“

Maksuhaldur on 01.02.2012.a küsitlenud Maksim Golovkot, kes vastuseks küsimusele, kuidas ta leidis töökoha Colliers International Advisors OÜ vastas, et kuna ta töötas OÜ-s Colliers International pakuti talle jätkata tööd ka OÜ-s Colliers International Advisors.

Maksuhaldur on 01.02.2012.a küsitlenud M. K.. M. K. on oma seletuses selgitanud, et nii OÜ-s Colliers International kui ka OÜ-s Colliers International Advisors andis tööülesandeid Avo Rõõmussaar, mõlemas äriühingus tegeles ta kinnisvara hindamisega. Lisaks nähtub M. K. seletusest, et OÜ-s Colliers International Advisors töötades kasutas ta sama telefoninumbrit. Seletusest nähtub: „Muutus meiliaadress. See oli seotud korporatiivse muudatusega. Aadressiks oli xxxxxx(@ colliers.ee, mis oli ka OÜ-s Colliers International Advisors. Nüüd on meiliaadressiks xxxxxxx@coltiers.com .“

1.4.3 Maksuhaldur on analüüsinud OÜ-s Colliers International Advisors töötajale poolt antud selgitusi ning tuvastanud, et OÜ Colliers International töötajatega lõpetati töösuhe tööandja algatusel, enamus töötajaid jätkas samade tööülesannete täitmist ning töötajate hinnangul ei muutunud midagi. Töötajate selgitustest nähtub, et OÜ-s Colliers International Advisors jätkati töötamist samade töövahenditega. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus tööandja initsiatiivil lihtsalt vormistati dokumendid ümber. Oluline on, et A. T. seletuse kohaselt lubati tal OÜ-s Colliers International kasutamata jäänud põhipuhkust kasutada OÜ-s Colliers International Advisors, mis näitab otseselt töölepinguga sätestatud kohustuste ülevõtmist.

1.5 Korralduse p 3.4 - OÜ-1 Kellert Kapital maksustatava käibe lõppemine augustist 2009.a ning OÜ-1 Colliers International Advisors alates 2009.a augustis maksustatava käibe tekkimine viitab, et OÜ Colliers International Advisors on üle võtnud OÜ Kellert Kapital ettevõtte.

OÜ Colliers International Advisors on asutatud 13.12.2006.a, käibemaksukohustuslaseks on äriühing registreeritud detsembrikuus 2007.a, kuid 2008.a teisel poolel on tegevus peatunud ning uuesti on käivet deklareeritud alates augustikuust 2009.a. Tabelis 2 on välja toodud OÜ Kellert Kapital ja OÜ Colliers International Advisors maksustatava käibe omavaheline seos. OÜ Colliers International Advisors tegutseb alates septembrikuust 2009.a poole väiksema töötajate koosseisuga kui OÜ Kellert Kapital. Kuna äriühingud tegutsevad kinnisvarateenuseid pakkuval tegevusalal, on loogiline, et äriühingu käive on teatavas seoses töötajate arvuga. Alates 2009.a septembrikuust ehk ajast, mil äriühingus asusid tööle OÜ Kellert Kapital endised töötajad ning OÜ-1 Kellert Kapital puudus maksustatav käive, on OÜ Colliers International Advisors stabiilselt deklareerinud maksustatavat käivet. Eeltoodut arvestades viitavad andmed käibe üleminekule OÜ-st Kellert Kapital OÜ-sse Colliers International Advisors.

1.6 Korralduse p 3.5 - OÜ Kellert Kapital on oma varad üle andnud OÜ-le Colliers International Advisors.

6

1.6.1 24.07.2009 on koostatud OÜ Colliers International Advisors osanike koosoleku protokoll (II kd tl 11- 12), kus mõlemad kaks osanikku City PM SIA (Riia, Läti Vabariik), esindajaks Mihails Morozovs ja Energiamets OÜ, esindajaks Avo Rõõmussaar kooskõlastasid varustuse ja mööbli ostu OÜ-lt Colliers International, hinnaga 275 675 krooni (ilma käibemaksuta). Otsuses viidatud lisa 1 kohaselt ostis OÜ Colliers International Advisors lauad, toolid, köögifurnituuri, külmiku, nõudepesumasina, arvutid, printerid, telefonid ja monitorid.

1.6.2 28.07.2009 on OÜ Colliers International ühelt poolt ja OÜ Colliers International Property Management (alates 28.07.2009.a OÜ Colliers International Advisors) teiselt poolt sõlminud tasaarvelduskokkuleppe (I kd tl 132), mille kohaselt on OÜ Colliers International laenu võlg OÜ Colliers International Property Managemendi ees kokku 417 176 krooni ning OÜ-1 Colliers International Property Management on seisuga 28.07.2009 tasumata arved 58/A/09 ja 59/A/09 ning võlgnevus seega 417 210 krooni. Tasaarvelduskokkuleppega tasaarveldati OÜ Colliers International laenuvõlg 417 176 krooni ja OÜ Colliers International Property Management poolt tasumisele kuuluvad arved summas 417 176 krooni ning vahe 34 krooni otsustati kanda tulusse. Kokkuleppe on allkirjastanud OÜ Colliers International poolt Mihails Morozovs ja OÜ Colliers International Property Management poolt Avo Rõõmussaar.

1.6.3 Küsimusele, kust pärines OÜ Colliers International Advisors kontoritehnika ja –mööbel, vastas A. T. 05.03.2012 suulistes selgitustes (I kd tl 133-134), et „kõik, millega tööd tegime ja kontorimööbel samuti, jäi samaks ehk tegemist oli OÜ Colliers International kontoritehnika ja –mööbliga“. OÜ Kellert Kapital endine raamatupidaja K.P. vastas 07.03.2012 suulistes selgitustes (I kd tl 137-138), et „tegemist oli varem OÜ-le Colliers International kuulunud varadega. Ma täpselt ei mäleta, kas me osa asju müüsime maha hoopis kolmandale isikule, aga see oli väga väike osa asjadest, mida me kindlasti enam ei vajanud, kuna osa töötajatest koondati. Teine osa varast sai OÜ-le Colliers International Advisors. Mingi tasaarveldus varade ja nõuete osas võis olla, aga ma täpselt ei mäleta. Rahalist tasumist OÜ-le Colliers International varade eest kindlasti ei toimunud.“ M.P. vastas (I kd tl 135-136): „Jätkasime tööd endiste töövahenditega, mida kasutasime OÜ-s Colliers International. Tean, et tegemist oli liisitud varaga. Ka hiljem töötades OÜ-s Colliers International Advisors ei toimunud massilist arvutite jmt väljavahetamist, aeg-ajalt sai keegi uue sülearvuti vmt, kuid kõiki töövahendeid korraga välja ei vahetatud.“

1.6.4 Maksuhaldur on tuvastanud ja 24.07.2009 koostatud osanike koosoleku protokolliga, töötajate selgitustega ja 28.07.2009.a koostatud tasaarvelduse kokkuleppega on tõendatud, et OÜ Colliers International on juulis 2009.a müünud oma varad OÜ-le Colliers International Advisors, ise selle eest rahalist vastusooritust saamata.

1.7 Korralduse p 3.6 - OÜ Colliers International Advisors kliendid osaliselt kattuvad OÜ Kellert Kapital klientidega. Tegemist on kinnisvara valdkonnas tegutsevate äriühingutega, kellele on omane OÜ Colliers International Advisors ning OÜ Kellert Kapital poolt pakutavate teenuste korduv ja regulaarne kasutamine.

Maksuhaldur on analüüsinud OÜ Kellert Kapital Swedbank AS-is avatud arvelduskontol nr 221029899411 toimunud liikumisi alates 01.06.2008.a kuni 31.12.2009 (I kd tl 150 pöördel - 172 pöördel) ning tuvastas, et OÜ Kellert Kapital klientideks, kellelt saadud laekumised korduvad on OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS.

Samas on maksuhaldur analüüsinud OÜ Colliers International Advisors Nordea Bank Finland PIc Eesti filiaalis avatud arvelduskonto nr 17002364397 väljavõtet alates 01.01.2009 kuni 31.12.2009 (II kd tl 28-31 pöördel). Arvelduskonto väljavõtte kohaselt olid korduvateks klientideks OÜ Focus Kinnisvara, East Capital Real Estate AS, Arco Investeeringute AS.

1.8 Maksuhaldur on juba eelnevaid kriteeriume analüüsides jõudnud järeldusele, et OÜ Colliers International Advisors on omandanud valdava osa OÜ Kellert Kapital töötajatest, samuti tegevuse jätkamiseks vajalikus mahus oleva vara, sarnased on äriühingute tegevus ning ettevõtte ülemineku hetkel toimus tegevus samades

7

ruumides. Arvestades tegevuse spetsiifikat, et OÜ Colliers International Advisors tegeleb kinnisvara hindamise, analüütika, kinnisvara vahendusega ja investeeringute vahendusega, ei ole antud tegevusspetsiifikale omane püsiklientide olemasolu. Antud juhul moodustavad töötajad, vara ja tegevuskoht iseseisva majandusüksuse, mis oli suuteline jätkama ja jätkas OÜ Kellert Kapital ettevõttega sarnast majandustegevust.

1.9 Korralduse p 3.6 (punkt korduvalt märgitud)- OÜ Kellert Kapital ja OÜ Colliers International Advisors ettevõtte koosseis.

1.9.1 Maksuhaldur on analüüsinud OÜ Kellert Kapital (eelnevalt OÜ Colliers International) majandustegevuse olemust ning ettevõtte koosseisu vahetult enne ettevõtte üleminekut, juulis 2009.a ning on seisukohal, et OÜ Kellert Kapital ettevõtte koosseisu kuulusid: Colliers International kaubamärgi kasutamise õigus; oskusteavet ja eriteadmisi omavad töötajad; tegutsemiseks vajalik vara (arvutid, kontoritehnika, mööbel); lepingud äriruumide rentimise kohta domeen www.colliers.ee; kliendisuhted

Maksuhaldur on algatatud maksumenetluse käigus analüüsinud OÜ Kellert Kapital ettevõtte koosseisu kuulunud varade ja kohustuste liikumist ning on tuvastanud, et OÜ Colliers International Advisors on võtnud üle OÜ-le Kellert Kapital kuulunud varad, õigused ja kohustused ning maksuhaldur on seisukohal, et ülevõetud õiguste ja kohustuste kogum on piisav, et ettevõte säilitas oma identiteedi ja olemuse ning selle kaudu sai jätkata OÜ Kellert Kapital majandustegevusega sarnast tegevust. Maksuhaldur määratles OÜ Colliers International Advisors ettevõtte seisuga 30.09.2010 oskusteavet ja eriteadmisi omavad töötajad; tegutsemiseks vajalik vara; lepingud äriruumide rentimise kohta; domeen www.colliers.ee; kliendisuhted.

1.9.2 Avo Rõõmussaar on 01.03.2012.a maksuhaldurile antud seletustes (I kd tl 130-132) selgitanud, et lepinguläbirääkimised kaubamärgi Colliers International kasutamiseks algasid siis, kui OÜ Colliers International Advisors sai oma tänase nime (Äriregistri järgi alates 28.07.2009) ning leping kirjutati alla 2010.a. jaanuarikuus. Avo Rõõmussaare seletusest nähtub, et OÜ Colliers International Advisors asus kaubamärki Colliers International kasutama enne selle kasutamiseks lepingu sõlmimist. Arvestades, et kaubamärgi Colliers International kasutajaks oli eelnevalt OÜ Kellert Kapital võib olukorda käsitleda kaubamärgi käsutamise õiguse faktilise üleminekuna.

1.9.3 OÜ Colliers International Advisors omandas OÜ Kellert Kapital ettevõtte, mis säilitas oma identiteedi ja mille kaudu oli võimalik teostada sarnast majandustegevust ning maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Colliers International Advisors on sarnast majandustegevust ka jätkanud.

1.10 Korralduse p 4 –korralduse õiguslikud alused ja maksuhalduri järeldused

1.10.1 Korralduse andmise OÜ-le Colliers International Advisors tingis eeltoodu ning asjaolu, et OÜ Kellert Kapital majandustegevus on lõppenud ning äriühing on äriregistrist kustutatud, millest tulenevalt puudub võimalus maksuhalduri nõude rahuldamiseks ettevõtte üleandja vara arvelt.

1.10.2 Korralduses on õiguslike alustena märgitud MKS § 6 lg 1 p 3 ja § 37; VÕS § 180 lg 1 ja lg 2, § 182 lg 2 ja lg 4 ja TsÜS § 66l.

1.10.3 MKS § 37 alusel saavad maksukorralduse seadusest tulenevad kohustused sh maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, minna üle ettevõtte omandajale või valduse saajale juhul, kui on tuvastatud ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse üleminek. Ettevõte MKS mõttes on asjade ja õiguste kogum, mis võimaldab ettevõtjal teenida tulu kogumi koostoimest. Seega on tegemist varaga, mis on ühendatud ühise majandusliku eesmärgi kaudu kindla majandusliku funktsiooni teostamiseks. Ettevõtte ülemineku tuvastamine eeldab selliste asjaolude tuvastamist, millest nähtuvalt on ettevõte algul ühe ettevõtja (füüsiline

8

või juriidiline isik) ja seejärel teise ettevõtja valduses või omandis. Oluline on tuvastada majandusliku üksuse üleminek, mis säilitab oma identiteedi ja võimaldab jätkata majanduslikku pea- või kõrvaltegevust.

EL direktiivi 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta" art 1 lg 1 punkti b alusel on üleminekuga tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi; st ressursside organiseeritud grupeeringut, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus. Direktiivi art 1 lg 1 punkt c kehtib majandustegevusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike ettevõtete suhtes, olenemata sellest, kas nad tegutsevad kasu saamise eesmärgil. Direktiivi kohaldamise osas on Euroopa Kohus leidnud, et ettevõtte ülemineku olemuse kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte, sh: äriühingu või ettevõtte tüüpi; kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud; vara väärtust ülemineku ajal; kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud; kas kliendid on üle läinud; tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut; tegevuse peatumise aega.

Ettevõtte üleminek võib toimuda erinevatel õiguslikel alustel, enamasti müügilepingu, rendilepingu, teenuse üleandmise või muu lepingu alusel.

1.10.4 Oluliseks kriteeriumiks alustava ja tegutseva ettevõtte vahel on turupositsioon. Tegutseval ettevõttel on kindel turupositsioon, seevastu uue ettevõtte loomisel tuleb vastav positsioon saavutada, s.t. alustatakse üldjuhul nullist ja hankijate ning klientidega kasvab tehingute tegemine üldjuhul pikema ajajooksul.

Antud juhul oli OÜ-1 Kellert Kapital kindel turupositsioon, mis läks üle OÜ-le Colliers International Advisors. Veebilehel colliers.ee on kajastatud, et Colliers International on rahvusvaheline kinnisvarateenuseid osutav konsultatsioonifirma, mille ajaloole pandi alus 1976. aastal Austraalias. 1986. aastaks oli Colliers rajanud oma esindused Euroopasse, Aasiasse, Kesk-Itta, Aafrikasse, Kanadasse ja USAsse. Firma ainulaadne tööstiil, aastakümnete pikkune kogemus ja tehnoloogilised võimalused on kindlustanud Colliersile juhtpositsiooni kinnisvaraturgudel üle kogu maailma. Maksuhaldur on seisukohal, et, OÜ Colliers International Advisors on OÜ Kellert Kapital ettevõtte omandamisega omandanud eelnevalt OÜ-le Kellert Kapital kuulunud turupositsiooni ja maine rahvusvahelises võrgustikus.

1.10.5 Tegevuse peatumist OÜ-s Kellert Kapital ja jätkumist OÜ-s Colliers International Advisors näitavad muuhulgas äriühingute esitatud käibedeklaratsioonid. Ettevõtte üleminekut näitab käibe tekkimine OÜ-s Colliers International Advisors alates 2009.a augustist ning OÜ-s Kellert Kapital maksustatava käibe puudumine alates augustist 2009.a.

1.10.6 Võttes arvesse eeltoodut on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Colliers International Advisors oleks pidanud faktilisi asjaolusid hinnates teadma, et teostatud tehingute kogumile võib rakenduda ettevõtte ülemineku regulatsioon VÕS § 180 ja § 182 alusel ning tekkida MKS § 37 tulenevalt omandatud ettevõttega seotud maksuvõla tasumise kohustus omandajal. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Kellert Kapital ja OÜ Colliers International Advisors ning äriühingute esindaja Avo Rõõmussaar pidid teadma, et sõlmides kokkulepped vara võõrandamiseks, ruumide kasutamiseks ning OÜ-s Kellert Kapital töötanud töötajate enamuse töölevõtmisega, kohaldub antud tehingute kogumile ettevõtte ülemineku regulatsioon. Maksuhaldur on tuvastanud, et tehingu pooltel oli piisavalt teavet nimetatud järelduste tegemiseks ning käitumiseks ettevõtte ülemineku sätete kohaselt. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Colliers International Advisors alustas oma tegevust minimaalse ajalise nihkega ning seetõttu võib järeldada, et tehingute tagajärjed olid poolte poolt planeeritud ning organiseeritud ning kandsid endas tahet omandatud ettevõtte majandustegevuse viivitamatuks taasalustamiseks. Maksuhaldur järeldab, et OÜ Colliers International Advisors ja Avo Rõõmussaare sooviks ja eesmärgiks oli jätkata OÜ Kellert Kapital ettevõtte majandustegevust uues äriühingus OÜ Colliers International Advisors ning tegutsetud on tahtlusega sarnast majandustegevust jätkata.

1.10.7 OÜ Kellert Kapital tegevus on üle kandunud OÜ-sse Colliers International Advisors hiljemalt 30.09.2009. Nimetatud kuupäevaks olid üle võetud OÜ Kellert Kapital varad, kontoriruumide üürileping, töötajad.

9

1.10.8 OÜ Colliers International Advisors võttis üle tegutseva majandusüksuse, koos sinna kuuluvate asjadega ja õigustega, mis võimaldas jätkata ettevõtte senist tegevust - kinnisvara hindamise, analüütika ja vahendusega seotud teenuse pakkumist. Majandusüksus, mille kaudu tegutses OÜ Kellert Kapital, ei ole tegevust lõpetanud, vaid tegutseb edasi OÜ-s Colliers International Advisors. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Colliers International Advisors on vastutav OÜ Kellert Kapital maksuvõla eest seisuga 30.09.2009.

1.11 Korralduse p 5 - OÜ Colliers International Advisors poolt esitatud vastuväidete analüüs.

OÜ Colliers International Advisors volitatud esindaja on esitanud järgmised vastuväited:

1.11.1 Vastuväide: OÜ Kellert Kapital kustutamisega lõppes äriühingu õigusvõime ja koos sellega ka maksukohustus. Seega ei saanud OÜ-I Kellert Kapital registrist kustutamise seisuga maksuvõlga olla. Riigikohtu 04.12.2009 kohtulahendist haldusasjas nr 3-3-1-75-09 tuleneb, et äriühingu kustutamine registrist toob endaga kaasa maksukohustuse lõppemise. Olukorras, kus OÜ Kellert Capital maksuvõlg on lõppenud registrist kustutamise tõttu, on igasugune edasine menetlus ainetu.

Maksuhaldur nõustub eriarvamuse esitajaga selles, et äriühingu registrist kustutamisel lõpeb ka selle äriühingu maksukohustus. TsÜS § 6 lg 1 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud ning lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. MKS §-st 37 tuleneb, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigus seaduses sätestatule. Seega juhul, kui äriühing on enne registrist kustutamist üle andnud ettevõtte või selle osa, siis registrist kustutamisega maksukohustus ei lõpe, vaid vastava ettevõtte või selle osaga olemuslikult seotud maksukohustus on juba enne registrist kustutamist õigusjärgluse korras üle läinud ettevõtte omandanud äriühingule. Maksuhaldur on OÜ Colliers International Advisors suhtes algatanud maksumenetluse, mille eesmärgiks oli tuvastada ettevõtte ülemineku juriidilise fakti olemasolu. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Kellert Kapital maksuvõla tasumise kohustus on 30.09.2009 üle läinud OÜ- le Colliers International Advisors.

1.11.2 Vastuväide: Asudes ühelt poolt seisukohale, et OÜ Colliers International Advisors on üle võtnud OÜ Kellert Kapital maksuvõla enne viimase registrist kustutamist, leiab maksuhaldur seejärel, et maksuvõlg oli kustutamise seisuga siiski OÜ-1 Kellert Kapital. Korralduse projektist jääb arusaamatuiks, kuidas saab ÖÜ Kellert Kapital maksuvõlg olla üle läinud ja ühtlasi olla ikkagi OÜ Kellert Kapital maksuvõlg.

OÜ Colliers International Advisors rõhutab, et ei nõustu korralduse projektis toodud meelevaldsete järeldustega ettevõtte ülemineku kohta. Maksuhaldur on põhjendanud ettevõtte üleminekut eelkõige töötajate selgitustega, eksides oluliselt võlaõigusseaduses toodud ettevõtte ülemineku põhitõdede vastu. VÕS § 180 lg 1 kohaselt toimub ettevõtte üleminek üleandja ja omandaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Korralduse projektist ei nähtu, et maksuhaldur oleks vastavasisulise lepingu sõlmimist tuvastanud.

Maksuhaldur selgitab, et ettevõtte varjatud üleminekul on tehingu poolte eesmärgiks vältida vähemalt osaliselt ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist olukorras, kus olemuslikult on siiski ettevõtte üleminekuga tegemist. Üldjuhul soovitakse vältida kohustuste üleminekut (VÕS §182 lg 2). Selleks teevad pooled tehinguid ja toiminguid, mis raskendavad ettevõtte ülemineku tuvastamist. Toodud eesmärgist tulenevalt on tõenäoline, et tehingu pooled ettevõtte üleminekut ei tunnista. Samuti puuduvad reeglina tavapärasele heausksele ettevõtte ülemineku tehingule omased kirjalikud tõendid (kirjalik, ettevõtte üleandmise leping, teatised töötajatele ning ülejäänud võlausaldajatele vastavalt VÕS § 182 lg-le 4).

Arvestades asjaolu, et OÜ Colliers International Advisors on OÜ Kellert Kapital ettevõtte omandanud just varjatud ülemineku teel, siis ei ole OÜ Colliers International Advisors täitnud ka VÕS § 182 lg 4 tulenevat

10

võlausaldajate teavitamiskohustust, mille tulemusena kajastub maksuhalduri arvestussüsteemis maksuvõlg, mis tegelikkuses on üle läinud OÜ-le Colliers International Advisors, ikkagi OÜ Kellert Kapital maksuvõlana. Juhul, kui OÜ Colliers International Advisors oleks täitnud VÕS § 182 lg 4 tuleneva kohustuse kajastuks maksuhalduri arvestussüsteemis OÜ Kellert Kapital solidaarkohustus (MKS § 38 alusel) ja OÜ Colliers International Advisors maksuvõlg. Põhjus miks ei ole maksuhaldur tuvastanud lepingu olemasolu, mis tõendaks OÜ Kellert Kapital ettevõtte omandamist OÜ Colliers International Advisors poolt, ongi varjatud ülemineku eesmärgist tulenev soov ettevõtte üleminekut varjata.

1.11.3 Vastuväide: OÜ Kellert Kapital maksuvõlg tuleneb perioodist juuni-juuli 2009.a ning vastavate TSD deklaratsioonide esitamise tähtajad olid 10. juuli 2009.a ja 10. augustil 2009.a. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et OÜ Colliers International Advisors võttis üle OÜ Kellert Kapital ettevõtte, on väidetav koos ettevõttega üleläinud maksuvõlg aegunud.

MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Sama paragrahvi lg-st 4 tuleneb, et pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles asjas varem tehtud maksuotsust. Kuivõrd 2009.a juuni ja juuli eest esitatavate TSD deklaratsioonide viimane esitamise aeg oli vastavalt 10. juuli ja 10. august 2009.a on deklaratsioonide esitamise tähtpäevadest möödunud üle kolme aasta ja maksusumma määramise tähtaeg OÜ-le Colliers International Advisors on möödunud.

Maksuhaldur selgitab, et antud juhul ei ole tegemist OÜ-le Colliers International Advisors maksukohustuse määramisega MKS § 95 lg 1 alusel. Samuti ei ole maksuhaldur OÜ-le Colliers International Advisors koostanud ka vastutusotsust, mis tehakse MKS § 96 lg 5 kohaselt maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul.

Maksuhaldur on koostanud OÜ-le Colliers International Advisors korralduse maksuvõla tasumiseks. Nimetatud haldusaktile laieneb MKS § 132 lg 1 sätestatu, et maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Maksuhaldur on OÜ-lt Colliers International Advisors asunud sisse nõudma maksuvõlga, mille kujunemise faktilisteks asjaoludeks on OÜ Kellert Kapital ja OÜ Colliers International Advisors vahel toimunud varjatud ettevõtte üleminek. Tegemist on toiminguga maksuvõla sundtäitmiseks ning antud olukorras ei kohaldu MKS § 98 lg 1 sätestatud aegumistähtajad.

2. OÜ Colliers International Advisors esitas 19.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) 22.01.2013 korralduse nr 13-7/140-20 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 11.10.2013 määrusega (I kd tl 86–88) menetlusse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Korraldus on HMS § 54 kohaselt õigusvastane, kuivõrd see ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. MTA Korraldus on vastuoluline – asudes esmalt õigele seisukohale, et Kellerti kustutamine registrist lõpetas maksukohustuse, leiab MTA siiski, et kohus on olemas ja on Colliersile üle läinud.

4. MTA on samuti oluliselt eksinud ettevõtte ülemineku normide kohaldamisel ning on vääralt leidnud, justkui oleks Colliers üle võtnud Kellerti ettevõtte ning sellega kaasnevad kohustused. TsÜS § 26 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, lg-st 2 tuleneb, et eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisel. TsÜS § 45 lg-st 2 tuleneb, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.

11

Riigikohus on 04.12.2009 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-75-09 lahendanud vaidlust küsimuses, kas äriühingu registrist kustutamisega lõpeb äriühingu maksukohustus, ning on jõudnud järeldusele, et äriühingu kustutamine registrist toob endaga kaasa maksukohustuse lõppemise. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur oluliselt eksinud MKS § 31 lg 3 p 6 sisustamisel ning on vaatamata Kellerti maksukohustuse lõppemisele asunud antud kohustust Colliersilt nõudma tuginedes väidetavale ettevõtte üleminekule. Kaebuse esitaja leiab, et Korraldus on õigusvastane, kuivõrd Kellerti maksukohustus on lõppenud ning maksuhalduril puudub õiguslik alus nõuda Kellerti maksukohustuse täitmist.

5. OÜ Kellert Kapital ettevõtte üleminek OÜ-sse Colliers Advisors ei ole tõendatud ega õiguslikult põhistatud. Kaebuse esitaja ei saa nõustuda Korralduse punktides 3.1. kuni 3.6. toodud arutlustega selle üle, et kogumis oleks justkui tõendatud, et Colliers omandas Kellerti ettevõtte, mis säilitas oma identiteedi ja mille kaudu oli võimalik teostada sarnast majandustegevust, mida on ka väidetavalt tehtud.

5.1 Korralduse punktis 3.1. on MTA analüüsinud Kellerti ja Colliersi seotust. MTA tuvastas, et Ardi Roosimaa, Avo Rõõmussaar ning Mihails Morozovs on tegutsenud nii Kellerti kui ka Colliersi juhatuse liikmetena. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et nii A. Roosimaa kui ka A. Rõõmussaar on ettevõtjad, kes on olnud tegevad mitmetes kinnisvara valdkonnaga seotud äriühingutes. A.Roosimaal on kehtetuid ja kehtivaid seoseid 26 äriühinguga, A. Rõõmussaarel 9 äriühinguga. Asjaolust, et erinevatel ajaperioodidel on kahe äriühingu juhatuse liikmetena tegutsenud ühed ja samad isikud, ei saa järeldada, et viimased on omavahel seotud. Seadus ei sätesta piiranguid sellele, mitme juriidilise isiku juhatuse liikmena üks isik võib tegutseda, mistõttu ei saa samade isikute tegutsemisest mitme äriühingu juhatuses erinevatel aegadel teha kaugeleulatuvaid järeldusi äriühingute seotuse kohta.

5.2 Korralduse punktis 3.2. on MTA hinnanud Kellerti ja Colliersi majandustegevust ning on leidnud, et majandustegevus on sarnane ning toimus samades ruumides. Kellerti ja Colliersi tegevuse sarnasust on MTA põhjendanud sellega, et mõlema põhitegevusala EMTAK 2008 klassifikaatori alusel oli koodiga 68311 – kinnisvarabüroode tegevus. Äriregistri infosüsteemist nähtuvalt on kaebuse esitamise seisuga registrisse kantud 3 657 ettevõtjat, kelle põhitegevusalaks on koodiga 68311 tähistatud kinnisvarabüroode tegevus. Võttes aluseks MTA käsitluse, et samal põhitegevusalal tegutsemise tõttu on tegemist seotud isikutega, tuleks asuda seisukohale, et kõik 3 657 hetkel registrisse kantud kinnisvarabüroode tegevusega seotud ettevõtjat on omavahel seotud isikud. Nimetatust omakorda järeldub, et MTA poolt kohaldatud meetod Kellerti ja Colliersi seotuse hindamiseks lähtuvalt nende põhitegevusala kattuvusest on ebaõige. Liiati on maksuhaldur jätnud arvestamata Avo Rõõmussaare selgitustega, et Colliersi tegevusala on Kellerti tegevusalast laiem, Colliers tegeleb kinnisvaraanalüütikaga ning investeeringute nõustamise ja vahendamisega, millised on spetsiifilised valdkonnad ning millega Kellert ei tegelenud.

5.3 Korralduse punktis 3.3 on MTA hinnanud Kellerti ja Colliersi töötajaskonda ning teinud järelduse, et Colliers on Kellerti töötajad üle võtnud. MTA järeldus põhineb asjaolul, et Kellerti 15-st töötajast 7 olid alates 2009.a septembrist Colliersi töötajad. Alla poole Kellerti töötajatest asus tööle Colliersi. Kogenud töötajate üleostmine on alustava ettevõtja puhul tavapärane protsess. Avo Rõõmussaar on maksuhaldurile ka selgitanud, et töötajatele tehti ettepanekud asuda uue töötaja juurde tööle mh koos katseajaga ning senise tööandajaga võrreldes teistsugustel töötingimustel. A. Rõõmusaar selgitas samuti, et osadele Kellerti töötajatele tehti pakkumine asuda tööle Colliersis seetõttu, et Colliers vajas töötajaid, kellel oleks hindamise kutsetunnistus. MTA ei arvestanud hinnangu andmisel A. Rõõmussaare selgitusega ning asus arusaamatule ja põhjendamatule seisukohale, justkui oleks Colliers üle võtnud olulise kogumi Kellerti endistest töötajatest. Olukorras, kus Colliersisse asus tööle alla poole Kellerti töötajatest, ei ole olemuslikult võimalik neid käsitleda olulise kogumina Kellerti töötajatest. Seega ei põhine MTA järeldus tegelikel asjaoludel, on otsitud ning sobitatud MTA sooviga nõuda Colliersilt sisse Kellerti maksuvõlga olukorras, kus Colliers maksuvõla eest ei vastuta.

5.4 MTA on ettevõtte üleminekule hinnangut andes analüüsinud Kellerti ja Colliersi käibeid aastatel 2008 ja 2009 ning on jõudnud järeldusele, et Kellerti käibe lõppemisest ning Colliersi poolt deklareeritavast

12

käibest tuleneks justkui tegevuse üleminek Kellertist Colliersi. MTA niisugune järeldus on ebaõige. Kellert on alates 2008.a jaanuarist deklareerinud nii 18/20% määraga maksustatavat käivet kui ka 0% määraga maksustatavat käivet, Colliers ei ole 0% määraga maksustatavat käivet vaadeldaval perioodil deklareerinud. Liiati on Colliersi käive Kellerti käibest küll väiksem, kuid mitte niipalju väiksem, et õigustada MTA järeldust, et käive vastab töötajate arvule ja seega on „käibe langus“ loogiline. Sisulist analüüsi MTA teinud ei olegi, vaid on piirdunud kahe ühingu käivete väljatoomisega ning mittemidagiütlevate järeldusega, mille kujunemine ei ole jälgitav. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud MTA järeldus, et Colliers on võtnud üle Kellerti ettevõtte.

5.5 MTA on ettevõtte ülemineku tõendamiseks osundanud Kellerti ja Colliersi lepingule, mille alusel Colliers ostis Kellertilt kontorisisustuse. Olukord, kus kontori sisustus müüakse ühtse tervikuna siis, kui üüripinnana kasutatavaid ruume enam ei soovita kasutada, ei ole erakordne ega osuta sellele, et vara omandamisega kaasneb ettevõtte omandamine. Tegevust lõpetava isiku huvides on ühe kompaktse tehinguga võõrandada senine vara. Kuivõrd Colliers soovis alustada tegevust kinnisvarabüroona, oli Kellerti müügisoov sobivaks võimaluseks omandada vajalik kontorisisustus.

5.6 MTA on Kellerti ja Colliersi arveldusarvete väljavõtteid analüüsides sedastanud, et äriühingutel oli kolm kattuvat klienti, kelleks on OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS ja Arco Investeeringute AS. Kolme kliendi kattuvusest on MTA teinud järelduse ettevõtte väidetava ülemineku kohta. Kaebuse esitaja peab vajalikuks rõhutada, et MTA ei ole tuvastanud, et Kellert oleks nimetatud kolm klienti Colliersile üle andnud või suunanud neid tarbima Colliersi pakutavaid teenuseid. Liiati on eelnimetatud kolme äriühingu näol tegemist kinnisvaraettevõtetega, mis vajavad rahvusvahelise kompetentsiga nõustajaid (hindajaid) elik nende jaoks on möödapääsmatu mitte tellida töid Colliers kaubamärki kandva äriühingu käest. Lisaks oli Colliersile ainsaks tõsiseltvõetavaks konkurendiks eelnimetatud perioodil Newsec kaubamärgi all tegutsevad äriühingud (Newsec Advisers EE OÜ, Newsec Property Management EE OÜ), kellelt nii Ülemiste City AS kui Arco Investeeringud AS samuti töid tellisid. Arvestades lisaks asjaolu, et Kellerti endine töötaja A. T. asus tööle Newsec kaubamärgi all tegutsevas äriühingus.

On üldteada, et teenust sooviv isik on vaba valima, millise turul tegutseva teenusepakkujaga ta lepinguliste suhetesse astub. Sellest, et OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS ja Arco Investeeringute AS avaldasid soovi kasutada Colliersi poolt pakutavaid teenuseid, ei saa teha kaugeleulatuvat järeldust ettevõtte ülemineku kohta. Juhul, kui lähtuda MTA poolt välja toodud põhjuslikust seosest, et varasemalt ühe ettevõtja klientideks olnud isikute saamine teise ettevõtja klientideks toob endaga kaasa ettevõtte ülemineku, saaks igast teenusepakkuja vahetusest kliendi poolt konstrueerida vastavalt ka ettevõtte ülemineku käsitluse. MTA käsitluse kontekstis näib, et selleks, et mitte sattuda olukorda, kus maksuhaldur asub kahtlustama ettevõtte üleminekut, pidanuks Colliers keelduma koostööst OÜ-ga Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS-ga ja Arco Investeeringute AS-ga pelgalt põhjusel, et viimased olid varasemalt Kellerti kliendid. On ilmne, et ükski majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ei loobu tema poole pöördunud kliendist põhjusel, et varasemalt oli isik kellegi teise klient. Nagu ka ülal käsitletud MTA järeldused Kellerti ettevõtte ülemineku kohta Colliersisse, on kolme kliendi kattuvus otsitud väide, mida MTA on sobitanud teiste pingutatud ning ebausutavate käsitlustega väidetava ettevõtte ülemineku põhistamiseks.

Selleks, et asuda seisukohale, et ettevõtte üleminekuga on omandajale üle läinud üleandja kliendid, peab olema tuvastatud, et üleandja ja klientide vahel sõlmitud koostöölepingud on vastavalt VÕS § 182 lg-le 1 ning § 175 lg-le 1 ettevõtte omandajale üle antud. Korraldusest ei tulene, et maksuhaldur oleks tuvastanud klientidega sõlmitud lepingute üleandmise Kellertilt Colliersile.

5.7 MTA on ettevõtte ülemineku hindamisel võtnud kokku ettevõtte koosseisu, milleks on lugenud: lepinguid äriruumi rentimise kohta; oskusteadmisi ja eriteadmisi omavaid töötajaid; kliendisuhteid; Colliers International kaubamärgi kasutamise õiguse; domeeni www.colliers.ee; tegutsemiseks vajalikku vara, ning on asunud seisukohale, et kõik loetletud elemendid on Colliersile üle antud selliselt, et ettevõte saaks lugeda

13

üleläinuks hiljemalt 30. septembril 2009. MTA käsitlus on oluliste loogiliste ja ajaliste puudustega ning on ilmses vastuolus kehtiva materiaalõigusega. Colliers ei ole üle võtnud Kellerti ettevõtet.

5.8 Ühe ettevõtte koosseisu elemendina on maksuhaldur nimetanud lepinguid äriruumi kasutamiseks. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et Colliers ei ole üle võtnud ühtegi Kellerti sõlmitud üürilepingut. MTA on Korralduse leheküljel 4 välja toonud, et Colliers sõlmis üürilepingu otse üürileandjaga. Nimetatust järeldub, et Colliers ei võtnud üle Kellerti üürilepingut, kuivõrd VÕS § 182 lg-st 1 tuleneb, et ettevõtte ülemineku kohaselt antakse lepingud üle lepingute ülevõtmise sätete järgi. Lepingu ehk kohustuse ülevõtmise definitsioon tuleneb VÕS § 175 lg-st 1, mille kohaselt võetakse kohustus üle selliselt, et võlausaldajaga sõlmitakse leping, mille kohaselt kolmas isik asub senise võlgniku asemele. Niisuguse lepingu sõlmimist seoses Kellerti poolt üüritava pinnaga ei ole maksuhaldur tuvastanud. Colliersi poolt üürileandjaga üürilepingu sõlmimine ei ole mistahes moel käsitletav Kellerti lepingu ülevõtmisena. Asjaolu, et lepinguobjektiks olid samad ruumid, ei muuda samuti iseseisva lepingu sõlmimist lepingu ülevõtmiseks. Vastasel juhul võiks iga uue üürnikuga lepingu sõlmimise järgselt asuda seisukohal, et tegelikkuses on üürnik võtnud üle senise üürniku lepingu ning astunud eelmisesse lepingusse senise üürniku asemele. Niisugune käsitlus ei oleks arusaadavalt vastuvõetav.

5.9 MTA väide, et ühe elemendina on ettevõtte ülemineku kontekstis üle võetud Kellerti töötajad, ei vasta samuti ettevõtte ülemineku kriteeriumitele. TLS § 112 kohaselt lähevad ettevõtte ülemineku puhul töölepingud ettevõtte omandajale üle muutumatul kujul. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et Colliers oleks seitsme senise Kellerti töötaja töölepingud muutumatul kujul üle võtnud. A. Rõõmussaar on selgitanud, et töötajatele tehti ettepanek asuda tööle Colliersi (ettevõtte ülemineku puhul oleks niisugune tegevus olnud ebaseaduslik, kuivõrd ettevõtte omandaja on kohustatud üle võtma kõik omandatavas ettevõttes töötavad isikud), töötajatega sõlmitud töölepingutele kohaldati katseaega jne. Juhul kui tegemist oleks olnud Kellerti ettevõtte üleminekuga Colliersisse, ei oleks töötajatega töövõtulepinguid sõlmitud, vaid oleks jätkatud Kellerti töövõtulepingutega.

5.10 MTA on tuvastanud, et kaubamärgi kasutamise õigus tekkis Colliersil alles 2010.a kaubamärgi omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Seega ei ole Kellert üle andnud Colliersile kaubamärgi kasutamise õigust tagavat lepingut vastavalt VÕS § 182 lg-le 1. Kuivõrd Colliersil tekkis kaubamärgi kasutamise õigus alles 2010, ei saanud hiljemalt 30. septembril 2009.a Colliers International kaubamärk Colliersile olla „üle läinud“. Kaubamärgi kasutamine kuni vastava õiguse tekkimiseni ei loo kaubamärgi kasutajale mistahes õigusi.

5.11 MTA ei ole tuvastanud ega põhistanud, et domeeni www.colliers.ee kasutamise õiguse oleks Colliersile üle andnud Kellert ning domeeni kasutamise õigus oleks Colliersil tekkinud hiljemalt 30. septembril 2009.a. A. Rõõmussaar on selgitanud maksuhaldurile, et domeen käib kaasas kaubamärgiga. Arvestades, et kaubamärgi kasutamise õigus tekkis 2010.a kaubamärgi omanikuga sõlmitud lepingu alusel, pole tegemist ettevõtte üleandmise raames lepingu üleandmisega. Samuti ei saanud Colliersil olla varasemalt domeeni kasutamise õigust.

5.12 Viimase ettevõtte koosseisu elemendina on MTA välja toonud Kellerti vara – kontorisisutuse - omandamise Colliersi poolt. Tõepoolest, Colliers omandas Kellertile kuulunud esemed, kuid ainuüksi vallasvara müügilepingu sõlmimine ei too endaga kaasa müüja ettevõtte üleminekut ostjale. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse selle majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ühe ettevõtja vara, mis moodustab terviku kontorisisustuse, ei ole VÕS § 180 lg 2 tähenduses ettevõte. Seega ei saa vara müügi näol olla tegemist ettevõtte üleandmisega.

5.13 MTA välja toodud kuuest ettevõtte koosseisu elemendist ükski ei vasta võlaõigusseaduse ettevõtte ülemineku regulatsioonile. MTA ei ole tuvastanud ühegi Kellerti lepingu üleandmist Colliersile, samas sätestab VÕS § 182 lg 1 ühemõtteliselt, et ettevõttesse kuuluvad lepingud antakse üle lepingute ülevõtmise

14

sätete järgi ning § 182 lg 2 kohaselt ei ole võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut lepingu üleminekuks vaja. Vallasasjade müük ei ole samuti VÕS § 180 lg 2 alusel käsitletav ettevõtte võõrandamisena. Colliers on sõlminud kõik asjassepuutuvad lepingud otse vastavate lepingupartneriga ning sõltumata Kellertist, mistõttu ei ole tegemist ettevõtte üleminekuga.

5.14 Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et MTA on oluliselt eksinud VÕS § 180 jj kohaldamisel ning on vaatamata sellele, et kehtivas õiguses on sätestatud selged ja ühemõttelised eeldused selleks, millal ja kuidas toimub ettevõtte üleminek, lugenud ettevõtte üleminekuks olukorra, mis ei ole ligilähedanegi võlaõigusseaduse ettevõtte ülemineku regulatsioonis sätestatule. MTA on lugenud ettevõtte üleminekuks lihtsustatult niisuguse olukorra, kus pärast ühe ettevõtja poolt tegevuse lõpetamist on teine ettevõtja sõlminud iseseisvalt, teistsugustel tingimustel jne lepinguid osaliselt samade isikutega. Maksuhalduri soov näha Colliersi kinnisvarabüroo turule tulekus Kellerti ettevõtte ülevõtmist, on kantud soovist sisse nõuda Kellerti maksukohustus. Olukorras, kus maksude korrektne laekumine on vaieldamatult MTA jaoks prioriteet, ei saa pidada lubatavaks läbi õiguslikult äärmiselt ebaõigete järelduste ettevõtte ülemineku olukorra konstrueerimist selleks, et MKS § 37 alusel nõuda väidetavalt ettevõtte omandajalt sisse teise isiku maksuvõlg, mille maksuhaldur on õigel ajal jätnud sisse nõudmata ning on võimaldanud tekkida olukorral, kus maksukohustuslase pankrotimenetlus raugeb. MTA-l, nagu ka igal teisel võlausaldajal, on PankrS § 29 lg 3 alusel õigus maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, et vältida maksukohustuslase pankrotimenetluse raugemist.

5.15 MTA on Korralduses tuginenud MKS §-le 37, mille kohaselt ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule, ning on leidnud, et Colliers vastutab Kellerti maksukohustuse eest vastavalt MKS § 6 lg 1 p-le 3 kui muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Kuivõrd MTA järeldused ettevõtte ülemineku kohta on vastuolus kehtiva seadusega ning Colliersile ei ole Kellerti ettevõte üle läinud, ei ole kohaldatav ei MKS § 37 ega ka § 6 lg 1 p 3 ning Colliersil ei lasu maksukohustust. Seega on MTA Korraldus maksuvõla tasumiseks õigusvastane.

Kaebaja täiendavates seisukohtades (II kd tl 160-162) leiab kaebaja täiendavalt:

5.16 A. Rõõmussaar ja M. Morozovs olid üheaegselt mõlema äriühingu juhatuse liikmeks kõigest 20 päeva. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa selle põhjal teha kaugeleulatuvaid järeldusi äriühingute seotuse kohta. Isegi juhul kui äriühingud oleksid juhtorganite kaudu seotud, ei omaks see käesoleva kohtuvaidluse seisukohalt otsustavat tähtsust. Riigikohus on kohtuasja nr 3-2-1-129-11 p-s 11 asunud seisukohale, et „Ainuüksi selle tuvastamine, et kostja IV kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui kostja III, et kostjate töötajad kattuvad osaliselt, kostjate ärinimed on sarnased ning kostjad on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks“.

5.17 Eksitav on MTA väide, et tööülesandeid andis mõlemas äriühingus A. Rõõmussaar. Maksumenetluses kogutud töötajate selgitustest nähtub, et A. Rõõmussaar jagas tööülesandeid üksnes osadele Kellerti töötajatele. Töötaja M. G. selgitustest nähtub, et Kellertis jagas temale tööülesandeid hindamisosakond. Töötaja A. T. selgituste kohaselt andis temale Kellertis tööülesandeid M. P., kes oli hindamisosakonna juhiks. Lisaks A. Rõõmussaarele jagab Colliersis tööülesandeid M. T.

5.18 Vastustaja on rõhutanud et, perioodil, mil A. Rõõmussaar ja M. Morozovs olid mõlema äriühingu juhatuses, on sõlmitud tasaarvestuskokkulepe, mille kohaselt Kellertil oli kaebaja ees väidetavalt laenukohustus. MTA vastusest tulenevalt peab MTA laenukohustuse olemasolu küsitavaks. Kaebuse esitaja märgib, et MTA vastusele lisatud Colliersi pangakonto väljavõtetest nähtub, et Colliers International Property Management OÜ (s.o kaebaja) on perioodil 03. märts 2008.a – 05. detsember 2008.a andnud Kellertile laenu summas 506 500 krooni, millest Kellert on perioodil 05. august 2008 – 23. oktoober 2008.a

15

tagastanud 111 500 krooni. Seega nähtub Kellerti pangakonto väljavõtetest, et Kellertil oli tasaarvestuskokkuleppe sõlmimise hetkel, s.o 28.07.2009 kaebaja ees laenulepingust tulenev põhivõlg summas 395 000 krooni.

5.19 MTA on vastuses seadnud kahtluse alla A. Rõõmussare selgitused, mille kohaselt tehti töötajatele ettepanekud asuda uue tööandja juures tööle katseajaga ning senise tööandjaga võrreldes teistel tingimustel. MTA hinnangul tõendab ettevõtte üleminekut mh asjaolu, et töötajate palgad ei muutunud peale katseaja möödumist. Kaebuse esitaja rõhutab, et katseaja eesmärgiks ei ole selle läbimise korral töötasu suurendamine, vaid töötaja töökohale sobivuse hindamine. Töölepinguseaduse (TLS) § 6 lg-st 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Seetõttu ei ole ettevõtte ülemineku seisukohalt oluline, kas katseaja möödumisel töötaja töötasu tõstetakse või mitte. Oluline on fakt, et Colliers ei ole Kellerti töölepinguid üle võtnud, töötajatele tehti ettepanekud asuda uue tööandja juurde tööle mh koos katseajaga ning senise tööandajaga võrreldes teistsugustel töötingimustel.

5.20 A. Rõõmussaare selgitusi katseaja kohaldamise ja töötingimuste muutmise kohta kinnitavad ka maksumenetluses kogutud töötajate selgitused. Töötaja M. K. selgitustest nähtub, et Colliersi tööle asumisel tuli temale tööülesandeid juurde. Töötaja M. G. selgitustest nähtub, et Colliersi tööle asumisega kaasnesid muudatused töölepingus, Colliersis olid teised palga arvestamise tingimused ja printsiibid. Töölepingute p-st 2.4 nähtub, et kõik töötajad võeti tööle katseajaga 4 kuud. Töötajal V. K. tõsteti mõned kuud peale katseaja möödumist palka. Töötaja E. A. puhul on tegemist töötajaga, kes ei ole varasemalt Kellertis töötanud, mistõttu ei ole Colliersi ja Kellerti töötajate töötingimuste võrdluse seisukohalt tema tööülesanded ning palgatingimused asjakohased.

5.21 Seoses kontorisisustuse müügiga Colliersile on MTA hinnangul taunitav, et Kellert ei ole vara müüki kuulutanud välja avalikult. Kaebuse esitaja on seisukohal, et olukorras, kus Colliers oli valmis Kellertilt sisustuse ostma turuhinnaga, puudus Kellertil igasugune vajadus ostjate leidmiseks täiendavate kulutuste tegemiseks. Tegemist oleks olnud ebavajalike ning põhjendamatute kulutustega.

5.22 Ebaõige on MTA järeldus, mille kohaselt Kellerti käibe lõppemisest ning Colliersi poolt deklareeritavast käibest tuleneks justkui tegevuse üleminek Kellertist Colliersi. Lähtudes MTA arusaamast, et kinnisvarateenuste pakkumise korral on äriühingu käibe teatav seos töötajate arvuga loogiline, peaks Colliersi käive olema Kellerti käibest enam kui poole väiksem. Korralduse p-s 3.4 toodud Kellerti ja Colliersi käibe võrdlustabel seda ei kinnita. Tabeli kohaselt oli Kellerti käibemaks perioodil august kuni detsember 2008.a kokku 396 693 krooni. Colliersi käibemaks perioodil august kuni detsember 2009.a oli kokku 313 023 krooni. Samuti nähtub MTA koostatud võrdlustabelist, et Colliers ei ole erinevalt Kellertist deklareerinud 0% määraga maksustatavat käivet. Vastupidiselt MTA väidetele ei kinnita Kellerti ja Colliersi käibe võrdlus ettevõtte üleminekut.

5.23 Ebaõige on MTA seisukoht justkui peaks kaebuse esitaja tõendama, et Kellert ei ole Colliersile kliente üle andnud ega oma kliente Colliersi poolt pakutavaid teenuseid tarbima suunanud. Tõendamiskoormise MKS § 150 alusel kaebajale langemiseks ei piisa pelgalt MTA oletustest, et Kellert on kliendid Colliersile üle andnud. Maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt peab tõendamiskoormise ümberpööramiseks tekkima vähemalt põhjendatud kahtlus, et Kellert on oma kliendid Colliersile üle andnud. Asjaolu, et äriühingutel oli kolm kattuvat klienti, kelleks Korralduse p 3.6 kohaselt olid OÜ Focus Kinnisvara, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeerignute AS, ei tekita põhjendatud kahtlust klientide üleandmise kohta ega võimalda teha järeldust ettevõtte väidetava ülemineku kohta.

Liiati on eelnimetatud kolme äriühingu näol tegemist kinnisvaraettevõtetega, mis vajavad rahvusvahelise kompetentsiga nõustajaid (hindajaid) elik nende jaoks on Colliers kaubamärki kandva äriühingu käest tööde tellimine möödapääsmatu. Lisaks olid eelnimetatud perioodil Colliersile ainsaks tõsiseltvõetavaks konkurendiks Newsec kaubamärgi all tegutsevad äriühingud (Newsec Advisers EE OÜ, Newsec Property

16

Management EE OÜ), kellelt Arco Investeeringud AS samuti töid tellis. Kolme kliendi kattuvus on otsitud väide, mida MTA on sobitanud teiste pingutatud ning ebausutavate käsitlustega väidetava ettevõtte ülemineku põhistamiseks.

5.24 Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks MTA väide justkui tuleneks A. Rõõmussaare ütlustest, et Colliers asus kaubamärki Colliers International kasutama juba enne 2010.a jaanuarikuus kaubamärgi kasutamise lepingu sõlmimist. A. Rõõmuussaar ei ole midagi niisugust väitnud. Asjaolust, et lepinguläbirääkimised kaubamärgi kasutamiseks algasid A. Rõõmussaare seletuste kohaselt 2009.a juulis, ei tulene kaubamärgi kasutamine Colliersi poolt enne kaubamärgi kasutamiseks lepingu sõlmimist. MTA järeldused Colliersi poolt kaubamärgi kasutamise ja käsutamise õiguse faktilise ülemineku kohta on oletuslikud. Kaebuse esitaja märgib, et kaubamärgi kasutamine kuni vastava õiguse tekkimiseni ei loo kaubamärgi kasutajale mistahes õigusi. Seega, ka juhul kui Colliers oleks varasemat ilma vastavat õigust omamata Colliers International kaubamärki kasutanud, ei tuleneks sellest Colliersile mingisuguseid õiguseid. Eeloodust tulenevalt on ebaõige ka MTA järeldus, et tulenevalt kaubamärgi faktilisest kasutamisest ning asjaolust, et domeen käib kaubamärgiga kaasas, on tõendatud, et faktiliselt toimus domeeni kasutamise õiguse üleandmine kaebajale enne vastavasisuliste kirjalike kokkulepete sõlmimist. Samuti on ekslik MTA väide, et kaubamärgi kasutamise kokkulepete sõlmimine sõltus A. Rõõmussaarest ja M. Morozovist. Kaubamärgi kasutamise kokkuleppe sõlmimine sõltub eelkõige kaubamärgi omanikust.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kaebajale tehtud korraldus on nii materiaalselt kui ka formaalselt õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub igasugune alus.

7. 01.02.2012 korralduse nr 13-7/140-1 alusel alustas vastustaja maksumenetlust, mille eesmärgiks oli tuvastada, kas OÜ Kellert Kapital (likvideerimisel) ettevõte on üle läinud kaebajale. Menetluse käigus teostas vastustaja toiminguid ja kogus tõendeid, milliseid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudis järeldusele, et kaebaja on üle võtnud OÜ Kellert Kapital ettevõtte ning ettevõttega olemuslikult seotud OÜ Kellert Kapital maksukohustuse täitmata jätmise tulemusel tekkinud maksuvõla kogusummas 40 959.05 eurot MKS § 37 (koostoimes VÕS § 183 lg 1 sätetega) alusel. Maksumenetluse tulemuste kohta vormistas vastustaja korralduse maksuvõla tasumiseks summas 40 959.05 eurot.

8. Vastustaja maksumenetluses tuvastas, et OÜ Kellert Kapital äriregistrist kustutamisega ei lõppenud äriühingu maksuvõla tasumise kohustus maksuvõla summas 40 959.05 eurot osas, sest enne äriühingu registrist kustutamist (30.07.2012) oli toimunud ettevõtte üleminek (30.09.2009), millisega läks OÜ Kellert Kapital mai-juuli 2009. a tekkinud maksuvõlg kui kohustus MKS § 37 tähenduses üle kaebajale. Seega ei puuduta Kellert Kapital OÜ äriregistrist kustutamine ehk äriühingu õigusvõime lõppemine äriühingu maksuvõla lõppemist, sest ettevõtte üleminekuga läksid kaebajale üle asjad, õigused, nõuded ja kohustused ehk ka maksuvõlg, mis oli tekkinud enne ettevõtte üleminekut kaebajale.

9. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. MKS § 35 kohaselt kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. MKS § 37 kohaselt ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. VÕS § 182 lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad

17

kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et antud juhul ei kohaldu Riigikohtu 04.12.2009 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-75-09 toodud seisukohad (asjaolud ei ole samased). Seetõttu on asjakohatu kaebaja viide nimetatud Riigikohtu otsusele ning otsuses avaldatud seisukohtadele. Samuti on väär kaebaja seisukoht, et maksuhaldur on oluliselt eksinud MKS § 31 lg 3 p 6 sisustamisel.

10. Vastustaja kogus maksumenetluses tõendeid (nii maksukohustuslaselt kui ka kolmandatelt isikutelt) ning hindas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning tuvastas ettevõtte varjatud ülemineku, mistõttu on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et tõendatud ei ole, et Colliers omandas Kellerti ettevõtte, mis säilitas oma identiteedi ja mille kaudu oli võimalik teostada sarnast majandustegevust.

11. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et asjaolust, et erinevatel ajaperioodidel on kahe äriühingu juhatuse liikmetena tegutsenud ühed ja samad isikud, ei saa järeldada, et viimased on omavahel seotud.

11.1 Nagu nähtub asja materjalidest (äriregistri väljavõtted – lisa 46, 54, töötajate selgitused – lisa 6, 13, 14) andis tööülesandeid mõlemas äriühingus Avo Rõõmussaar, kes oli perioodil 23.07.2009 kuni 11.08.2009 juhatuse liige mõlemas äriühingus.

Kaebaja töötaja Viktoria kitsik 01.02.2012 selgitas, et läbirääkimisi töölepingu sõlmimisel pidas Mihhail Morozovs, kes oli kuni 11.08.2009 OÜ Kellert Kapital juhatuse liige ning alates 23.07.2009 kaebaja juhatuse liige. Samuti nähtub asja materjalidest, et pärast seda, kui kaebaja oli vastu võtnud likvideerimise lõpetamise otsuse (14.07.2009) on toimunud muudatused juhatuses – juhatuse liikmeteks alates 23.07.2009 Avo Rõõmussaar ja Mihails Morozovs, kes olid veel kuni 11.08.2009 OÜ Kellert Kapital juhatuse liikmed.

11.2 Samas on toimunud nimetatud perioodil tasaarvelduskokkuleppe sõlmimine (28.07.2009), mille kohaselt väidetavalt Kellert Kapital OÜ oli laenukohustus kaebaja ees, mistõttu otsustati nimetatud laenukohustus tasaarveldada kaebaja tasumata arvetega, kusjuures vahe summas 34 krooni otsustati kanda kaebaja tulusse. Kellert Kapital OÜ nimel allkirjastas tasaarvelduskokkuleppe Mihails Morozovs ning kaebaja poolt Avo Rõõmussaar. Kuigi Avo Rõõmussaar ja Mihails Morozovs olid Kellert Kapital OÜ juhatuse liikmed äriregistri andmetel kuni 11.08.2009, siis omasid nimetatud isikud Kellert Kapital OÜ arvelduskontole juurdepääsu kuni 14.03.2011 ning Ardi Roosimaa, kes oli Kellert Kapital OÜ juhatuse liige kuni 12.03.2009 ning alates 02.06.2009 kaebaja juhatuse liige, omas Kellert Kapital OÜ arvelduskontole juurdepääsu jätkuvalt kuni 14.03.2011.

11.3 Eeltoodust nähtuvad ilmselged isikutevahelised seosed. Vastustaja on tuvastanud samade isikute üheaegse tegutsemise äriühingute seaduslike esindajatega, mis andis võimaluse sooritada juriidilise isiku nimel seaduslike esindajate tahtele vastavaid tehinguid, kusjuures tehingute majanduslik sisu ei pruukinud vastata formaalsele vormistusele.

12. Ainuüksi asjaolu, et Kellert Kapital OÜ ja kaebaja samal põhitegevusalal tegutsevad, ei ole järeldusele, et tegemist on ettevõtte üleminekuga, jõudmise aluseks. Lisaks samal põhitegevusalal tegutsemisele on vastustaja tuvastanud ka muud asjaolud (korralduse p 3), mis kogumis kinnitavad vastustaja järelduste õigsust.

13. Euroopa Kohus on direktiivide 77/187/EMÜ ja 98/50/EÜ ning neid asendanud ja praegu kehtiva direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamisel ettevõtte ülemineku kaasustes, mis on seotud töölepingutega, töötanud välja kriteeriumite kataloogi, mille alusel ettevõtte ülemineku toimumist hinnata. Kohus on seejuures rõhutanud, et tegemist on üksiknäitajatega, mille alusel saadud informatsiooni tuleb hinnata kogumis: 1) ettevõtte või äriühingu liik, olemus, tegevuse iseloom; 2) äriühingu kinnis- ja vallasvara üleminek; 3) üleläinud vara väärtus ülemineku ajal; 4) ülevõetud töötajate arv; 5) ülevõetud kliendi- ja ärisuhete arv; 6)

18

majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut; 7) majandustegevuse peatumise aeg üleminekuperioodil.

14. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja on jätnud arvestamata Avo Rõõmussaare selgituse, et Colliersi tegevusala on Kellerti tegevusalast laiem. Vastustaja on Avo Rõõmussaare selgitusi hinnanud kogumis teiste tõenditega. Kuigi väidetavalt kaebaja tegevusala on laiem (tegeleb kinnisvaraanalüütikaga ning investeeringute nõustamise ja vahendamisega, millised on spetsiifilised valdkonnad), kui Kellert tegevusala (väidetavalt ei tegelenud kinnisvaraanalüütikaga ning investeeringute nõustamise ja vahendamisega) ei ole nimetatud asjaolu olulise tähendusega, seda enam, et tõendid kinnitavad vastupidist.

Näiteks M. G. 01.02.2012 selgitusest nähtub, et nii Kellert Kapital OÜ-s kui kaebaja juures tegeleti kinnisvara turu analüüsiga, vahe oli vaid selles, et Kellert Kapital OÜ-s oli analüüs teiste osakondade toetustegevus, kaebaja juures moodustab analüüs iseseisva osakonna. Vastustaja leiab, et toimus vaid struktuuriline muutus, kuid jätkus samas valdkonnas ja tegevusalal tegutsemine. Nimetatud asjaolu kinnitab ka M.P. 05.03.2012 selgitustes, et toimusid omanike ja struktuuride muutused ning K.P. 07.03.2012 selgitustes, et kaebaja tegutses täpselt sama tegevusalaga, millisega tegeles Kellert Kapital OÜ. A. T. 05.03.2012 selgituse kohaselt Kellert Kapital tegevuses oli primaarne konsultatsiooniteenus, meil oli eraldi hindamine- ja analüüsiosakond, tegime turuanalüüsi. Pakkusime maakleriteenust ja tegelesime ka investeerimisega. V. K. 01.02.2012 selgitas, et kaebaja tegeleb konsultatsiooniga äri kinnisvara valdkonnas. Pakume hindamist, investeeringute nõustamist, analüüsi, maakleriteenuseid jm kinnisvaraga seotud konsultatsioone. Äriühingus töötab alates 2005 lõpust või 2006 algusest. Ei tea Kellert Kapital OÜ kohta mitte midagi, esimest korda kuuleb, kuid samas nähtub tõenditest, et kuni juuli 2009 sai isik töötasu Kellert Kapital OÜ-st ning alates september 2009 kaebajalt. Vastustaja arvates kinnitab nimetatu asjaolu, et töötaja ei märganud mingisugustki muutust teenuste pakkumise valdkonnas. Vastustaja seisukohti kinnitab ka kaebaja enda poolt deklareeritu, nimelt nähtub 2009 majandusaasta tegevusaruandest, et peamised teenustegrupid olid hindamine, ärikinnisvara pindade vahendamine ja turuanalüüs.

15. Kaebaja kaebuses väidab, et kogenud töötajate üleostmine on alustava ettevõtja puhul tavapärane protsess. Avo Rõõmussaar on maksuhaldurile ka selgitanud, et töötajatele tehti ettepanekud asuda uue töötaja juurde tööle mh koos katseajaga ning senise tööandajaga võrreldes teistsugustel töötingimustel.

Vastustaja kaebaja väitega ei nõustu, sest tõendid kinnitavad vastupidist. Nii on V. K. kinnitanud, et palk vähenes. M. K. on kinnitanud, et palgatingimused halvenesid. A. T. on kinnitanud, et palgatingimused vaadati ümber, kuna äriühingul olid rasked ajad, aga kõik muu jäi samaks. M.P. kinnitab, et palgatingimused läksid halvemaks. K.P. on kinnitanud, et kes olid rohkem vajalikud, need jäid. Mina asusin tööle märtsikuus ja juba paari kuu pärast vähendati palka, sest töökoormus oli nii väike, et see viidi vaid poolele kohale. Ettevõte oli majandusraskustes, ka teistel vähendati palkasid. M. K., M. G., K.P., A. T., M.P., M. T., V. K., E. A. töölepingu p-st 5.1 nähtub, et töötajatel pärast katseaega palk ei muutunud.

Kellert Kapital OÜ aprill-mai-juuni TSD väljavõtete võrdlusel kaebaja september TSD väljavõttega nähtub, et töötajate palgatingimused halvenesid.

Äriregistri andmetest nähtub, et kaebaja on asutatud 13.12.2006 ning põhitegevusala on alates 02.12.2008 büroohaldus, kombineeritud sekretäriteenus, alates 30.06.2009 kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel ja alates 29.06.2010 kinnisvarabüroode tegevus (lisa 46). Äriregistrist nähtub ka majandusaasta aruannete esitamine alates 2007. a-st ning 2008 majandusaasta aruande tegevusaruandest nähtub majandustegevus. 2009 majandusaasta aruande tegevusaruanne kinnitab samuti majandustegevuse jätkumist ning muudatusi seoses omanike vahetusega. Seega ei saa rääkida alustavast ettevõtjast, mistõttu on kaebaja väide ekslik. Samas peab vastustaja oluliseks märkida, et ka kaebuses sisuliselt kaebaja kinnitab, et juba 2008. a oli kaebaja tegutsev ettevõtja (vt kaebuse p 2.2.12 käibedeklaratsioonide kohta seisukohad).

19

Eeltoodust tulenevalt ning tõendeid kogumis hinnates on ebaõige kaebaja seisukoht, et MTA ei arvestanud hinnangu andmisel A. Rõõmussaare selgitusega ning asus arusaamatule ja põhjendamatule seisukohale, justkui oleks Colliers üle võtnud olulise kogumi Kellerti endistest töötajatest ning seisukoht, et MTA järeldus, justkui oleks Colliers võtnud üle olulise kogumi Kellerti töötajatest, ei põhine tegelikel asjaoludel, on otsitud ning sobitatud MTA sooviga nõuda Colliersilt sisse Kellerti maksuvõlga olukorras, kus Colliers maksuvõla eest ei vastuta.

16. Vastustaja on korralduse tabelis 2 välja toonud OÜ Kellert Kapital ja kaebaja maksustatava käibe omavahelise seose ning tuginedes faktilistele asjaoludele, s.h asjaolule, et äriühingud tegelevad kinnisvarateenuseid pakkuval tegevusalal, leidnud, et käive on teatavas seoses töötajate arvuga.

KMD-de analüüsist nähtub ka asjaolu, et perioodil 2008.a oktoober kuni 2009. a juulikuu pole kaebaja maksustatavat käivet deklareerinud, mis kattub äriregistri väljavõttest nähtuvaga, et kaebaja tegevus oli seiskunud - 20.05.2009 vastu võetud lõpetamise otsus ning 14.07.2009 osanike otsusega võeti vastu likvideerimise lõpetamine ja otsustati tegevuse jätkamine, kuid juuli 2009 oli ka see aeg, mil Kellert Kapital OÜ deklareeris viimati maksustatavat käivet ning lõpetas töötajatega töösuhted, sõlmis tasaarvelduskokkuleppe ning realiseeris varad.

17. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et kui äriühingu tegevus kuulub lõpetamisele, siis majanduslikult võib üldjuhul põhjendatud olla vara tervikmüük. Kuid sellise müügi toimumise kohta võimalikult soodsalt müüjale, teeb müüja ka panuseid sellele, et kuulutab avalikult vara müüki ning püüab leida võimalikult palju kliente vara ostmiseks, sest likvideerimisel oleva äriühingu eesmärgiks on jätkuvalt võimalikult suure kasu teenimine oma vara müügilt, millega täita tekkinud võlakohustusi kolmandate isikute ees. Antud juhul sellist käitumist Kellert Kapital OÜ poolt ühestki tõendist ei nähtu. Pigem viitab Kellert Kapital OÜ ja kaebaja koostöö ning isikutevahelised seosed asjaolule, et tahe on olnud eelistada ühte võlausaldajat teistele ning luua selliselt olukord, kus pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega, s.t tegevus on lähtunud eesmärgist vältida teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist müüdava vara arvelt, mida kinnitab ka tasaarvelduskokkuleppe sõlmimine.

18. Kaebaja on 27.07.2009 sõlminud üürilepingu nr L2B-63 Lõõtsa 2 asuvas hoones VI korrusel paiknevatele äriruumidele tähtajaga üks kuu ning 27.08.2009 üürilepingu nr L2A-43 Lõõtsa 2 asuvas hoones V korrusel paiknevatele äriruumidele, kusjuures ruumid sai oma valdusesse kaebaja 01.09.2009 (lepingu p 1.6) tähtajaliselt (kehtib 5 aastat, lepingu p 2.2).

Töötajate ja juhatuse liikme selgitustest nähtub, et enne Lõõtsa 2A kolimist töötasid töötajad jätkuvalt Lõõtsa 2B 5 korruse kontoriruumides, kasutasid samaseid töövahendeid ning pärast kolimist Lõõtsa 2A pindadele, kasutasid jätkuvalt samu töövahendeid.

19. 24.07.2009 on kaebaja osanikud otsustanud osta Kellert Kapital OÜ varad summas 275 675 krooni ning 28.07.2009 on sõlmitud kaebaja ja Kellert Kapital OÜ vahel tasaarvelduskokkulepe, mille kohaselt kuulub tasaarvlemisele summa 417 210 krooni tasumata arvete järgi 58/A/09 ja 59/A/09 Kellert Kapital OÜ laenuvõlaga (koosneb põhivõlast summas 395 000 krooni ja intressist 22 176 krooni).

Kellert Kapital OÜ ei ole äriregistrisse esitanud 2009 majandusaasta aruannet. Vastustaja pöördus maksumenetluses Kellert Kapital OÜ poole ning juhatuse liikme perioodil 10.08.2009 kuni 05.05.2010 Marko Lagund poole ning viimane andis e-kirja teel selgituse, et tema valduses ei ole Kellert Kapital OÜ dokumente. Vastustaja pöördus kolmanda isiku A. Õ. poole teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks, millisele viimane vastas, et tema valduses ei ole teavet ja dokumente. Vastustaja pöördus OÜ Kellert Kapital esindaja/likvideerija Hillar Talts poole dokumentide esitamise nõudega, milline kiri postiasutuse poolt tagastati. 21.08.2012. a pöördus vastustaja e-kirjaga Hillar Talts poole, millisele viimane vastas 23.08.2012. Põhjusel, et Hillar Talts ei nõustunud maksuhalduri seisukohtadega, ei olnud esimest korraldust kätte saanud ning soovis korraldust vaidlustada, esitas vastustaja uue korralduse, millise Hillar

20

Talts vaidlustas. 03.10.2012 vaideotsusega jäi vaie rahuldamata ning Hillar Talts pöördus kaebusega Tallinna Halduskohtusse (haldusasi nr 3-12-2146). MKS § 146 lg 2 kohaselt peatub kolmandatele isikutele tehtud korralduse täitmine kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Vastustajale teadaolevalt puudub viimase vaidluse osas jõustunud kohtulahend. Seega ei ole vastustajal õnnestunud koguda tõendeid OÜ-st Kellert Kapital, et kontrollida kaebaja väidete õigsust.

20. Vastustaja leiab, et põhjusel, et perioodil 23.07.2009 kuni 11.08.2009 oli nii Kellert Kapital OÜ kui kaebaja juhatuse liikmeteks Arvo Rõõmussaar ja Mihails Morozovs, Kellert Kapital OÜ osanikuks oli alates 14.12.2005 kuni 28.07.2009 SIA Colliers International ning kaebaja osanikud olid perioodil 21.03.2007 kuni 20.07.2009 Mihails Morozovs, perioodil 21.03.2007 kuni 20.07.2009 Ardi Roosimaa ning perioodil 21.03.2007 kuni 20.07.2009 OÜ Colliers International ning alates 20.07.2009 SIA „CITY PM“ ning Energiamets OÜ, kusjuures viimase osanikuks ja juhatuse liikmeks alates 28.03.2008 on Avo Rõõmussaar, ehk isikud on omavahel seotud, sai võimalikuks kaebaja poolt OÜ Kellert Kapital töövahendite soetus tasaarvlemise kokkuleppega, töötajate ülevõtmine ning üürilepingu jätkumine olenemata töölepingute ja üürilepingute formaalsest lõpetamisest. Eelpoolviidatud tegevused ja juhatuse liikmete seotused viitavad kaebaja tahtlusele võtta üle Kellert Kapital OÜ varad, tegevus, lepingud, töötajad, samas vältida aga kohustuste – maksuvõla summas 40 959.05 eurot ülevõtmist ja tasumist.

21. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei ole tuvastanud, et Kellert oleks nimetatud kolm klienti Colliersile üle andnud või suunanud neid tarbima Colliersi pakutavaid teenuseid. MKS § 82 kohaselt maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid, s.t maksuhaldur otsustab menetlustoimingute läbiviimise ulatuse ning oluline on, et maksumenetluses on maksuhaldur täitnud nii maksuseadustest kui MKS sätetest tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Antud juhul lähtus vastustaja MKS § 10 lg 3 sätetest, mille kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Seega on vastustaja lähtunud otstarbekuse kaalutlustest. Isegi juhul, kui pidada kaebaja väidet mingiski osas põhjendatuks, leiab vastustaja, et mitteotstarbeka kaalutlusotsuse tegemine ei saa rikkuda isikute subjektiivseid õigusi, kuna otstarbekuse kriteerium peab tagama halduse enda kasu.

22. Vastustaja leiab, et on piisavalt ära tõendanud asjaolu, et kaebaja kliendid osaliselt kattuvad Kellert Kapital OÜ klientidega ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, omab nimetatud asjaolu tähendust. Kaebaja etteheide vastustajale on asjakohatu ka põhjusel, et tõendamiskoormis kohtumenetluses on läinud kaebajale (MKS § 150), mistõttu kaebaja kohustus on tõendada oma väiteid, s.h ümber lükata vastustaja poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolud. Seda kaebaja aga teinud ei ole, mistõttu on kaebaja etteheide paljasõnaline.

22.1 Vastustaja on korralduses selgesõnaliselt avaldanud, et tegemist on kinnisvara valdkonnas tegutsevate äriühingutega, kellele on omane OÜ Colliers International Advisors ning OÜ Kellert Kapital poolt pakutavate teenuste korduv ja regulaarne kasutamine. Olukorras, kus äriühing likvideeritakse, on mõistlik ja tavapärane, et likvideeritava äriühingu kliendid ja koostööpartnerid peavad oma äritegevuses leidma uued koostööpartnerid. Antud juhul aga nähtub asja materjalidest (äriregistri andmed, avalikkusele suunatud teave), et nii Kellert Kapital OÜ (alates 2005) kui kaebaja (juba 2008) tegutsesid antud valdkonnas paralleelselt, s.h 2009. a. Alles 05.05.2010. a osanike otsusega otsustati lõpetada Kellert Kapital OÜ tegevus ning 30.07.2012. a on Kellert Kapital kustutatud äriregistrist (lisa 54).

22.2. Samas nähtub äriregistrist, et just kaebaja tegevuse osas oli 20.05.2009. a vastu võetud lõpetamise otsus ja 14.07.2009 otsustati tegevuse jätkamine. Seega on vastustaja põhjendatult, analüüsides pangakonto väljavõtteid, tuvastanud, et Kellert Kapital OÜ ja kaebaja kliendid osaliselt kattuvad. Pangakontodelt

21

nähtub, et Kellert Kapital OÜ klientideks olid OÜ Fokus Kinnisvara, Ülemiste City AS, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS sisuliselt kuni OÜ Kellert Kapital OÜ tegevuse ülekandmiseni kaebajale, s.o 30.09.2009. a, kuid mitte hiljem ehk veel ajal, mil klientidel puudus vajadus üle minna kaebaja juurde, sest Kellert Kapital OÜ oli väidetavalt jätkuvalt tegutsev ettevõte (nähtus avalikest andmebaasidest), kuigi faktiliselt oli suund võetud majandustegevuse lõpetamiseks ehk millise Kellert Kapital OÜ lõpetas ning millisega kaebaja jätkas. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väide kolme kliendi kattuvuse otsituse kohta vastustaja poolt ettevõtte ülemineku tõendamise kohta, väär. Pangakontode analüüsist nähtuvad asjaolud klientide kattuvuse kohta on üheks tingimuseks, mis koostoimes teiste kogutud tõenditega, kinnitab Kellert Kapital OÜ ettevõtte üleminekut kaebajale.

23. Kuigi kaebaja väidab, et ta ei ole üle võtnud ühtegi Kellert Kapital OÜ-ga sõlmitud üürilepingut, siis vastustaja on maksumenetluses asjaolude tuvastamisel lähtunud tehingute majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist ehk formaalsest vormistamisest.

Kuna Kellert Kapital OÜ ja kaebaja tahe on olnud varjata Kellert Kapital OÜ kohustuste üleminekut, s.h maksuvõla tasumise kohustust, siis ongi vormistatud tsiviilõiguslike lepingute lõpetamised nii töötajatega kui klientidega ning vormistatud nn uued lepingud kaebaja poolt Kellert Kapital OÜ endiste töötajatega kui ka klientidega. Dokumentide formaalne ümbervormistamine kaebaja ja Kellert Kapital OÜ poolt selliselt ei muuda aga tehingute sisu ehk lõppkokkuvõttes järeldust, et toimunud on Kellert Kapital OÜ ettevõtte üleminek kaebajale (vt s.h korralduse p 5.2 vastustaja seisukohad). Järelduste tegemisel on vastustaja tuginenud maksumenetluses tuvastatud asjaoludele, s.h töötajate selgitustele töö sisu kohta ning töötajad on kinnitanud, et sisulisi muudatusi töö sisus ei olnud. Antud juhul vastustaja leiab, et ettevõtte ülemineku varjamiseks (varjatud tehingu olemuseks on poolte soov tegelikule tehingule viitavaid asjaolusid varjata ning et võlausaldaja võimalused tegeliku tehingu kohta iseseisvalt tõendeid hankida on piiratud) lepiti lepingupartneritega kokku, et ettevõtte toimimise jaoks olulised lepingud ei lähe mitte üle, vaid vormistatakse uued lepingud ning töötajatega sõlmitakse samuti uued töölepingud. Kuigi kaebaja üheks väiteks on töölepingus katseaja sätestamine, mis justkui kinnitaks, et töötajad ei ole üle läinud, siis selline säte on samuti formaalne, sest uute töölepingute sätetest nähtub, et töötasu katseajal ja hiljem sellest ei muutunud. Seega on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et Colliers oleks seitsme senise Kellerti töötaja töölepingud muutumatul kujul üle võtnud, asjakohatu.

24. Põhjusel, et kaebaja on eitanud ega ole esitatud VÕS § 182 lg 2 kohast kokkulepet, on vastustaja seisukohal, et kaebaja ja Kellert Kapital OÜ on lähtunud vaikivast kokkuleppest, mis tuleneb praktilise koostöö asjaoludest, mis viitavad nende ühisele tahtele sellist muutust ellu viia.

25. Riigikohus on 06.04.2012. a asjas nr 3-3-1-6-128 viidanud EL direktiivile 2001/23/EÜ „Ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitstavate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta“. Halduskolleegium viitas EL direktiivile 2001/23/EÜ läbi tsiviilkolleegiumi praktika, selgitades, et 21.12.2011 tsiviilasjas 3-2-1-131-11 on märgitud, et direktiivi mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus (direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1).

26. Korraldusest (p 3.6, lk 12) vastustaja on käsitlenud kaebaja seadusliku esindaja 01.03.2012 selgitusi, millistest nähtub, et lepinguläbirääkimised kaubamärgi Colliers International kasutamiseks algasid siis, kui OÜ Colliers International Advisors sai oma tänase nime (28.07.2009) ning leping kirjutati alla 2010. a jaanuarikuus. Avo Rõõmussaare seletustest nähtub, et Colliers International Advisors asus kaubamärki Colliers International kasutama enne selle kasutamiseks lepingu sõlmimist. Arvestades, et kaubamärgi Colliers International kasutajaks oli eelnevalt OÜ Kellert Kapital võib olukorda käsitleda kaubamärgi käsutamise õiguse faktilise üleminekuna. Seega ei ole vastustaja maksumenetluses järelduste tegemisel tuginenud lepingu formaalsele vormistamisele, vaid faktilistele asjaoludele, mida kinnitas kaebaja esindaja.

27. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et MTA ei ole tuvastanud ega põhistanud, et domeeni www.colliers.ee kasutamise õiguse oleks Colliersile üle andnud Kellert ning domeeni kasutamise õigus oleks Colliersil

22

tekkinud hiljemalt 30.09.2009. A. Rõõmussaar on selgitanud maksuhaldurile, et domeen käib kaasas kaubamärgiga. Arvestades, et kaubamärgi kasutamise õigus tekkis 2010.a kaubamärgi omanikuga sõlmitud lepingu alusel, pole tegemist ettevõtte üleandmise raames lepingu üleandmisega. Samuti ei saanud Colliersil olla varasemalt domeeni kasutamise õigust, sest kui faktilistest asjaoludest tuleneb, et Colliers International kaubamärki kasutas kaebaja varem, s.t enne lepingu kirjalikku vormistamist ning domeen käib kaasas kaubamärgiga, siis on tõendatud, et faktiliselt toimus domeeni kasutamise õiguse üleandmine kaebajale enne vastavasisuliste kirjalike kokkulepete vormistamist, kusjuures ei saa märkimata jätta, et kirjalike kokkulepete vormistamise aeg oli otseses sõltuvuses Avo Rõõmussaarest ja Mihails Morozovsist, kes olid kaebaja juhatuse liikmeteks alates 23.07.2009 ning samas veel jätkuvalt kuni 11.08.2009 OÜ Kellert Kapital juhatuse liikmeteks. Riigikohus on lahendites 3-2-1-82-109 (p 13), 3-2-1-41-1110 (p 15) ja 3-2-1-129-1111 (p 11) leidnud, et ettevõtte üleminekuks on vaja, et vara läheks üle kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga.

28. Riigikohus on 01.06.2011. a lahendi nr 3-3-1-20-1112 p-s 11 sedastanud, et ettevõtte üleminek tuvastatakse kriteeriumi kogumi ja nende koosmõju kaudu, mitte üksikult. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et tõepoolest, Colliers omandas Kellertile kuulunud esemed, kuid ainuüksi vallasvara müügilepingu sõlmimine ei too endaga kaasa müüja ettevõtte üleminekut ostjale. Samas lahendis Riigikohtu Halduskolleegium selgitas, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Seda on vastustaja maksumenetluses ka teinud ning esitatud tõenditest nähtub, et Kellert Kapital OÜ lõpetas sisuliselt majandustegevuse juulis 2009 ning samas kaebaja seiskunud majandustegevus jätkus (vt korralduse p 3.4 tabel 2).

29. Antud juhul on vastustaja tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates tuvastanud, et tegu on ettevõtte üleminekuga VÕS 180-185 sätestatu mõttes, mistõttu tuleb tehtud tehinguga MKS § 37 alusel lugeda üleläinuks kaebajale Kellert Kapital OÜ maksukohustused.

30. Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus vastab MKS § 46 sätetele. Ettevõtte üleminek on oma olemuselt igapäevasest majandustegevusest väljuv tehing (ÄS § 317 lg 1 p 2), millel on ettevõtjale oluline mõju. Ettevõtte üleandja puhul peab mingi terviklik tegevusala lõppema ja ettevõtte omandaja puhul algama või kattuma osaliselt või tervikuna ettevõtte omandaja senise tegevusalaga.

Vastustaja on maksumenetluses kogunud tõendid, mis kinnitavad, et sisuliselt lõppes Kellert Kapital OÜ majandustegevus juuli kuuga 2009. a, töötajatega töölepingud lõpetati/töötasu maksti välja juulis 2009 ning 03.05.2010 osaniku otsusega on äriühingu tegevus lõpetatud. Samas on pärast majandustegevuse seiskumist kaebaja alustanud aktiivselt majandustegevust, ostes vara, rentides ruume, võttes töötajaid tööle jne.

31. Maksuõiguses on ettevõtte ülemineku tuvastamise eesmärgiks, et maksuhaldur saaks esitada maksunõuded isikute vastu, kelle osas on veendumus, et algne kohustatud isik (maksukohustuslane) on oma ettevõtte (koos maksukohustusega) üle andnud. Vastustaja on maksumenetluses tuvastanud, et OÜ Kellert Kapital tegevus on üle kandunud kaebajale hiljemalt 30.09.2009 ehk ajal, mil Kellert Kapital OÜ oli õigusvõimeline (kustutatud äriregistrist 30.07.2012).

32. Eeltoodust tulenevalt on väär kaebaja seisukoht, et MTA on andnud Korralduse maksukohustuse täitmiseks olukorras, kus TsÜS § 26 lg 2 ja § 45 lg 2 ning MKS § 31 lg 3 p 6 ning asjaomase Riigikohtu praktika kohaselt on maksukohustus lõppenud OÜ Kellert Kapital kustutamisega registrist.

33. Poolte vahel puudub vaidlus, et Kellert Kapital OÜ maksuvõlg 30.09.2009 seisuga on summas 40 959.05 eurot. Kui maksuhaldur väidab, et tegu on ettevõtte üleminekuga VÕS §-des 180-185 sätestatu mõttes, tuleb tehtud tehinguga MKS § 37 alusel lugeda üleläinuks ka maksukohustused. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt puudub vastustaja järelduste osas ettevõtte ülemineku kohta vastuolu kehtiva

23

seadusega ning kohaldamisele kuuluvad MKS § 37, § 6 lg 1 p 3 sätted, mistõttu kaebaja nõue korralduse täies ulatuses tühistamiseks on alusetu.

Vastustaja vastus kaebaja täiendavatele seisukohtadele (II kd tl 169-172).

34. OÜ Kellert Kapital maksuvõlg kui kohustus läks koos ettevõtte üleminekuga üle kaebajale enne OÜ Kellert Kapital kustutamist äriregistrist, mistõttu on väär kaebaja seisukoht kehtiva maksuvõla olemasolu puudumises. Maksukohustuse ülemineku puhul on oluline, et ettevõtte üle andnud isik oli õigusvõimeline ajal, kui maksukohustus ettevõtte omandanud isikule üle läks. Seega on maksuvaidluse sisuks ettevõtte ülemineku õiguspärase tuvastamise küsimus.

35. Antud juhul ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-75-09 toodud seisukohad kohaldatavad, kuna asjaolud on erinevad. Ettevõtte ülemineku puhul on ettevõtte ülevõtja omandatud ettevõtte osas ettevõtte üleandja õigusjärglane. Seega ei nõuta kaebajalt maksuvõla tasumist kolmanda isikuna, vaid OÜ Kellert Kapital õigusjärglasena. Samuti juhul kui seadusandja näeks MKS § 37 maksuvõla tasumisekorraldusele ette samad kriteeriumid, mis kehtivad MKS § 96 vastutusotsusele, siis sisalduks selle kohta otsene viide seaduses. Kuna seadus ei samasta MKS § 37 hüpoteesi MKS § 96 hüpoteesiga, siis võib väita, et kaebaja sellekohased väited on meelevaldsed ega põhine seadusel. Vastutusotsusega nõutakse juriidilise isiku seaduslikult esindajalt sisse juriidilise isiku maksuvõlga (MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1). Käesolev kohtuvaidlus on seotud aga MKS § 31 lg-s 1 sätestatud kohustuste ja nõuete üleminekuga vastavalt MKS §-le 37 ettevõtte või selle osa üleandmise korral. Seega on tegemist täiesti erinevate menetlustega, millistele kohalduvad erinevad sätted.

36. MKS § 37 sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus üle omandajale või valduse saajale vastavalt VÕS-is sätestatule. Maksuvõla tasumise kohustuste juures ei ole oluline, kas ettevõtte uus omanik on ettevõtte üleandja tegevuse tulemusena sissenõutavaks muutunud maksukohustuste suhtes maksukohustuslane. Maksuvõla eest vastutust tekitav asjaolu on ettevõtte üleminek, mitte maksukohustuslasena registreeritus. Seega erinevalt vastutusotsuse menetlusest ei oma maksukohustuste üleminekul ettevõtte üleandmise korral tähendust asjaolu, et ettevõtte üle andnud isik oleks ettevõtte üleandmise tuvastamise ajal õigusvõimeline, vaid asjaolu, et äriühing, kes on ettevõtte üle võtnud, oleks õigusvõimeline.

Vastustaja positsiooni on toetanud ka kohus oma 05.06.2013 lahendis nr 3-12-2681.

37. OÜ Kellert Kapital ettevõtte üleminek OÜ-sse Colliers International Advisors on tõendatud ning õiguslikult põhistatud.

Ettevõtte ülemineku kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut ning tegevuse peatumise aega. Ettevõttesse võivad kuuluda eeskätt kinnisasjad, tooraine, masinad, muud vallasasjad, lepingutest tulenevad õigused ja kohustused ning töötajad. Vastustaja toonitab, et nimetatud loetelu ei ole kumulatiivne ega suletud, vaid annab ülevaatliku nimistu ettevõttesse kuuluvast võimalikust varast.

TsÜS kommenteeritud väljaande autorid peavad varakogumi ettevõtteks lugemise puhul oluliseks, et selline varakogum moodustaks terviku. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2007 otsuses tsiviilasjas nr 2- 05-14543 põhjendatult leidnud, et ettevõtte üleminek võib toimuda ka ettevõtte olulise osa õiguste ja kohustuste ülemineku korral. Sama põhimõtet kordab Tallinna Ringkonnakohus 12.10.2009. a otsuses

24

haldusasjas nr 3-08-1370, milles kohus argumenteerib, et ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut.

38. Tõenditest nähtub, et A.Roosimaa oli perioodil 23.03.2007 kuni 12.03.2009 ning M.Morozovs perioodil 13.093.2007 kuni 11.08.2009. a ning A.Rõõmussaar perioodil 23.07.2009 kuni 11.08.2009. a korraga mõlema äriühingu juhatuse liikmeteks.

Asjaolu, et vastustaja tuvastas äriühingute juhatuse liikmete seotuse on vaid üks asjaolu asjaolude kogumis, mida vastustaja on hinnanud vastastikuses seoses ja kogumis teiste tõenditega. Asjaolu, et äriühingute juhatuse liikmed on seotud, andis võimaluse varjatud tehingute/ettevõtte ülemineku teostamiseks just selliselt nagu juhatuse liikmed seaduslike esindajatena oma tahet läbi juriidilise isiku teostasid, vormistades formaalseid dokumente, mis nende tegelikule sisule ei vastanud (näiteks töötajatega uute töölepingute sõlmimine, üürilepingute sõlmimine). Formaalsete dokumentide koostamine ei saa mõjutada tehingute tegelikku sisu, s.t ettevõtte sisulist üleminekut.

39. Kaebaja rebib vastuse kontekstist lahti üksikud lausekatked jättes tähelepanuta viidatud tõendid ning sisustab lõppkokkuvõttes vastustaja seisukohad vääriti, sest nagu nähtub vastusest (p 3.2) ja lisatud tõenditest (lisa 6, 13, 14), on tööülesandeid M. K., M.P. ja K.P.le andnud mõlemas äriühingus Avo Rõõmussaar. Seega on ebatäpne kaebaja väide, et vastustaja justkui väitnuks, et kõigile töötajatele on tööülesandeid andnud Avo Rõõmussaar.

40. TsMS § 238 lg 2 kohaselt kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Asjaolu, et pangakonto väljavõttelt nähtub, et toimunud on raha ülekanded kaebajalt Kellert Kapital OÜ-le ja vastupidi märkena laen ja/või laenu tagastus ei ole raamatupidamise algdokumentideks raamatupidamise seaduse § 7 mõistes ega ka tõendid, mis kinnitavad laenu olemasolu. Selliseks tõendiks saab olla laenuleping, millisest nähtuksid olulised andmed, näiteks kes millal, mis tingimustel, millises summas ja kuidas ning millisel eesmärgil laenu annab ning kuidas ja millal toimub laenu tagastamine. Antud juhul pangakonto väljavõttelt selliseid tingimusi ei nähtu, andmed ei ole kontrollitavad ning kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud oma väidete kinnitamiseks selliseid tõendeid (laenulepinguid), millised väidetavalt olid aluseks 28.07.2009 tasaarvelduskokkuleppe sõlmimisele. Tasaarvelduskokkuleppele on märgitud võlg seisuga 28.07.2009, kuid esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et võlg summas 395 000 krooni on tekkinud seisuga 23.10.2008, kuid 2008 majandusaasta aruande (vastuse lisa 43) lisa 10 kohaselt tehingud sidusettevõtetega kohaselt on saadud laenu 500 000 krooni ehk esitatud dokumentides on vastuolud, mida kaebaja ei ole kõrvaldanud ning mistõttu on vastustajal põhjendatud kahtlus selliste laenutehingute olemasolus. 2009 majandusaasta aruannet ei ole Kellert Kapital OÜ esitanud.

Samuti jääb mõistetamatuks, et kui Kellert Kapital OÜ alates 23.10.2008 väidetava laenu tagasimakseid ei teinud, siis mis põhjusel nõustus kaebaja andma veel 05.12.2008 laenu summas 6 500 krooni. Vastustaja arvates on selline käitumine tulu taotlevale äriühingule ebamõistlik, mis seab kahtluse alla kaebaja väidete usaldusväärsuse. Samuti nähtub tõenditest (vastuse lisa 16), et alates 17.11.2008 annab Kellert Kapital OÜ- le väidetavalt laenu Energiamets OÜ, millise juhatuse liikmeks on Avo Rõõmussaar. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kaebaja väide, et Kellert Kapital OÜ-l oli kaebaja ees laenulepingust tulenev põhivõlg summas 395 000 krooni.

41. Samas ei ole antud vaidluse kontekstis oluline laenulepingut puudutav, vaid tasaarvelduskokkuleppe sõlmimise fakt 28.07.2009, ehk ajal, mil kaebaja oli vahetult enne, s.o 14.07.2009 võtnud vastu likvideerimise lõpetamise otsuse ja otsustanud tegevust jätkata ning Kellert Kapital juhatuse liikmed Mihails Morozovs, Avo Rõõmussaar ning endine juhatuse liige Ardi Roosimaa (juhatuse liige kuni 12.03.2009) olid astunud 23.07.2009 kaebaja juhatuse liikmeteks, kes said teostada oma tahet läbi juriidilise isiku selliselt, et tehingutest raha ei liikunud ning võlg tasaarveldati Kellert Kapital OÜ tervikvaraga. Nimetatust tulenevalt on asjakohatu kaebaja etteheide vastustaja õiguste kohta maksta

25

pankrotikulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa olukorras, kus Kellert Kapital OÜ oli oma varad ühtse tervikuna, eelistades ühte võlausaldajat (kaebajat), võõrandanud. Selline kaebaja käitumine, saigi toimuda vaid tänu juriidiliste isikute juhatuse liikmete vahelistele seostele ning nende teadmisel (omasid teadmisi/teavet nii Kellert Kapital OÜ kui ka kaebaja majandustegevuse kohta). Samas oli kaebajal Kellert Kapital OÜ juhatuse liikmete kaudu teave OÜ Kellert Kapital majandusliku seisu, s.h äri- ja majandustegevuse, s.h sisuliselt majandustegevuse lõppemise kohta augustist 2009 (vt esitatud KMD-d) ning sisemise töökorralduse kohta, mis võimaldas käituda kaebajal vastavalt kaebaja tahtele.

42. Vastustaja leiab, et küsitletud töötajate vastustest on võimalik järeldada ettevõtte üleminekut kaebajale ning asjaolu, kas töötajate palgad peale katseaega muutusid või mitte, ei oma eraldiseisvana asjas tähendust. Ennekõike hindab vastustaja töötajate selgitusi ja asjaolusid kogumis teiste tõenditega ning töötajate selgitustest nähtub üheselt, et sisuliselt töötingimused ei muutunud. Samas, tõenditele tuginevalt, leiab vastustaja, et töö iseloomu ja tööülesannete sarnasus viitab koosmõjus teiste asjaoludega, näiteks töösuhte tekkimise alustega, sellele, et tegelikkuses on töölepingust tulenevad õigused ja kohustused muutumata kujul läinud üle ettevõtte üleandjalt ettevõtte omandajale. Vastustaja jääb korralduses toodud seisukohtade juurde.

43. VÕS § 180 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega tuleb ettevõtte ülemineku hindamisel tuvastada, kas ühelt äriühingult on läinud teisele äriühingule kriitiline hulk asju, õigusi ja kohustusi, mis kokku moodustavad iseseisva tervikliku majandusüksuse. Loomulikult peab ettevõtte ülemineku juures silmas pidama ka Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud tingimusi. Äriühingu juhtimine ja sisemine töökorraldus ehk seniste töötingimuste mitteoluline muutmine, s.h katseaeg ei ole aga ettevõtte komponentideks, mis saaksid ettevõtte ülemineku kontekstis omada saatuslikku kaalu. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-466/075 märkinud, et võõrandatud ettevõtte organisatsioonilise struktuuri muutmine ei takista Euroopa Nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ kohaldamist. Tähtsust omab see, et omandajal oleks võimalus kasutada ülevõetud vahendeid samasuguseks või analoogseks majandustegevuseks ka siis, kui need on liidetud uue ja teistsuguse organisatsioonilise struktuuriga.

On mõistlik eeldada, et varjata ettevõtte üleminekut, siis selleks vormistataksegi formaalseid dokumente selliselt, mis kinnitaksid kaebaja tahet, mitte tegelikku olukorda.

44. Kaebaja väidete kohaselt ostis kaebaja Kellert Kapital OÜ kontorisisustuse turuhinnaga ning seetõttu puudus Kellert Kapital OÜ-l igasugune vajadus ostjate leidmiseks täiendavate kulutuste tegemiseks. Kaebaja väide on paljasõnaline ning vastuolus kogutud tõenditega, sest Kellert Kapital OÜ 2008 majandusaasta aruandest, lisa 5 nähtub, et materiaalse põhivara, milline koosneb arvutustehnikast, kontorimööblist ja kontoritehnikast, väärtus seisuga 31.12.2008 on summas 359 358 krooni. Kaebaja ostis Kellert Kapital OÜ-lt kontorisisustuse summas 275 675 krooni ehk alla vara bilansilist maksumust. Kaebaja 2009 majandusaasta aruandest nähtub, et kaebajal on materiaalset põhivara summas 210 420 krooni, kusjuures lisa 3 kohaselt soetatud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 134 165 ning müüdud arvuteid ja arvutisüsteeme summas 6 667 krooni. Eeltoodu valguses ei pea vastustaja kaebaja väiteid usutavaks.

45. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et puudub sisuline analüüs käibe kohta. Korralduse p-s 3.4 on piisavalt analüüsitud äriühingute deklareeritud käivet. Samuti on järelduste kujunemine jälgitav, seetõttu on tabelina välja toodud äriühingute käibedeklaratsioonide andmed ning neid kõrvutatud. Kaebaja leiab, et vastustaja seisukohtadega arvestamisel (käibe seos töötajate arvuga) peaks kaebaja käive olema Kellert Kapital OÜ käibest enam kui poole väiksem. Leides 2009. a osas käibe keskmised, mis Kellert Kapital OÜ puhul on 450 235 krooni ning kaebaja puhul 313 022 krooni, nähtub, et kaebaja keskmine käive on väiksem kui Kellert Kapital OÜ keskmine käive. Ka võrdlustabel kinnitab kaebaja osas väiksemat käivet kui Kellert Kapital OÜ osas, mistõttu vastustaja seisukoht käibe sidumise kohta töötajate arvuga on asjakohane. Küll ei ole aga asjakohane käesoleva vaidluse kontekstis kaebaja seisukoht, et vastustaja seisukohaga arvestades

26

pidanuks kaebaja käive olema poole väiksem. Piisab, kui tõenditest nähtub, et kaebaja käive on väiksem kui Kellert Kapital OÜ käive.

Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebaja väide, et MTA ei ole teinud sisulist analüüsi, vaid on piirdunud kahe ühingu käibe väljatoomisega ning mittemidagiütlevate järeldusega on paljasõnaline ning põhjendamatu. Samas käibenäitajate kattuvus on üheks näitajaks tõendamaks ettevõtte ülemineku toimumist.

46. Kaebaja rõhutab, et ei ole üle võtnud ühtegi Kellert Kapital OÜ-ga sõlmitud üürilepingut ning kaebaja poolt üürileandjaga üürilepingu sõlmimine ei ole mistahes moel käsitletav Kellert Kapital OÜ lepingu ülevõtmisena. Asjaolu, et lepingu objektiks olid samad ruumid, ei muuda iseseisva lepingu sõlmimist lepingu ülevõtmiseks. Vastustaja leiab, et just põhjusel, et 27.07.2009, mil mõlemas äriühingus olid juhatuse liikmeteks üheaegselt nii Mihails Morozovs kui ka Avo Rõõmussaar, sai võimalikuks üürileandjaga üürilepingu sõlmimine üürilepingus toodud tingimustel, s.t Kellert Kapital OÜ valduses olnud üüripindade edasine kasutamine ja valdamine kaebaja poolt. On mõistlik eeldada, et ettevõtte ülemineku varjamiseks vormistatakse formaalseid dokumente kaebaja tahte kohaselt ja varjatakse tehingute tegelikku sisu. Seega on vastustaja tõenditega tõendanud, et Kaebaja jätkas tegevust samades ruumides, millised olid eelnevalt Kellert Kapital OÜ valduses.

47. Kogutud tõenditest nähtub, et osaliselt on kaebajale (ajal, mil klientidel ei saanud olla teadmist Kellert Kapital OÜ majandustegevuse seiskumisest) üle läinud Kellert Kapital OÜ kliendid. Vastustaja jääb korralduses (p 3.6) ning vastuses (lk 8-9) toodud seisukohtade juurde.

Vastustaja leiab, et oluline ei ole antud asjas valdavas osas klientide kattuvus, vaid mahus, mis võimaldas kaebajal jätkata majandusüksusena tegutsemist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu vastustaja kaebajaga selles, et osaliselt klientide kattuvus ei tekita põhjendatud kahtlust klientide üleandmise kohta ega võimalda teha järeldust ettevõtte ülemineku kohta. Kliendisuhete jätkuvus võimaldas kaebajal varasemat majandustegevust katkematult jätkata (vt korralduse p 3.4 KMD-de analüüs).

Vastustaja leiab, et tõendamiskoormus on MKS § 150 kohaselt üle läinud kaebajale, kuid kaebaja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber vastustaja seisukohad.

48. Kaebaja ise 04.09.2014 täiendavate seisukohtade p-s 2.12 kinnitab, et nn kolme äriühingu (OÜ Focus Kinnisvara, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS) näol on tegemist kinnisvaraettevõtetega, mis vajavad rahvusvahelise kompetentsiga nõustajaid (hindajaid) elik nende jaoks on Colliers kaubamärki kandva äriühingu käest tööde tellimine möödapääsmatu. Tõenditest (pangakonto väljavõtted, vastuse lisa 16, 33) nähtub, et nimetatud kliendid on eelnevalt tehinguid sooritanud Kellert Kapital OÜga (näiteks Focus Kinnisvara OÜ 07.02.08, 30.12.08, 17.07.09) ning hiljem (alates 14.08.09) kaebajaga. Sama nähtub ka tehingute kohta klientidega Ülemiste City AS, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS. Eeltoodust tulenevalt on väär kaebaja väide, et vastustaja järeldused kaebaja poolt kaubamärgi kasutamise ja käsutamise õiguse faktilise ülemineku kohta on oletuslikud. Asjaolu, et domeen käib kaubamärgiga kaasa on kinnitanud kaebaja seaduslik esindaja A. Rõõmussaar (10, 01.03.2012 vastus 5) ning vastustajal puudub alus kahelda nimetatud selgituse õiguspärasuses.

49. Kaebaja jätkas domeeni www.colliers.ee kasutamist, mis on oluline asjaolu tuvastamaks ettevõtte üleminekut, sest domeeni näol on tegemist ettevõtte immateriaalse varaga ning selle üleminek on samuti ettevõtte ülemineku tunnus. Ühtlasi peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinimi peab olema eristatav nii vormiliselt kui ka sisuliselt. Kui kaebaja kaebus põhineb väitel, et tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga ja tegemist on täiesti uue iseseisva ettevõttega, on pehmelt öeldes kummastav, et ettevõtte kasutab sama domeeninime ja sarnast ärinime. Kellert Kapital OÜ ärinimi alates 14.12.2005 kuni 11.08.2009 oli Colliers International. Kaebaja ärinimi

27

alates 23.03.2007 kuni 28.07.2009 oli Colliers International Property Management OÜ ning alates 27.07.2009 Colliers International Advisors OÜ.

50. Vastustaja märgib, et haldusasjas 3-12-2146 tehtud kohtulahend jõustus 04.03.2014, millisega kohus jättis rahuldamata OÜ Kellert Kapital esindaja/likvideerija Hillar Talts kaebuse vastustaja 24.08.2012 korralduse nr 13-7/140-17 ning 03.10.2012 vaideotsuse nr 6-1/1056-2 tühistamiseks. Seega kuni 04.03.2014 oli peatunud nimetatud korralduse täitmine, millisega vastustaja kohustas esitama Kellert Kapital OÜ dokumendid. Seega ei olnud vastustajal võimalik osaliselt dokumente koguda maksumenetluse raames, mistõttu asjas puuduvad osaliselt dokumendid, s.h OÜ Kellert Kapital poolt sõlmitud lepingud (üürilepingud, laenulepingud jne). Vastustaja ei välista, et Kellert Kapital OÜ poolt menetlusõiguste kasutamise eesmärk haldusasjas nr 3-12-2146 on olnud vältida või vähemalt raskendada/takistada maksumenetluse läbiviimist ning objektiivsete asjaolude väljaselgitamist ning tagajärje – Kellert Kapital OÜ maksuvõla tasumise kohustuse täitmine – saabumist.

51. Vastustaja jääb asjas esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebajale tehtud korralduse, s.h ettevõtte ülemineku tuvastamise eeldused on täidetud. Vaidlusalune korraldus vastab haldusaktile esitatud nõuetele ning on õiguspärane, selge ning motiveeritud.

KOHTU PÕHJENDUSED

52. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

53. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Kellert Kapital (registrikood 11198710) on registrisse kantud 14.12.2005 ja registrist kustutatud 30.07.2012 (II kd tl 122-123). Samuti puudub vaidlus OÜ Kellert Kapital maksuvõla osas. Pooltel on vaidlus selle üle, kas OÜ Kellert Kapital ettevõte on üle läinud OÜ-sse Colliers International Advisors. Sellest sõltub, kas OÜ Colliers International Advisors vastutab solidaarselt OÜ Kellert Kapital maksuvõla eest.

MKS § 37 kohaselt lähevad ettevõtte ülemineku korral ettevõttega olemuslikult seotud MKS § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused (s.o maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused), välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, omandajale üle vastavalt VÕS-s sätestatule. MKS §-st 38 tulenevalt vastutab ettevõtte üle andnud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt ettevõtte omandajaga vastavalt VÕS-s sätestatule.

54. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661). Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud (VÕS § 180 lg 2). Olemuselt on ettevõte seega individuaaltunnustega varakogum. Ettevõtte üleminekut reguleerib eelkõige VÕS 9. peatüki 4. jagu (§-d 180-185). Ettevõte võib omandajale üle minna lepinguga või seaduse alusel (VÕS § 180 lg 1). VÕS § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 185 järgi kohaldatakse neid sätteid ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis). Nendest sätetest tulenevalt on ettevõtte ülemineku puhul vaja tuvastada üleminevasse ettevõttesse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud, ning nende üleminek ettevõtte omandajale (vt Riigikohtu 26.03.2014 otsus nr 3-3-1-55-13 p 23). Ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovivad vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist, mistõttu ei pruugi nad asjakohaseid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta sõlmida. Seetõttu võib selliste lepingute puudumisel lähtuda ettevõtte ülemineku tuvastamisel üleminekut kinnitavatest muudest asjaoludest ja tõenditest nende kogumis (vt Riigikohtu 26.03.2014 otsus nr 3-3-1-55-13 p 26).

28

55. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 01.06 2011 otsuse nr 3-3-1-20-11 p-s 11, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on muu hulgas: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtte omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Seejuures on loetletud kriteeriumitel eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 16.04.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-6-12 (p 12), et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus.

56. Vaidlustatud korralduses on asutud seisukohale, et OÜ Kellert Kapital ettevõtte koosseisu kuulusid: Colliers International kaubamärgi kasutamise õigus; oskusteavet ja eriteadmisi omavad töötajad; tegutsemiseks vajalik vara (arvutid, kontoritehnika, mööbel); lepingud äriruumide rentimise kohta; domeen www.colliers.ee; kliendisuhted.

Korralduse kohaselt on OÜ Kellert Kapital ettevõte OÜ-sse Colliers International Advisors üle läinud hiljemalt 30.09.2010. Maksuhaldur määratles OÜ Colliers International Advisors ettevõtte seisuga 30.09.2010 järgnevalt: oskusteavet ja eriteadmisi omavad töötajad; tegutsemiseks vajalik vara; lepingud äriruumide rentimise kohta; domeen www.colliers.ee ; kliendisuhted.

Korralduses on tuvastatud, et OÜ Colliers International Advisors on võtnud üle OÜ-le Kellert Kapital kuulunud varad, õigused ja kohustused ning maksuhaldur on seisukohal, et ülevõetud õiguste ja kohustuste kogum on piisav, et ettevõte säilitas oma identiteedi ja olemuse ning selle kaudu sai jätkata OÜ Kellert Kapital majandustegevusega sarnast tegevust.

57. Korralduse kohaselt viitavad ettevõtte OÜ Kellert Kapital varjatud üleminekule järgmised asjaolud kogumis: 1) mõlema äriühingu juhatuse liikmetena on tegutsenud Ardi Roosimaa, Avo Rõõmussaar ja Mihails Morozovs; 2) OÜ Colliers International Advisors majandustegevus on sarnane OÜ Kellert Kapital majandustegevusega ning toimus samades ruumides; 3) OÜ Kellert Kapital ettevõtte tegevus ei ole peatunud ning jätkus ettevõtte üleminekul OÜ-Ie Colliers International Advisors; 4) OÜ Colliers International Advisors on võtnud üle olulise kogumi OÜ Kellert Kapital endistest töötajatest; 5) OÜ Kellert Kapital maksustatav käive on augustist 2009 lõppenud ning OÜ-l Colliers International Advisors on alates 2009.aasta augustist tekkinud maksustatav käive; 6) OÜ Kellert Kapital on oma varad üle andnud OÜ-le Colliers International Advisors; 7) OÜ Colliers International Advisors kliendid osaliselt kattuvad OÜ Kellert Kapital klientidega. Tegemist on kinnisvara valdkonnas tegutsevate äriühingutega, kellele on omane OÜ Colliers International Advisors ning OÜ Kellert Kapital poolt pakutavate teenuste korduv ja regulaarne kasutamine; 8) OÜ Colliers International Advisors asus kaubamärki Colliers International kasutama enne selle kasutamiseks lepingu sõlmimist.

58. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud kaebuses kahtluse alla seadnud vaidlustatud korralduses välja toodud MTA tuvastatud järgmisi asjaolusid: 1) Ardi Roosimaa, Avo Rõõmussaar ning Mihails Morozovs on tegutsenud nii OÜ Kellert Kapital kui ka OÜ Colliers International Advisors juhatuse liikmetena (Korralduse p 3.1); 2) nii OÜ Kellert Kapital kui ka OÜ Colliers International Advisors põhitegevusala EMTAK 2008 klassifikaatori alusel oli koodiga 68311 – kinnisvarabüroode tegevus (Korralduse p 3.2); 3) nii OÜ Kellert Kapital kui ka OÜ Colliers International Advisors majandustegevus toimus samades ruumides (Korralduse p 3.2). 4) OÜ Kellert Kapital 15-st töötajast 7 olid 2009.aaasta septembris OÜ Colliers International Advisors töötajad (Korralduse p 3.3); 5) OÜ Kellert Kapital maksustatava käibe lõppemist augustist 2009.a ning OÜ-1 Colliers International Advisors alates 2009.a augustis maksustatava käibe tekkimist (Korralduse p 3.4); 6) OÜ Colliers International Advisors varade soetust OÜ-lt Kellert Kapital

29

(Korralduse p 3.5). 7) OÜ Colliers International Advisors klientide osalist kattuvust OÜ Kellert Kapital klientidega (Korralduse p 3.6).

59. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et OÜ Kellert Kapital töötajate tööle asumisel OÜ-sse Colliers International Advisors oleks olnud mingi vaheperiood, kus OÜ-sse Colliers International Advisors tööle asunud töötajad ei töötanud ei OÜ-s Kellert Kapital ega OÜ-sse Colliers International Advisors.

60. Vaidlust ei ole asjas selles, et nii OÜ Kellert Kapital kui kaebaja põhitegevusala on kinnisvarabüroode tegevus. Kaebaja väidab ekslikult, et maksuhaldur on jätnud arvestamata Avo Rõõmussaare selgituse, et OÜ Colliers International Advisors tegevusala on OÜ Kellert Kapital tegevusalast laiem, OÜ Colliers International Advisors tegeleb kinnisvaraanalüütikaga ning investeeringute nõustamise ja vahendamisega, millega OÜ Kellert Kapital ei tegelenud.

Maksuhaldur on Avo Rõõmussaare selgitust hinnanud kogumis teiste tõenditega. Maksumenetluse käigus kogutud OÜ-sse Colliers International Advisors tööle asunud OÜ Kellert Kapital töötajate suuliste seletuste ja selgituste protokollidest nähtub, et nii Kellert Kapital OÜ-s kui kaebaja juures tegeleti kinnisvaraturu analüüsiga ja investeeringutega. A.T. on 05.03.2012 selgituses ( I kd tl 133-134) märkinud, et Kellert Kapital OÜ-s oli eraldi hindamise- ja analüüsiosakond, tegid turuanalüüsi, pakkusid maaklerteenust ja tegelesid ka investeerimisega. OÜ-s Colliers International Advisors jäi kõik samaks. M. G. 01.02.2012 seletusest (I kd tl 121-122) nähtub, et Kellert Kapital OÜ-s oli analüüs teiste osakondade toetustegevus, kaebaja juures moodustab analüüs iseseisva osakonna. K.P. on märkinud 07.03.2012 selgitustes (I kd tl 137-138), et kaebaja tegutses täpselt sama tegevusalaga, millisega tegeles Kellert Kapital OÜ. V. K. on märkinud 01.02.2012 seletuses (I kd tl 119-120), et kaebaja tegeleb konsultatsiooniga ärikinnisvara valdkonnas. Pakuvad hindamist, investeeringute nõustamist, analüüsi, maakleriteenuseid jm kinnisvaraga seotud konsultatsioone. Kellert Kapital OÜ kohta ei tea ta mitte midagi, esimest korda kuuleb. Samas nähtub maksuhalduri kogutud tõenditest ( II kd tl 115), et kuni juulini k.a 2009 sai ta töötasu Kellert Kapital OÜ-st ning alates septembrist 2009 kaebajalt (II kd tl 116). Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatu kinnitab asjaolu, et töötaja ei märganud mingisugustki muutust teenuste pakkumise valdkonnas.

Maksuhalduri kogutud kaebaja 2009 majandusaasta tegevusaruandes (II kd tl 88 ja 135) on kaebaja märkinud, et 2009.aasta peamised teenustegrupid olid hindamine, ärikinnisvara pindade vahendamine ja turuanalüüs. Hindamise käive moodustas ligi 46% kogu ettevõtte käibest, ärikinnisvarapindade vahendus 36%, muud teenused olid oluliselt madalama käibega.

61. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on õigesti leitud, et kaebajale on üle läinud oluline kogum OÜ Kellert Kapital töötajaid. Kaebaja sai jätkata nende seitsme töötajaga tegevust kinnisvaravaldkonnas, seega oli see kaebajale piisav kogum töötajaid. Asjaolu, et kaebaja on sõlminud nende seitsme töötajaga töölepingud (II kd tl 32-61), kinnitab nende töötajate üleminekut.

62. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses tuvastatud OÜ Kellert Kapital maksustatava käibe lõppemine augustist 2009.a ning OÜ-1 Colliers International Advisors alates 2009.a augustis maksustatava käibe tekkimine (Korralduse p 3.4) viitab ettevõtte üleminekule.

63. Kaebaja ei ole väitnud, et OÜ Colliers International Advisors faktiliselt ei kasutanud kaubamärki Colliers International enne selle kasutamiseks lepingu sõlmimist (Korralduse p 3.6). Kaebaja on kaebuses vaid märkinud, et kui Colliers oleks varasemalt ilma vastavat õigust omamata Colliers International kaubamärki kasutanud, ei tuleneks sellest Colliersile mingisuguseid õigusi. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et OÜ Kellert Kapital kasutas domeeni www.colliers.ee .Kuigi kaebaja väitel tekkis kaebajal domeeni www.colliers.ee kasutamise õigus 2010.aastal, on kaebaja (kuni 28.07.2009 ärinimi Colliers International Property Management OÜ - II kd tl 108) 2008.aasta majandusaasta aruandes (II kd tl 128) ja 2009.aasta majandusaasta aruandes märgitud kaebaja e-posti aadressiks colliers@colliers (II kd tl 87). Ka on vaidlustatud korraldusest ja maksumenetluse käigus

30

kogutud OÜ-sse Colliers International Advisors tööle asunud OÜ Kellert Kapital töötajate suuliste seletuste ja selgituste protokollidest nähtuvalt M.P. selgitanud, et kasutas OÜ Kellert Kapital tööalast e- posti aadressi xxxxxxxx@colliers.ee või xxxxxxxx@colliers.ee ja OÜ-sse Colliers International Advisors tööle asumisel jäi e-posti aadress samaks (I kd tl 135-136).

A.Rõõmussaar on selgitanud maksuhaldurile, et domeen käib kaasas kaubamärgiga (I kd tl 130 pöördel). Kaebaja on ka oma täiendavates seisukohtades OÜ Kellert Kapital ja OÜ Colliers International Advisors klientide kattuvust kommenteerides märkinud, et kattuvate klientide näol on tegemist kinnisvaraettevõtetega, mis vajavad rahvusvahelise kompetentsiga nõustajaid (hindajaid) elik nende jaoks on Colliers kaubamärki kandva äriühingu käest tööde tellimine möödapääsmatu. Maksumenetluses kogutud pangakontodelt nähtub, et OÜ Kellert Kapital klientideks olid OÜ Fokus Kinnisvara, Ülemiste City AS, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS (I kd tl 143-167), kes olid ka kaebaja klientideks (I kd tl 28-31) ja seda juba 2009.aasta augustis, septembris ja edaspidi. Eeltoodut arvestades ei saa pidada valeks vaidlustatud korralduses leitut, et faktiliselt asus kaebaja kaubamärki Colliers International kasutama enne selle kasutamiseks lepingu sõlmimist.

64. Vaidlustatud korraldusest ja asja materjalidest nähtub, et nii OÜ Kellert Kapital kui kaebaja põhitegevusala on kinnisvarabüroode tegevus. Selleks tegevuseks vajalik vara, piisav hulk oskusteavet ja eriteadmisi omavaid töötajaid, kliendisuhted on üle läinud OÜ-lt Kellert Kapital kaebajale ja kaebaja on jätkanud OÜ- ga Kellert Kapital sarnast majandustegevust ja ettevõtte ülemineku ajal toimus see samades ruumides. Kaebaja jätkas domeeni www.colliers.ee kasutamist. OÜ Kellert Kapital ja kaebaja juhtorganite liikmed kattusid ülemineku ajal. Konkreetne terviklik majandusüksus on tuvastatav ja selge.

65. Ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovivad vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist. Seetõttu on mõistetav, miks OÜ Kellert Kapital ja kaebaja ei ole vormistanud asjakohaseid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuna Kellert Kapital OÜ ja kaebaja tahe on olnud varjata Kellert Kapital OÜ kohustuste üleminekut, s.h maksuvõla tasumise kohustust, siis on vormistatud uued töölepingud kaebaja töötajatega ning üürileping samade ruumide kasutamiseks. Arvestades, et Avo Rõõmussaar 01.03.2012 on suulistes selgitustes (I kd tl 130-132) märkinud, et OÜ-sse Colliers International Advisors tööle asunud töötajad valis OÜ Kellert Kapital töötajate hulgast välja just tema, arvestades nende töötajate oskusteavet ja eriteadmisi ning äri spetsiifikat, saab nende töötajatega katseajaga töölepingute sõlmimisest järeldada, et lepingud on sõlmitud ettevõtte ülemineku varjamiseks.

66. Riigikohtu halduskolleegium on 29.11.2012 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-29-12 leidnud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Kuigi vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses kõigile menetluses kogutud suuliste seletuste ja selgituste protokollidele viidanud, eksisteerisid need korralduse andmise ajal ja mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel. Kohus on veendunud, et vastustaja on korralduse andmisel vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendustest lähtunud.

67. Vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele.

Kuna kohus nõustub vaidlustatud korralduse põhjendustega ja lisaks käesolevas kohtuotsuses toodud kohtu põhjendustele on kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist vaidlustatud korralduses juba põhjendatud, ei korda kohus otsuses korralduse põhjendusi.

31

68. Vaidlustatud korralduses on tuvastatud, et maksuvõlg tekkis enne OÜ Kellert Kapital ettevõtte üleminekut OÜ-sse Colliers International Advisors, mis toimus hiljemalt 30.09.2009, OÜ Kellert Kapital kustutati äriregistrist aga alles 30.07.2012, seega on maksukohustus kaebajale MKS § 37 alusel üle läinud.

69. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik