1-14-9317/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

07. november 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-9317 (kohtueelses menetluses nr 14284000272) riik E.H versus kiirmenetlus järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav E.H (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xx-xx xxxxxxxx ei oma kriminaalkaristatust) ;

Süüdistus KarS

§ 121 järgi Kaitsja (

riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Priit Tartu (e-post: priittartu@hot.ee)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.H (KarS) 121

süüdi karistusseadustiku järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 4 (neli)

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.- kuud; KarS § 07.11.2014, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks

vangistus 3 (kolm) kuud

73 lg 1 ja lg 3 alusel

28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § määrata, et mõiste tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata tud vangis E.H-le

katseaeg 3 (kolm) tust

aastat ning mõistetud vangis

3 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui E.H ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 K.L E.H-lt 64 rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista

(kuuskümmend neli) eurot K.Li kasuks;

2.2 välja mõista kümmend E.H-lt sundraha 266 (kakssada kuus kuus eurot 25 senti ) ja

riigi õigusabi tasu ükssada kakskümmend ( ) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 386 (

sumisele kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot 25 senti ta ositi järgmiselt: 1) alates 2014.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 32 ( eurot 19 senti kolmkümmend kaks) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaeg - selt kohtu

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3 E.H-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ajatasu ja 93,84 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda;

2.4 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid

4 puidust prussi tükki (asuvad kriminaalasja juures) : KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, CD plaat turvakaamera salvestisega jätta KrMS § 126

- lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde;

2.5 rahuldada advokaat Priit Tartu kohtumenetluses lude riigi õigusabi ja sellega seonduvate ku hüvitamise taotlus summas 24 .h. käibemaks 4 eurot (s eurot) ulatuses. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.6 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohas

e karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on E.H toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise KarS § järgi, mis se

isnes selles, et tema 05.11.2014 kella 22.42 paiku Viljandi linnas Raua tn 1a asuvas AS Viljandi Aken ja Uks tootmishoones lõi puidust prussiga vastu paremat kätt ja vastu selga, põhjustades sellega K.Lle K.Lle ervisekahjustuse. füüsilist valu ja t

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 järgi ning karistamiseks KarS §

vangistusega 4 kuud.

68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 06.11.2014 – 07.11.2014. Seega lugeda kandmata karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.H ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Kohtuliku uurimise tulemused

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või M -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - - tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite - loetelu; KrM

218 lg- S §

1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid 3.1.

Põhjendus süüdimõistmises ed

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning s

üüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ava karistamise . Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistat kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. K.Lon esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada E.H-lt 64 ( ning välja mõista kuuskümmend neli) eurot K.Li kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 17 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

5 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest 2013 nr 166 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS § sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 266,25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määr - ab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

i seaduse -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 18. juuni 2013 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras on kord

kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava E.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna Süüdistatava 189,84 eurot. E.H kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 24 eurot.

Kaitsja kohtus , vastavuses kehtestatud esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus E.H-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot. E.H-le

93,84 eurot (s.h õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu käibemaks jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine ) tuleb selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse -le 1 korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.H-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 266,25 eurot ja

120 (72 + 24 24) riigi õigusabi tasu +

eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine igakuiste võrdsete osade ositi aasta jooksul, kaupa.

5.

Kohtu m hjendused ja eelvangistusaja arvestus uud põ Kriminaalasja juures olevad asitõendid 4 puidust prussi tükki tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 :

alusel hävitada, plaat turvakaamera salvestisega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

- CD kriminaalasja juurde. E.H on kahtlustatavana kinni peetud 06.-07.11.2014, seega on E.H viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka,

2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint

Kohtunik