3-14-51358/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-51358 Määruse kuupäev 10. november 2014, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi i kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Kaebus tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT

1. esitas 30.06.2014 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt oli kaebaja sisse kirjutatud korterisse, mille vastustaja ära müüs. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks vastustaja toimingud (korteri müügist mitteteatamine kaebajale; korteri enampakkumisele panek ja kaebaja elamispinna erastamisõigusest ilmajätmine) ja hinnata kaebajale tekitatud materiaalset ja moraalset kahju ning määrata kahju hüvitamise tähtaeg. Kaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu summas 15 eurot. 2. Tartu Halduskohus jättis 08.08.2014 kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o tuvastuskaebuse esitamise põhjendamiseks, teatamiseks, millal kaebaja sai teada kahju tekitamisest, tõendi tõlke esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks summas 235 eurot.Kaebaja esitas 02.09.2014 kohtule vastuse kohtumäärusele. Kaebaja teatas, et ta sai novembris-detsembris 2004 teada, et tema korter on müüdud teisele isikule. Kaebaja leiab, et tema õigustatud huvi seisneb selles, et kuna erastamine on lõppenud, pole kaebajal enam võimalik korterit erastada ning tuleb osta uus korter turuhinnaga, mis on aga väga suur. Kaebaja on mitu korda pöördunud vastustaja poole, kuid probleemi ei ole lahendatud. Nüüd ei ole vastustajal pakkuda ka vaba korterit. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et ta soovib kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole täiendavat riigilõivu tasunud. 3. Tartu Halduskohus edastas 17.09.2014 vastustajale kohtunõude, milles palus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohta kaebuse menetlusse võtmise suhtes. Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas 20.10.2014 kohtule seisukoha. Vastustaja leiab, et kaebajal ei ole kaebeõigust. Vastustaja märkis, et õigusvastasuse nõude (tuvastamiskaebuse) võib esitada

kolme aasta jooksul alates toimingust teada saamisest. Kaebaja ja vastustaja vahel oli sõlmitud üürileping, mis oli üles öeldud 21.11.2003 kirjaga. Kaebaja sai kirja kätte 22.11.2003. Kaebaja ei ole üürilepingu lõpetamist vaidlustanud. Seega oli üürileping lõpetatud, korter kuulus vastustajale ning vastustaja müüski korteri avalikul enampakkumisel isikule, kes kasutas korterit üürilepingu alusel. Kahju hüvitamise nõuet on võimalik esitada kolme aasta jooksul alates kahju tekitamisest teada saamisest. Vastustaja leiab, et kaebetähtaeg on möödunud ning palub menetluse lõpetamist. 4. Kahju hüvitamise nõue Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. HKMS § 104 lg 2 järgi kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühes kaebuses on esitatud mitu nõuet ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, selgitab kohus välja, millise nõude eest soovib isik riigilõivu tasutuks lugeda. Kui isik ei määra, millise nõude eest on riigilõiv tasutud, kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata. 5. Kohus andis kaebajale tähtaja kahju hüvitamise nõudelt täiendava riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kaebaja ei ole tähtaegselt riigilõivu tasunud ega esitanud kohtule maksekorraldust. Seega leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude osas (hüvitamiskaebus) tuleks kaebus tagastada riigilõivu tasumata jätmise tõttu. 6. Õigusvastasuse tuvastamise nõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. HKMS § 45 lg 2 alusel tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja selgitas, et tema põhjendatud huvi seisneb selles, et ta soovib nõuda kahju hüvitamist ning kohtule esitatud esialgses kaebuses on ka eraldi nõudena välja toodud: hinnata materiaalset ja moraalset kahju. Kohus peab aga vajalikuks selgitada, et kahju hüvitamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus ning seega kui kaebaja esitab kahju hüvitamise nõude, ei ole tal vaja eraldi taotleda õigusvastasuse tuvastamist. Sellisel juhul ei saa öelda, et kaebajal on põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise vastu, kuna õigusvastasust kohus kontrollib kahju hüvitamise koosseisulise elemendina. On oluline ka see, et tuvastamiskaebust võib esitada siis, kui ei ole tõhusamaid kaitsevahendeid. Antud juhul oli aga parimaks kaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue (hüvitamiskaebus), mille kohus kaebajale tagastas, kuna kaebaja ei tasunud seaduses sätestatud riigilõivu (vt määruse p-e 4 ja 5). See omakorda tähendab seda, et kaebajal ei ole tegelikult huvi kahju hüvitamist nõuda. Muud põhjendatud huvi, kui kahju hüvitamise nõude esitamine, ei ole kaebaja aga välja toonud. 7. Tutvunud haldusasja toimikuga, asub kohus seisukohale, et kaebaja ei ole ka piisavalt selgitanud, kuidas olid tema õigused rikutud. Nimelt erastamisseaduse (EES) § 4 alusel eluruumi erastamise õigustatud subjektiks on: 1) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste 2

perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele; 2) vähemalt 18- aastane Eesti kodanik; 3) vähemalt 18-aastane välismaalane, kellel on välismaalaste seaduses sätestatud alaline või tähtajaline elamisluba Eesti Vabariigis, kuni elamisloa saamiseni ka Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit asunud ja jätkuvalt Eestis elav välismaalane, kellel oli Eesti NSV alaline sissekirjutus; 4) Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kes on erastamisseaduse § 3 1. lõike kohaselt erastamise õigustatud subjekt - alates 1995. aasta 1. märtsist. Vastustaja selgitas, et kaebaja ei olnud korteri müügi hetkel enam üürnik ja seetõttu oli korter pandud avalikule enampakkumisele ning müüdud isikule, kes üüris sellel ajal korterit. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema ei olnud üürnik. Kaebusest ei selgu, millisel alusel siis oleks vastustaja pidanud korteri erastama just kaebajale ning kuidas vastustaja rikkus kaebaja õigusi erastamise läbiviimisega, kui kaebajal erastamise momendil ei olnud korteriga mingit seost. 8. Kohus möönab, et üürilepingu lõpetamine võis küll rikkuda kaebaja õigusi ning välistada järgneva erastamise võimaluse. Kuid sellisel juhul oleks pidanud kaebaja üürilepingu lõpetamist vaidlustama maakohtus, mida aga kaebaja pole teinud. Kaebaja on küll pöördunud maakohtu poole tsiviilmenetluses (tsiviilasi nr 2-05-1504), kuid ei vaidlustanud üürilepingu lõpetamist, vaid erastamist teisele isikule. Eeltoodu alusel leiab halduskohus, et kaebajal puudub õigusvastasuse tuvastamise nõude osas (tuvastamiskaebus) ilmselgelt kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 9. Tähtaeg HKMS § 46 lg-te 4 ja 5 alusel hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Kaebaja õiguste väidetav rikkumine toimus aastatel 2003-2004, sellest ajast on möödunud üle kolme aasta. Kaebaja märkis kaebuses, et tema sai teada korteri müügist aastal 2004. Isegi, kui kohus eeldaks, et kaebaja on saanud oma õiguste rikkumisest teada alles tsiviilasjas nr 2-05-1504 10.02.2010 tehtud lahendiga, siis on ka sellest ajast on möödunud rohkem kui kolm aastat. Seega kui kaebaja soovib ikka kahju hüvitamise nõude menetlemist kohtus ning pöördub hiljem uue kaebusega kohtusse, tuleks temal esitada ka tähtaja ennistamise taotlus ning põhjendada tähtaja möödalaskmist. 10. Kirjeldatu alusel leiab halduskohus, et i kaebus tuleb tagastada. 11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2). Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3

4