3-14-50243/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50243

Haldusasi

MTÜ

Maa,

Õhk,

Tuli,

Vesi

kaebus

Tallinna

Kultuuriväärtuste Ameti 29.01.2014 käskkirja nr 1-14/9

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Maa, Õhk, Tuli, Vesi, volitatud esindaja

Juhan Raudsepp

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Külli Kaldvee

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Maa, Õhk, Tuli, Vesi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.12.2014, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50243

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Maa, Õhk, Tuli, Vesi (kaebaja) esitas 01.10.2012 Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile

taotluse (tl 32-37p) mittetulundustegevuseks toetuse saamiseks, eesmärgiga valmistada ette

„Tule ja jää pidu 2012/2013“ programm ja korraldada „Mustpeade kuusepõletamise“, „Balti

Tuleskulptuuride Meistrivõistluste“ ja „Jääskulptuurid Kadrioru pargis“ üritused.

2. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet eraldas 31.10.2012 käskkirjaga nr 1-14/69 (tl 72)

kaebajale toetuse summas 12 000 eurot. Kaebajaga sõlmiti 01.11.2012 leping nr

1222501401LE25 (tl 38-39p), mille kohaselt oli toetuse kasutamise perioodiks 31.10.2012–

31.12.2012.

3. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet otsustas 29.01.2014 käskkirjaga nr 1-14/9 (tl 7-8)

mitte toetada kaebaja mittetulundustegevust Tallinna linna eelarvelistest vahenditest kuni

31.12.2015. Käskkirja põhjenduste kohaselt tuli kaebajal esitada lepingu p 3.3 järgi toetuse

kasutamise aruanne, kuludokumentide koopiad ja kuludokumentide koondtabel ühe kuu jooksul

pärast toetuse kasutamise perioodi lõppu, seega hiljemalt 31.01.2013. Kaebaja esitas aruande

alles 15.03.2013. Järelkontrolli käigus selgus, et kaebaja oli kajastanud kuludokumentide

koondtabelis kuludokumente, mis ei olnud esitatud kaebajale, vaid kolmandale isikule. Samuti

tuvastati kuludokumentide koondtabelis 11 erinevat valeinfo kajastamist arvete tasumise

kuupäevade ja summade osas. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 04.04.2002 määruse nr 20

„Tallinna linna eelarvest mittetulundustegevuseks toetuse andmise kord“ (Kord) p-le 13 ja

kaebajaga sõlmitud lepingu p-le 3.6 olnuks ametil õigus leping lõpetada, toetus tagasi nõuda ja

keelduda usalduse puudumisel edaspidi toetuse saaja mittetulundustegevust toetamast.

Arvestades aga lepingu rikkumise raskust ja asjaolu, et toetuse taotlemise eesmärgid täideti, siis

ei pidanud amet põhjendatuks sanktsioone täies mahus rakendada ja kaebajale eraldatud toetust

otsustati tagasi mitte nõuda.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti

29.01.2014 käskkirja nr 1-14/9 tühistamiseks. Põhjendused:

4.1. Kaebaja ei esitanud ametile valeinfot. Ametil puudus Korra alusel õigus nõuda toetuse

saajalt maksedokumente. Kord kasutab vaid mõistet „kuludokumendid“, mis on

raamatupidamise seadusest (RPS) tuntud mõiste. Maksekohustus tekib arve väljastamisel. See,

millise aja jooksul ja millisel viisil (ühekorraga või erinevate maksetega) tasumine toimub, ei

oma raamatupidamislikust seisukohast mingit tähtsust. Seega ei tugine kogu käskkirjas välja

toodud informatsioon väidetava valeinfo esitamise kohta ei Korra nõuetele ega oma ka

mingisugust seost kehtiva õiguskorraga.

4.2. Kord ei anna ametile õigust meelevaldselt järelkontrolle läbi viia eelnevalt kontrollitud ja

heaks kiidetud aruannete osas. Antud juhul hakati täiendavat informatsiooni kaebajalt nõudma

enam kui pool aastat pärast aruande üle kontrollimist ja selle heaks kiitmist.

4.3. Kaebajat ei ole nõuetekohaselt haldusmenetlusse kaasatud ega tema seisukohti ära

kuulatud. Kaebajale ei selgitatud, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja

anda ning millised on akti andmise peamised põhjused.

4.4. Kord ei võimalda sanktsioonina otsustada mitte toetada mittetulunduslikku tegevust juhul,

kui puudub alus toetust kasvõi osaliselt tagasi nõuda. Kaebaja ei ole kasutanud toetust

ebasihipäraselt, kõik ameti nõutud kuludokumendid on esitatud ja ameti poolt aktsepteeritud.

Isegi juhul, kui rikkumised oleks esinenud, oleks ametil õigus toetuse saaja

mittetulundustegevust mitte toetada vaid juhul, kui eelnevalt oleks toetuse saajaga leping

lõpetatud ja toetus täies mahus tagasi nõutud. Seda ei ole tehtud.

3-14-50243

3(6)

5. Tallinna linn (vastustaja) palub jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Vastustaja õigus nõuda kaebajalt täiendavaid selgitusi ja kuludokumente tuleneb nii

Korrast kui ka kaebajaga sõlmitud lepingust. RPS § 7 sätestab raamatupidamise algdokumendi

mõiste, kuid ei defineeri kuludokumendi mõistet. Linna eelarvest saadud toetuse kasutamine

peab olema põhjendatud ja läbipaistev ning vastustajal on õigus ja kohustus kontrollida, kas

eraldatud toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt ja õigusaktidega kooskõlas. Vastustaja õigus

küsida kaebajalt kõikvõimalikke toetusega seonduvaid dokumente tuleb ka avaliku teabe

seaduse (AvTS) § 3 lg-st 1. AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel võrdsustatakse teabevaldajaga

mittetulundusühing teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest

toetusena antud vahendite kasutamist.

5.2. Kaebaja on esitanud vastustajale ebaõigeid andmeid. Võrreldes esitatud aruannet kulu- ja

maksedokumentidega nähtub, et aruandes nimetatud tasutud summad ja maksekuupäevad ei

ühti maksedokumendil olevate summade ja maksekuupäevadega. Vaatamata vastustaja nõudele

jättis kaebaja esitamata ka maksedokumendid kahe arve tasumise kohta.

5.3. Korra p 12 näeb ette, et ametiasutus teostab järelevalvet toetuste sihipärase kasutamise üle.

Järelevalve läbiviimise täpsemat mehhanismi Kord ette ei näe, seega tuleb lähtuda

haldusmenetluse üldistest põhimõtetest, vastustaja põhimäärusest, vastustaja ametnike

ametijuhenditest jms. Vastustaja on ka varasemalt kasutanud praktikat, kus juba eraldatud

toetuste ning nende kohta esitatud aruannete vastuvõtmise järgselt on teostatud järelkontrolli

toetuste kasutamise sihipärasuse üle. See annab vastustajale võimaluse kasutada

võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul.

5.4. Seadus ei reguleeri, kuidas peab menetlusosalist haldusmenetluse alustamisest teavitama,

seega võib see toimuda vabas vormis. Vastustaja ametnik, kes teostas kontrolli ja leidis

ebatäpseid andmeid, pöördus esmalt telefoni teel kaebaja juhatuse liikme Indrek Lehe poole

ning palus täpsustada toetuse kasutamisega seonduvaid dokumente, ühtlasi teavitades teda, et

kui ta ei esita dokumente, mis kinnitaksid toetuste lepingukohast kasutamist, jäetakse kaebaja

edaspidi Tallinna linna eelarvest eraldatavast toetusest ilma. Et kaebaja nõutud dokumente ei

esitanud, edastas ametnik kaebajale e-kirja, millega nõudis dokumente. Järgnes pikk

kirjavahetus, mille käigus kaebaja edastas erinevaid dokumente, soovis juba esitatud dokumente

välja vahetada ning ka tunnistas, et on esitanud aruandesse valesid andmeid. Kaebaja edastatud

kirjavahetusest nähtub, et ta palus oma lepingupartneritel juba koostatud arveid ümber teha,

mida saab käsitleda dokumentide võltsimisena. Kaebaja päris, miks kontrolli tehakse, ja

tunnistas, et osad arved on veel tasumata. Seda, et kaebaja sai aru tema suhtes haldusmenetluse

toimumisest, näitab ka kaebaja saadetud pöördumine Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti

poole. Abilinnapea korraldas nõupidamise, millel osales ka kaebaja esindaja Indrek Leht.

Nõupidamisel selgitati kaebajale, milliseid rikkumisi ta on toetuse kasutamisel toime pannud,

ja hoiatati, et puuduste kõrvaldamata jätmisel vastustaja teda edaspidi ei toeta. Lisaks suhtles

kaebaja juhatuse liige Indrek Leht ka väljaspool nõupidamist mitmeid kordi vastustaja

ametnikega ja oli seega teadlik toimuvast haldusmenetlusest kui ka sellest, et temalt soovitakse

täiendavaid dokumente ja selgitusi toimunud rikkumiste põhjuste kohta.

5.5. Mittetulundustegevuseks toetuste andmine on Korra järgi toetuste määraja kaalutlusotsus.

Toetuse määramisel kaalutletakse toetuse taotleja poolt Korras toodud tingimuste täitmist, mh

seda, kas kavandatav tegevus on kooskõlas Tallinna arengukavaga, toetuste määramiseks

kehtestatud täiendavate kriteeriumitega, eelarve rahaliste võimalustega, taotleja eelneva

usaldusväärsusega Tallinna linna ees lepinguliste kohustuste täitmisel. Toetuse saamine ei saa

olla isiku subjektiivne õigus ja kellelgi ei saa olla õiguspärast ootust, et ta saab ka edaspidi

3-14-50243

4(6)

toetust mittetulundustegevuseks. Korra p 13 näeb ette, et kui toetuse saaja on esitanud ebaõigeid

andmeid, jätnud tähtaegselt aruande esitamata või vastava nõude esitamisel kuludokumendid,

võib toetuse täies mahus tagasi nõuda ja usalduse puudumisel mitte toetada toetuse saaja

mittetulundustegevust. Vastustaja kaalutles haldusakti võimalikke positiivseid ja negatiivseid

mõjusid kaebajale ja mõtles tehtava otsuse põhjalikult läbi. Vastustaja arvestas, et kaebaja on

saavutanud toetuse taotlemisel seatud eesmärgid ning otsustas seetõttu mitte rakendada täies

mahus Korra ja lepinguga ettenähtud sanktsioone, jättes kaebajale eraldatud toetuse tagasi

nõudmata. Vastustaja arvestas ka sellega, et toetuse tagasinõudmine võib põhjustada kaebaja

maksejõuetuse ja pankrotimenetlusega lõppemise.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlusalune käskkiri võeti vastu ajal, mil kehtis Tallinna Linnavolikogu 24.01.2013

määrus nr 1 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“. Määruse § 15 kohaselt jõustus

määrus 01.07.2013. Samuti sätestati, et kui toetuse andmine oli otsustatud enne 01.07.2013,

menetletakse seda Tallinna Linnavolikogu 04.04.2002 määruse nr 20 "Tallinna linna eelarvest

mittetulundustegevuseks toetuse andmise kord" nõuete kohaselt. Vastustaja tugines seega

vaidlusaluse käskkirja tegemisel õiguspäraselt Korra p-le 13. Samuti tugineti kaebajaga

sõlmitud lepingu p-le 3.6

7. Korra p 13 sätestas, et kui toetuse saaja on esitanud ebaõigeid andmeid, ei esita tähtajaks

aruannet või nõude korral kuludokumente või ei kasuta toetust sihipäraselt, on lepingu sõlminud

linnasekretäril, ameti juhatajal või linnaosa vanemal õigus toetuse saajaga leping lõpetada,

toetus täies mahus tagasi nõuda ja usalduse puudumisel mitte toetada toetuse saaja

mittetulundustegevust.

Kaebaja ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti vahel 01.11.2012 sõlmitud Tallinna linna eelarvest

mittetulundustegevuseks saadud toetuse kasutamise lepingu nr 1222501401LE25 p 3.6 järgi on

toetuse andjal õigus toetuse saajaga leping lõpetada, toetus tagasi nõuda ja kolme aasta jooksul

mitte toetada toetuse saaja mittetulundustegevust juhul, kui toetuse saaja on edastanud

ebaõigeid andmeid, ei esita nõutud dokumente või aruandlust või ei ole toetust kasutanud

lepingu p-s 2.1 sätestatud sihtotstarbel või ei ole täitnud lepingu p-des 3.9 ja 3.10 sätestatud

nõudeid.

8. Kaebaja leiab, et ta ei ole vastustajale valeandmeid esitanud ning vastustajal puudus õigus

järelkontrolli teostada ja kaebajalt arvete tasumist tõendavaid dokumente nõuda.

9. Vastustaja õigus ja kohustus kontrollida määratud toetuse sihipärast kasutamist tuleb Korra

p-dest 12 ja 14 ning kaebajaga sõlmitud lepingu p-dest 3.4 ja 3.11. Neis ei ole sätestatud

tähtaega, mille jooksul tuleb kontroll läbi viia. Esialgne kontroll pidi lepingu p-st 2.3 tulenevalt

toimuma pärast aruande esitamist ja enne toetuse teise osa välja maksmist. See ei välista aga

järelkontrolli tegemise õigust. Kaebaja 30.12.2013 e-kirjast vastustajale (tl 78p) nähtub, et

kaebaja taotles ka 2013. a lõpus vastustajalt toetust. Järelikult oli vastustajal põhjust enne uue

toetuse andmist kontrollida, kas kaebaja on kasutanud eelmisel aastal antud toetust sihipäraselt.

Järelkontrolliga alustamist üheksa kuud hiljem ei saa pidada ilmselgelt ebamõistlikuks ja

hilinenuks.

10. Vastustaja tuvastas järelkontrolli käigus, et kaebaja kasutas toetust osaliselt ebasihipäraselt

(tasus kolmandale isikule, so MTÜ-le Valgusfestival esitatud arveid) ning kajastas

kuludokumentide koondtabelis ebaõigeid andmeid. Vastustaja tõi vaidlusaluses käskkirjas välja

11 juhtumit, kus kaebaja esitatud koondtabelis kajastatud maksekuupäevad ja -summad ei

läinud kokku maksekorraldustelt nähtuvate kuupäevade ja summadega. Käskkirjas toodud

3-14-50243

5(6)

rikkumisi kinnitavad kohtule esitatud arved ja maksekorraldused (tl 43p-52p, 55-69p). Kohus

nõustub vastustajaga, et kaebajale antud toetuse kasutamine kolmandale isikule esitatud arvete

tasumiseks on käsitatav toetuse ebasihipärase kasutamisena. Vaatamata sellele, et kaebaja ja

MTÜ Valgusfestival juhatuse liikmete ring võib kattuda, on tegemist erinevate isikutega.

Kaebaja ei ole talle ette heidetud asjaolusid kaebuses kuidagi selgitanud ega ümber lükanud,

vaid tuginenud ainult väitele, et vastustajal ei olnud õigust nõuda kaebajalt arvete tasumist

tõendavaid dokumente.

11. Korra p 12 järgi on kuludokumentide esitamine kohustuslik, kui linna eelarvest eraldatava

toetuse suurus on vähemalt 6391,16 eurot. Kuna kaebajale anti toetust 12 000 eurot, siis oli tal

kohustus esitada vastustajale toetuse kasutamist tõendavad kuludokumendid.

12. Kaebaja viidatud RPS ei defineeri mõistet „kuludokument“. Seda ei tee ka ükski teine

seadus, Kord ega leping. Lepingu lisas 1 (tl 39-39p) toodud tabelist võib järeldada, et

kuludokumentidena ei ole silmas peetud maksedokumente. Grammatilist tõlgendusviisi

kasutades on kuludokumendi näol tegemist dokumendiga, mis tõendab kulu olemasolu. Kulu

olemasolu näitavad nii arved kui lepingud.

13. Lepingu p 3.6 järgi on toetuse saaja kohustatud esitama toetuse andjale nõutud

dokumendid. Viidatud lepingupunkt ei räägi kuludokumentidest. Kaebaja esitatud arved ja

lepingud näitavad küll nõude olemasolu kaebaja vastu, kuid mitte seda, et kaebajale eraldatud

toetust kasutati esitatud arvetel näidatud nõuete tasumiseks. Sel põhjusel oli vastustajal toetuse

sihipärase kasutamise kontrollimiseks ja toetuse kuritarvituse vältimiseks õigus nõuda ka

kulude kandmist tõendavaid dokumente, mis näitavad, kellele, millal, mille eest ja millises

summas on toetuse saaja toetuse arvelt raha maksnud. Maksedokumendid olid vajalikud

kontrollimaks kuludokumentide koondtabelis esitatud andmete õigsust.

14. Kaebaja

tegi

analoogia

korras

viite

halduskohtumenetluses

esitatavatele

kuludokumentidele. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et ka halduskohtumenetluses tuleb

menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmiseks esitada kohtule kulude kandmist tõendavad

dokumendid. Üksnes nõude olemasolu näitavast dokumendist (arvest) menetluskulude

väljamõistmiseks ei piisa (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2012 täiendavat otsust

haldusasjas nr 3-3-1-12-12).

15. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kui vastustaja ei ole sanktsioonina kaebajaga

lepingut lõpetanud ja toetust tagasi nõudnud, siis puudub ka alus keelduda edaspidi

mittetulundustegevuseks toetust andmast. Korra p-st 13 nähtuvalt on normis toodud sanktsioone

õigus kohaldada normi hüpoteesis toodud juhtumitel, st 1) kui toetuse saaja on esitanud

ebaõigeid andmeid, 2) kui toetuse saaja ei esita tähtajaks aruannet, 3) kui toetuse saaja ei esita

nõude korral kuludokumente, 4) kui toetuse saaja ei kasuta toetust sihipäraselt. „Õigus toetuse

saajaga leping lõpetada, toetus täies mahus tagasi nõuda ja usalduse puudumisel mitte toetada

toetuse saaja mittetulundustegevust“ on normi sanktsiooni, mitte hüpoteesi osa, seega ei ole ühe

sanktsiooni kohaldamine kohustuslikuks eelduseks teise sanktsiooni kohaldamisel. Normis on

erinevaid sanktsioone sätestades kasutatud ekslikult sõna „või“ asemel sõna „ja“, kuid kohtu

arvates ei saanud Tallinna Linnavolikogu eesmärk normi kehtestades olla see, et hüpoteesis

toodud rikkumiste korral tuleks kohaldada alati kõiki normis kirjeldatud sanktsioone. Selline

lahendus võiks konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades osutuda ebaproportsionaalseks.

Vastustaja on praegusel juhul kaalunud erinevaid sanktsioone ja nendega kaebajale eelduslikult

kaasnevaid tagajärgi ning otsustanud kohaldada vaid üht normis nimetatud sanktsioonidest.

Kohtu hinnangul ei saa kaebuse eesmärk olla, et valitud leebema sanktsiooni asemel

kohaldataks tema suhtes kõiki normis toodud sanktsioone.

3-14-50243

6(6)

16. Kuna kaebaja oli kasutanud toetust osaliselt ebasihipäraselt ja esitanud vastustajale

valeandmeid, siis oli vastustajal Korra p 13 alusel õigus usalduse puudumise argumendile

tuginedes otsustada mitte toetada kaebaja mittetulundustegevust teatud aja jooksul. Otsuse

langetas pädeva ametnik, so Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja, seega ei ole põhjendatud

kaebaja väide, et vastustajal puudus pädevus kohaldada kaebaja suhtes käskkirjas toodud

sanktsiooni. Kaebaja korratu aruandlus ei äratanud vastustajas piisavalt usaldust, et anda tema

kätte ka järgmistel aastatel avalikke rahalisi vahendeid.

17. Kohtu arvates ei ole kaebaja suhtes kohaldatud sanktsioon kaebaja poolt toime pandud

rikkumisi arvestades ebaproportsionaalne. Lepingu p 3.6 järgi saanuks vastustaja kaebajaga

sõlmitud lepingu lõpetada ja kaebajale välja makstud toetuse tagasi nõuda. Vastustaja arvestas

asjaoluga, et toetuse tagasinõudmine võib tuua kaebajale kaasa makseraskused ja

pankrotimenetluse käigus tegevuse lõpetamise, mistõttu otsustati selle sanktsiooni

kohaldamisest loobuda. Lepingu p 3.6 järgi olnuks vastustajal õigus keelduda kaebaja

mittetulundustegevuse toetamisest kolme aasta jooksul. Praegusel juhul hõlmab toetuse

andmisest keeldumise periood kaht aastat, seega on vastustaja teinud ka selles osas

järeleandmise.

18. Vastustaja

selgitustest

nähtub,

et

kaebajat

teavitati

tema

suhtes

toimuvast

kontrollimenetlusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Vastustaja esitatud kirjavahetusest (tl

78-79p, 82-82p) nähtub, et kaebajale selgitati, milliseid täiendavaid andmeid ja dokumente

temalt soovitakse ja milliseid etteheiteid talle tehakse. Kaebajal võimaldati nii kirjalikult kui

suuliselt oma seisukohti avaldada ja andmeid täpsustada. Kaebaja on ise tunnistanud, et osad

arved maksti hilinemisega või jäid tasumata ning osad arved ei olnud vormistatud tema nimele,

vaid kolmandale isikule. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et teda ei ole

haldusmenetlusse kaasatud ega ära kuulatud. Kaebaja ei ole näidanud, millised täiendavad

dokumendid või selgitused jäid tal haldusmenetluses esitamata, ega põhistanud, et nende

esitamata jätmine mõjutas asja lahendust.

19. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

20. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole tema kantud menetluskulude

kaebajalt väljamõistmist taotlenud, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda

kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik