3-14-50938/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-50938

Otsuse kuupäev

10. november 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 31. märtsi 2014

käskkirja nr 6-2/399, 1. aprilli 2014 käskkirja nr 6-2/400

ning 28. aprilli 2014 vaideotsuste nr 1-11/155-2 ja nr 1-

11/156-2 tühistamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistungil, 8. oktoobril 2014

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja Nikolai Lebedev

Vastustaja Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 10. detsember 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla arst Piret Kool väljastas 23.05.2013 (tl 2) vangla direktorile adresseeritud tõendi,

mille kohaselt ei ole kinnipeetav Nikolai Lebedevi suhtes tervisliku seisundi tõttu võimalik

rakendada kartseri karistust.

2. Tartu Vangla 31.03.2014 käskkirjaga nr 6-2/399 (tl 10) karistati N. Lebedevi distsiplinaarkorras

kartserisse paigutamisega kolmeks (3) ööpäevaks. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et 05.03.2014

kella 15.10 paiku käitus ta ebaviisakalt spetsialist-silmaarst Jelena Vrakki suhtes ning kasutas

temaga suhtlemisel ebaviisakat väljendit. Samuti käitus kaebaja ebaviisakalt vanglaametniku Merle

Zaitseviga. Kaebaja kandis temale määratud karistuse ära ajavahemikul 12. – 15.04.2014.

3. Tartu Vangla 01.042014 käskkirjaga nr 6-2/400 (tl 11) karistati N. Lebedevi distsiplinaarkorras

kartserisse paigutamisega kümneks (10) ööpäevaks. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et 14.03.2014

kella 14.55 ajal käitus ta ebaviisakalt vanglaametniku Mari-Liis Mererannaga ja kasutas temaga

suhtlemisel solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja kandis temale määratud karistuse ära

ajavahemikul 02. – 12.04.2014.

4. N. Lebedev esitas 03.04.2014 vanglale vaide Tartu Vangla 31.03.2014 käskkirja nr 6-2/399 ja

01.04.2014 käskkirja nr 6-2/400 tühistamiseks. Vaide kohaselt ei ole temale tervislikust seisundist

tulenevalt võimalik rakendada kartserikaristust, tema süü ei ole tõendatud, tõendamiseks on

videosalvestis ning kontaktisikul puudub pädevus menetluse läbiviimiseks.

5. Tartu Vangla 28.04.2014 vaideotsustega nr 1-11/155-2 (tl 13-14) ja 1-11/156-2 (tl 15-16) jäeti

esitatud vaided rahuldamata.

6. N. Lebedev esitas 26.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 31.03.2014 käskkirja nr

6-2/399, 01.04.2014 käskkirja nr 6-2/400 ning 28.04.2014 vaideotsuste nr 1-11/155-2 ja nr 1-

11/156-2 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused

7. Kaebaja taotleb käskkirjade tühistamist, kuna on seisukohal, et teda karistati ebaseaduslikult.

Kaebaja tugineb vaidlustatud haldusaktide tühistamisel asjaolule, et temale ei ole tervislikust

seisundist tulenevalt võimalik määrata kartserikaristust.

Kaebaja väidab, et ta ei ole tegusid, milles teda süüdistatakse, toime pannud. Kaebaja väitel pole

temalt midagi ebaseaduslikku leitud ning keegi ei saa tõestada, et kaebaja on väljendanud ennast

ebatsensuurselt. Kaebaja hinnangul on vangla ametnike ütlused paljusõnalised ning Tartu Vangla on

fabritseerinud kogu süüdistuse.

Kaebaja märgib lisaks, et kuna teda ei saa karistada kartserisse paigutamisega, siis määrati talle

04.03.2014 käskkirja nr 6-2/266 muutmisega karistuseks noomitus.

Kaebaja on seisukohal, et vaideotsust ei saa allkirjastada vangla üksusejuht või koostada

kontaktisik, kuna VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus ning

seetõttu taotleb N. Lebedev ka vaideotsuste tühistamist. Kaebaja viitab ka HMS § 10 lg 1 p-le 4.

8. 08.10.2014 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et on diabeedik ning seoses sellega on talle

antud tõend, mille alusel ei tohi talle kartserikaristust määrata. Kaebaja väitel võeti talt ära ka

abistaja enne karistuse kandmise algust ning seega ei olnud täidetud vangla vaideotsuses kirjeldatud

tingimused. Kaebaja märkis, et kandis kartserikaristust invakambris, mis on tema tavapärane

kamber. Samuti märkis kaebaja, et talle jäeti madrats kambrisse alles pärast kaebaja poolset

nõudmist.

Vastustaja vastuväited

9. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja jääb 28.04.2014 vaideotsustes nr 1-11/155-2 ja 1-11/156-2 toodud seisukohtade ja

põhjenduste juurde.

10. Vastustaja märgib, et kaebaja on ekslikul seisukohal, et meditsiiniosakonna 23.05.2013 tõend

välistab tema karistamise kartserisse paigutamisega. Tervisest tulenevad asjaolud, mis võivad küll

välistada distsiplinaarkaristuse täitmise, ei välista isiku karistamist kartserisse paigutamisega.

Karistuse määramine ning selle täitmine on erinevate tähendustega. Tartu Vangla 23.05.2013 tõend

välistab selle väljaandmise järel juba määratud karistuste täitmisele pööramise, kuid ei ole

takistuseks karistada kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega. Kaebaja on

vaidlustanud temale määratud distsiplinaarkaristused ja taotleb haldusaktide tühistamist, mitte aga

karistuste täitmisele pööramist kui toimingut. Seetõttu ei anna kaebaja sellised väited alust

vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks ja kaebusele lisatud meditsiiniosakonna juhataja 23.05.2013

tõend ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane.

11. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei ole kummagi distsiplinaarmenetluse käigus selgitusi andnud

ning seetõttu on võimalik järeldada, et kaebaja ei ole eitanud teo toimepanemist. Vastustaja ei

nõustu kaebaja väitega, et tegemist on fabritseeritud valesüüdistustega ning kaebaja rikkumised ei

ole tõendatud. Kaebaja ei ole selgitanud, miks peaksid silmaarst ning erinevad ametnikud märkima

ettekandesse tõele mittevastavat ja kaebajat kahjustavat infot. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja

väited on üldsõnalised ning ei anna alust vaidlustatud käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks.

Vastustaja lisab, et kaebaja 05.03.2014 rikkumine on tõendatud spetsialist-silmaarst J. Vrakki ja

valvur M. Zaitsevi 05.03.2014 ettekannetega nr 1099 ja 1099-A. Distsiplinaarmenetluse protokollist

nähtuvalt on menetleja pidanud valvur M. Zaitsevi ettekandes märgitud usaldusväärseks ja ning ei

ole pidanud vajalikuks muid tõendeid koguda. Kuigi distsiplinaarmenetluse käigus ei ole vaadeldud

meditsiiniosakonna koridoris asuva kaamera salvestist, ei ole alust väita, et menetluses tõendid

üldse puuduksid.

Samuti on kaebaja 14.03.2014 rikkumine tõendatud inspektor M.-L. Mereranna ettekandega nr

1285. Ettekandes märgitud sündmuste toimumist kinnitas ka videosalvestis, mida menetleja on

vaadelnud 31.03.2014 ja koostanud selle kohta menetlustoimingu protokolli. Valvekaamerad ei

salvesta heli, mistõttu ei ole videosalvestiselt võimalik kontrollida kaebaja ja inspektori vahel

toimunud vestluse sisu ning kaebaja poolt kastutatud väljendeid. Kuivõrd salvestiselt nähtuv kattus

ettekandes märgitud sündmuse kirjeldusega, puudub alus kahelda, et ettekanne ülejäänud osas

(kaebaja verbaalsete väljenduste osas) ei vastaks tõele.

Vastustajal ei ole käesolevajal ajahetkel võimalik esitada videokaamera salvestist, kuna eksituse

tõttu ei ole menetluse käigus vaadeldud salvestis säilinud.

12. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla 28.04.2014 vaideotsused on õiguspäraselt välja antud

üksuse juhi poolt. VSkE § 12 lg 21 kohaselt on üksuse juhi pädevus inspektor-kontaktisiku

haldusakti peale esitatud vaiete läbivaatamine. Kuivõrd distsiplinaarkaristuse määramise pädevus

on VSkE § 17 lg 1 kohaselt kontaktisikul, siis ei ole ka karistuse määranud ametnik vaide

läbivaatajaks ja lahendajaks.

13. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas või mil moel on vaiet läbi vaadanud üksuse juht

isiklikult asja lahendist huvitatud või milles on seisnenud tema erapooletusk, seoses kaebaja viitega

HMS § 10 lg 1 p-le 4, Tegemist on üldsõnalise väitega, millele ei ole võimalik sisulisi vastuväiteid

esitada. Seetõttu on vastustaja hinnangul kaebaja sellised väited paljasõnalised ja tõendamata.

14. Tartu Halduskohtus 08.10.2014 menetluskonverentsina läbiviidud kohtuistungil selgitas Tartu

Vangla, et 2012. aasta lõpus otsustas kaebaja alustada näljastreiki ja tema nälgimine tema olukorras

oli ääretult halb ja tervist ohustav tema enda tervise mõttes, kuna kaebaja on diabeedik. Kaebaja

olukord, mis vajas taastumist pärast nälgimisi, oli põhjuseks, miks siis meditsiini osakonna juhtaja

leidis, et tavarežiimil kaebajat kartserisse paigutada ei saa. Vaides ei ole kaebaja märkinud ühtegi

sõna selle kohta, et tal ei olnud madratsit. Vastustajale on teada, et kaebajale iga temale määratud

abistaja ei ole sobinud ning kaebaja valib endale ise abistajad. Vastustaja kinnitab, et kaebaja on

kogu aeg kartserikandmise ajal järelevalve ja tähelepanu all. Meditsiini osakonna ettekirjutusi

kartserikaristuse täideviimiseks on kuulda võetud ja neid ka rakendatud.

Kohtu seisukoht

15. Halduskohus, olles kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud kirjalikult esitatud kaebuse ja

vastusega kaebusele, tutvunud vaidlustatud käskkirjade ja vaideotsustega, kuulanud ära tunnistaja

ütlused, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite vastastikuses seoses ja kogumis

hindamisele seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi.

16. Kuna vangla on vastuses kaebusele teinud kaebajale õigusliku etteheite kartserikaristuse

täitmisele pööramise toimingute vaidlustamata jätmises (tl 25 ja 25 pöördel), siis peab kohus andma

sellele etteheitele õigusliku hinnangu. Halduskohtule esitatud kaebuses (tl 1) taotleb kaebaja

käskkirjade ja vaideotsuste tühistamist muuhulgas motiivil, et tal on tõend, mis keelab tema suhtes

kartserikaristuse rakendamise.

17. Halduskohus ei nõustu vastustaja käsitlusega, mille kohaselt kaebaja ei olevat vaidlustanud

karistuste täitmisele pööramist kui toimingut, mille tõttu ei saa sel motiivil kuuluda käskkirjad

tühistamisele ja meditsiiniosakonna juhataja 23.05.2013 tõend ei ole asjakohaseks tõendiks. Vaides

(tl 36 pöördel) taotleb kaebaja käskkirjade tühistamist muuhulgas motiivil, et tervisliku seisundi

tõttu ei ole tema suhtes võimalik rakendada kartserikaristust.

Kuna kinnipeetavate kaebuste puhul on kohustuslik kohtueelne menetlus, siis oleks pidanud vangla

positsiooni õigsuse korral, vangla vaide tulenevalt uurimisprintsiibist käiguta jätma ja selgitama

selle esitajale, milline on tema õiguste kaitseks kohane nõue (nt karistuse täitmisele pööramise

keelamine), mitte aga apelleerima kohtumenetluses selle väitega kaebusele põhjendamatusele.

Kohus on erinevalt vastustajast seisukohal, et vaidel esinesid elementaarsed keelamisvaide

tunnused.

18. Tartu Vangla arst Piret Kooli 23.05.2013 vangla direktorile adresseeritud tõendi kohaselt (tl 2) ei

ole kinnipeetav Nikolai Lebedevi suhtes tervisliku seisundi tõttu võimalik rakendada kartseri

karistust.

19. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja esitas 03.04.2014 käskkirjade tühistamiseks vaide

(tl 36). Vaides tõi kaebaja vaide esitamise ühe põhjusena (tl 36 pöördel) välja asjaolu, et tema suhtes

ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik rakendada kartserikaristust.

Vaidlust ei saa olla ka selles, et käskkirjaga nr 6-2/400 määratud karistus pöörati vangla poolt

vastuses kaebusele (tl 25) kohtule esitatud andmetel täitmisele alates 02.04.2014. Seega oli vaide

esitamise ajaks valdav enamus käskkirjaga nr 6-2/400 määratud kartserikaristusest kaebajal täitmata

ja käskkirjaga nr 6-2/399 määratud kartserikaristus oli üldse täitmisele pööramata, kuna 03.04.2014

seisuga kandis kaebaja karistust käskkirja nr 6-2/400 alusel. Nagu öeldud, oleks seega vanglal olnud

sisuline võimalus suunata kaebajat õige vaidenõudele esitamisele või vajadusel koheselt reageerida

keelamisnõude rahuldamisega.

20. Sõna rakendama all mõistetakse mh juriidilisest aspektist: õigusakti kohaldatavuse tagamiseks

meetmeid võtma (Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 { http://www.keeleveeb.ee/ , 10.11.2014}.

Seega on kaebaja nii vaides kui kohtule esitatud kaebuses taotlenud käskkirjade tühistamist

motiivil, et tema suhtes ei tohi võtta meetmeid käskkirjade kohaldamiseks. Seega on Tartu Vangla

arst Piret Kooli 23.05.2013 vangla direktorile adresseeritud tõend asjakohaseks tõendiks. Kuna

vaideorgan on vaideotsustes seda tõendit hinnanud koos teiste asjas tähtsust omavate tõenditega,

otsustamaks käskkirjade õiguspärasuse üle, siis ei saa vaideotsused kuluda tühistamisele sõltumatult

vaidemenetluses läbi vaatamisel olnud haldusaktidest. Kui vastustaja leiab, et vaidemenetluses oli

kohaseks nõudeks nt keelamisnõue, pidi ta seda kaebajale selgitama juba vaidemenetluses.

21. Distsiplinaarkaristuse täideviimist kartserisse paigutamise korral reguleerib VangS § 651 , mille

lõike 1 kohaselt on kartser kamber, mis on ette nähtud distsiplinaarkaristuse kandmiseks. Kuna

kamber peab vastama VangS § 45 lg-s 1 kambrile kui eluruumile sätestatud nõuetele, siis ei erine

nõuded kartserile sisuliselt vangistusseaduses kambrile sätestatud nõuetest. Kuid Justiitsminister on

VangS § 45 lg-st 1 tuleneva volitusnormi alusel pädev tavalise kambriga võrreldes kartseri suhtes

erisuste ettenägemiseks VSKE-s, mis muudavad kartseri kambrist askeetlikumaks.

22. Tartu Vangla arst Piret Kooli 23.05.2013 vangla direktorile adresseeritud tõendi kohaselt (tl 2) ei

ole kinnipeetav Nikolai Lebedevi suhtes tervisliku seisundi tõttu võimalik rakendada kartseri

karistust.

Tunnistaja Piret Kooli kohtuistungil antud ütluste (tl 47) kohaselt, tähendab 2013. aasta tõend seda,

et kaebajat ei saa tervislikel põhjusel panna E- sektorisse, mis on kartserisektor. Meditsiiniosakond

on lubanud kaebajal kartserikaristust kanda oma kambris. Kaebaja tervisest lähtuvalt peaks olema

tema kambris WC poti kõrgendus, dušitool. Karistuse kandmise ajal on tal lubatud ka lamada, ei

pea olema 24 tundi ratastoolis. Tagatud peab olema see, et koristatakse tema kambrit. Teine

kinnipeetav peab aitama talle toitu ette kanda. Kui need tingimused on tagatud, siis saab kaebaja

karterikaristust kanda.

22. Kohtuistungil ei eita kaebaja fakti, et ta kandis kartserikaristusi oma kambris e invakambris (tl

45 pöördel).

23. Seega ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatud, et kaebaja suhtes oleks kohaldatud

tavakambrist askeetlikumat kartserikambrit, mistõttu ei ole tõendatud ka vaidlustatud käskkirjadega

kaebaja õiguste rikkumine arvestades kaebaja terviseseisundit.

VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja ja lg 2 kohaselt on

vangla arst muuhulgas kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ja ravima neid

vanglas olevate võimaluste piires. TervTKS § 2 lg 1 kohaselt mõistetakse tervishoiuteenuse all

muuhulgas tervishoiutöötaja tegevust haiguse või vigastuse ravimiseks eesmärgiga leevendada

vaevusi ja hoida ära terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist. Kuigi VangS ei näe ette

vanglaarsti täiendavat kohustust eraldi jälgida kinnipeetava tervislikku seisundit, kelle suhtes on

kohaldatud kartserikaristust, kuid vajaduse korral tuleb tal seda siiski osundatud normide

eesmärgist lähtudes teha. Nõudes vajadusel mh meetme kohaldamise lõpetamist (vrdl Trt RngK 2-3-

280/05) või meetme kohaldamisel teatud tingimuste järgimist. Seega oli vangla kohustatud

kaebajale määratud kartserikaristuste täitmisele pööramisel järgima Tartu Vangla arst Piret Kooli

23.05.2013 vangla direktorile adresseeritud tõendiga (tl 2), mille kohaselt ei ole kinnipeetav Nikolai

Lebedevi suhtes tervisliku seisundi tõttu võimalik rakendada kartseri karistust kartseris. Kuna P.

Kooli tunnistajana antud ütluste kohaselt ei ole välistatud kaebaja terviseseisundist lähtuvalt

kartserikaristuse kandmine tema igapäevases nn invakambris, siis ei ole vaidlustatud käskkirjade

täitmisele pööramisega rikutud kaebaja õigusi.

24. Kohus on seisukohal, et kaebaja süü temale vaidlustatud käskkirjades inkrimineeritud

distsipliinirikkumiste toimepanemises on vastustaja poolt õigesti tuvastatud.

Kohus märgib vastuseks kaebusele, et kaebaja 05.03.2014 rikkumine on tõendatud spetsialist-

silmaarst Jelena Vrakki ja valvur Merle Zaitsevi 05.03.2014 kirjalike ettekannetega nr 1099 (tl 28)

ja 1099-A (tl 29). Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas tehtud õigusliku järeldusega, et kaebaja

rikkus elementaarseid viisakusnõudeid ning, et tema rikkumine on käskkirjas (tl 10) õigesti

kvalifitseeritud.

Vastuseks kaebusele märgib kohus 14.03.2104 rikkumise osas, et vastustaja on õigesti Mari-Liis

Mereranna ettekande nr 1285 (tl 32) alusel tuvastanud kaebaja poolt elementaarsete viisakusnõuete

rikkumise ja on käskkirjas (tl 11) kaebaja teo õigesti kvaliftseerinud.

25. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole tuginenud vanglaametnike

paljasõnalistele ütlustele. Vastustaja on veenvalt käskkirjades ja vaideotsustes põhjendanud, miks ta

on lugenud kaebaja süü tõendatuks. Asjas kogutud tõendite alusel ei kujune kohtul mingit alust

veendumuseks, et kolm naissoost ametnikku on andnud kaebaja suhtes vanglale teadvalt valeütlusi,

et fabritseerida kaebaja süüdi distsipliinirikkumistes. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis

võiks selles osas tunduda eluliselt usutav. Kohtule nähtub kaebaja selgitustest aga see, et kui

silmaarst asus tõkestama kaebaja ebaseadusliku tegevuse tunnustega tegevust, siis kasutas kaebaja

selle peale ebatsensuurset väljendit. Samuti on kaebaja arusaamaks, et tema distsiplinaarmenetlusi

ei ole läbi viinud ja ka selgitustaotlusele ei ole vastanud selleks küllalt pädev ametnik, mis on

päädinud kaebaja poolt jällegi ebatsensuurse väljendi kasutamisega.

26. Seetõttu on halduskohtul asjas kogutud tõendite alusel kujunenud veendumus, et pärast seda kui

04.03.2014 käskkirjaga kaebajale määratud distsiplinaarkaristus 5 ööpäeva kartserit asendati

noomitusega, nagu kaebaja viitab kaebuses ( seetõttu, et talle ei saa kartserisse paigutamist

kohaldada), asus kaebaja nimetatud asjaolu kuritarvitama. Kohtu veendumus tugineb asjaolul, et

kaebaja on vaidlusalused rikkumised toime pannud vahetult järgmisel päeval ehk 5. märtsil ja

vähem kui kümme päeva hiljem ehk 14. märtsil. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et

erinevad ametnikud oleks erinevate intsidentide puhul tegutsenud lähtudes muust motiivist kui

motiivist tagada õiguskord ja suunata kinnipeetavast kaebaja õiguskuulekale käitumisele.

27. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt on tõendatud kaebaja süü, mistõttu ei oma tõendina

tähtsust videosalvestis, millel ei ole vangla kinnituse kohaselt ka heli salvestatud, mistõttu ei saaks

selle tõendiga kaebaja väiteid ei kinnitada ega ka kummutada.

Vaideotsused on tehtud seadusekohase vaideorgani poolt. Menetlustoimingute tegemisel ja

menetlusotsuste langetamisel ei ole rikutud protseduurireegleid. Ühegi menetlustoimingu teinud

ametniku puhul ei esine enesetaanduse kohustust ega alust nende ühegi vastu esitatud taanduse

rahuldamiseks. Kuna asjas on seaduskohane kohustuslik kohtueelne menetlus, jätab kohus

tähelepanuta kaebaja need väited, mida ta ei esitanud vaidemenetluses ja mida ei ole seega

kohustuslikuks menetluses kohtueelselt hinnatud.

28. Kaebus jääb rahuldamata.

29. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik