4-14-8217/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.novembr 2014

il Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-8217

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses

U.R LS § 227 lg 2 kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises, milles tunnistati süüdi U.R

LS § 22 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 7 40

trahviühikut summas 160 eurot ning lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks.

Menetlusalune isik U.R isikukood: xxx, xxxx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

U.R kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev’u 1 .09.2014 otsuse peale väärteoasjas 2440,14,005 jätta rahuldamata. 6 939

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 160 eurot tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata ’ Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri ja U.R le le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassat

siooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

2

Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhkeetakse 30-

või pühapäevale, lo päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

M

ENETLUSE KÄIK

21.08.2014 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo patrullpolitseinik Fxxx xxx Mu väärteoprotokolli AB 1415502 U.R Rxxxe suhtes selle fakti kohta, et xxxx antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Nimetatud teoga rikkus U.R RxxxLiiklusseaduse (edaspidi: LS) § 15 lg 1 p 1. U.R tegu on kvalifitiseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 21.08.2014. (tl 10)

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja U.R Kxxx koostas 16.09.2014

otsuse väärteoasjas 2440,14,005939, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku antud ütlustega.

Otsuse kohaselt juhtis isik mootorsõidukit kiirusega 116 +/- 4 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 2 alusel. Karistust kergendavateks asjaoludeks on isiku poolt tehtu kahetsemine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati U.R LS § 227 lg 2 alusel

rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks. (tl 15-16)

KAEBUS

30.09.2014 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale U.R kaebus 16.09.2014 tehtud . 2440,14,005939. otsuse peale väärteoasjas nr

30.09.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik karistus seoses kiiruse ületamisega

uuesti üle vaadata kuna see lööb rivist välja kogu tema elu. Kaebaja selgitab, et alustas

autokolonnist möödasõitu, kuna autokolonni sõidukiirus oli järjepidevalt ebaühtlane.

Arvestades vastutulevate autode kaugust, ei suutnud ta samaaegselt jälgida spidomeetrit ja

seetõttu ületas kiirust olulisel määral. Kuna juhtimisõigus on tema jaoks oluline seoses töökohaga (isik on ettevõttes ainuke töötaja), siis kaheks kuuks juhtimisõigusest ilma jäämine

tooks kaasa klientide ja sissetuleku kaotamise. Isik on enda sõnul eelmised trahvid tasunud koheselt ja selle jaoks isegi laenu võtnud. Kaebusele on lisatud igakuised söögiarved alaealise ülalpeetava eest. Esitatud kaebuses palub menetlusalune isik juhtimisõigus alles jätta ja karistuse määramisel

muuta rahatrahv selle võrra suuremaks. (tl 2-3)

01.10.2014 edastas kaebuse esitaja digitaalselt allkirjastatud kaebuse. (tl 5-8)

KOHTUALLUVUS

3

14.10.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusega nr.4-14-8217 edastati

U.R Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja U.R

Kxxx

u 16.09.2014 otsuse peale väärteoasjas 2440,14,005939 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.

Kuna teo toimepanemise koht xxx halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja

teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad, § 2 lg 2 p 1, mille kohaselt on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnaks Ida u maakond, välja arvatud -Vir x

xx Kohus leidis, et kuna teo toimepanemise koht on xxx ja asi ei kuulu lahendamisele erandliku kohtualluvuse järgi, tuleb asi edastada arutamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. (tl 18- 20)

20.10.2014 teatas kaebuse esitaja U.R, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. (tl 24-26)

VASTUS KAEBUSELE

23.10.2014 edastas k -14-8217, mille kohaselt ohtuväline menetleja seisukoha väärteoasjas nr.4 tuleb U.R kaebus jätta läbi vaatamata, kuna esitatud kaebus on allkirjastatud kehtetu digitaalallkirjaga. (tl 31-33)

KÄIGUTA JÄTMINE

28.10.2014 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja määrusega nr.4 8217 jäeti U.R -14- kaebus käiguta ja anti aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 10.11.2014.

Määruse kohaselt ei olnud 1.10.2014 esitatud kaebus kehtiva digitaalallkirjaga. Samas oli avaldus kirjaliku menetluse kohaldamiseks esitatud korrektselt, kehtiva allkirjaga. (tl 34-35)

28.10.2014 esitas kaebuse esitaja U.R kaebuse kehtiva digitaalallkirjaga. (tl 38-40)

VASTUS KAEBUSELE

31.10.2014 esitatud seisukohas nõustub kohtuväline menetleja kirjaliku menetlusega ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr.2440,14,005939.

Kohtuväline menetleja tutvudes esitatud kaebusega on seisukohal, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusalusele isikule oli määratud põhjendatud ning õiglane karistus.

Karistuse määramisel võeti arvesse nii teo iseloom, selle tõsidus. Arvestati isikupoolse

kahetsusega tehtu üle ning karistusviisi määramisel võeti arvesse, milline viis on

menetlusaluse isiku puhul kõige tõhusam, mis suudaks oma eesmärki ka täita. Arvestati, et eelnevalt on isikut kahel korral samalaadsete tegude toimepanemiste eest rahatrahvidega juba

karistatud, trahvid on tasutud ning seega arvestati, et üksnes sellisel viisil karistamine võib

jääda väheseks. Seaduste täitmine, neist kinnipidamine kipub ununema. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et antud olukorras ei piisa kergema karistuse määramiseks isiku poolt teo tunnistamisest - kahetsemisest ning põhjendustest, et juhtimisõigus on vajalik seoses tööga ja muude kohustuste täitmisega. Menetlusalune isik peab ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades endale sellega nii rahalised vahendid kui ka juhtimisõiguse. Lubatud piirkiirustest kinnipidamine on teostatav tegevus ning juhil lasub nõue seda täita. Möödasõidu

4

sooritamine ei ole kohustus, mida peab ilmtingimata teostama. Kui tõesti ka tekib vajadus sellise manöövri sooritamiseks, siis tuleb juhil see sooritada võimalikult väikeste ning lubatud piirkiiruste juures. Samuti tuleb arvesse võtta ka oma sõiduki võimekus ning liiklusolud. Neid

arusaadavaid tingimusi ei ole aga menetlusalune isik vajalikuks pidanud täita. Seega leiab

kohtuväline menetleja, et isiku poolt esitatu ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Sellistele asjaoludele peab isik ise enne teo toimepanemist mõtlema. Lähtudes nimetatule peab kohtuväline menetleja põhjendatuks, et määratud karistus

on vastavuses teo tõsidusega ja on suuteline isikut positiivses suunas mõjutama, et isik

hoiduks edaspidiselt õigusrikkumiste toimepanemistest. Isik peab karistusega tundma ja tajuma toimepandud teo raskust. Lisaks on sõidukiiruse ületamine sellisel määral tahtlik tegu, mida juht on suuteline tajuma ja seega ka ära hoidma.

Tuginedes nimetatud asjaoludest palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. (tl 44-47)

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. K on

aebuse esitaja ja kohtuväline menetleja nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja - väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1- -11). 45

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks.

Süüdistus puudutab LS §

15 lg 1 p 1 rikkumist 7 lg 2 , mis on kvalifitseeritud LS § 22 järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et xxx 83479/DU

( ), seadmele tehtud test 21.08.2014 kell numbrid 053816 on allajoonitud

08:00, tulemus: töökorras. Mõõtmise tehiolud: asulaväline tee, hea nähtavus, valgeaeg,

ilmastik sademeteta, kuiv, kattega tee, kahesuunaline tee. Mõõtmist teostati kõrvalteelt,

5

seistes, mõõtmine toimus paigal seistes. Kiirusmõõteseadme paigaldus mõõtmise ajal:

statsionaarselt. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunalisel teel, eemaldus patrullautost,

kiirendas intensiivselt ja mõõtmise hetkel oli mitu sõidukit, millest mootorsõiduk sooritas möödasõitu. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiiruse mõõtmisel oli seadme

lugem 116 km/h, laiendmääramatus +/ 4 km/h, lõplik mõõtetulem 112 km/h. Fikseeritud -

näitu näidati juhile. Märkustena lisatud, et kiirus oli mõõdetud sirgel teelõigul 1-3 sekundi jooksul. Segavaid faktoreid ei esinenud. Lubatud sõidukiirus oli teelõigul 90 km/h.

Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Tunnistajaks on kaasatud DxxxGxx. (tl 11)

Menetlusaluse isiku, U.R, ütlustest nähtub, et isik oli teel et on võimalik talle xxx load alles jätta kuna teenib nendega oma sissetulekut, millega peab üksi üleval last. Kahjuks ei näe ka muud võimalust raha teenida. (tl 12) xxx kell 16.50 koos patrullpolitseinik Fxxxp Mxx relevalvet Tallinna, teostasid nad liiklusjä xxx 111, mis kasvas kuni 116 km/h. Paarimees fikseeris näitu ja nad sõitsid sõidukile järele,

p

eatasid, tutvustasid juhile ennast ja seletasid peatamise põhjust. Juhiks oli U.R (IK:xxx), kes oli oma rikkumisega nõus. (tl 13)

Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli,

menetlusaluse isiku üle ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga on kuulamise protokolli tõendatud, et sõiduautot teelõigul oli suurim 21.08.2014 kell 16.50 juhtis U.R xxx

lubatud kiirus 90 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 22 km/h.

U.R 6 km/h +/- 4km/h, seega sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 11 ületamine vähemalt km/h võrra. oli 22

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus

leiab, et ületades kiirus, rikkus me st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna netlusalune isik LS-

teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Isik on ise tunnistanud oma rikkumist.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Menetlusõiguslikke rikkumisi ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja on väärteo õigesti kvalifitseerinud LS § 227 lg 2 alusel.

KARISTUS

6

16.09 U.R 7 .2014 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega tunnistati süüdi LS § 22 lg 2 järgi ja karistati § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 0 trahviühikut, summas LS

4 160 eurot ja LS § 22 p 1 järgi võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 7 lg 5 2-ks kuuks. (tl 15-16)

Kaebuse esitaja palus temalt juhtimisõigust mitte ära võtta ja selle võrra suurendada

põhikaristusena mõistetud rahatrahvi. Kaebuse esitaja põhjendab end järgnevalt: käesoleval

hetkel on juhtimisõigus talle eluliselt vajalik, et teenida sissetulekut. Juhtimisõiguse äravõtmisel kaotaks ta oma ainukese sissetuleku. Samuti on tema ülalpidamisel alaealine laps.

Ta on o rohkem rikkumisi ta ma süüd tunnistanud ning kahetsenud toimepandut ja leiab, et toime ei pane. (tl 38)

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna leiab, et võttes arvesse teo iseloomu, isiku kahetsust, varasemat karistatust, on isikule määratud põhjendatud ja õiglane karistus. Menetlusalune isik peab tegema ise kõik selleks, et järgida liiklusnõuded, säilitades nii rahalised vahendid kui ka juhtimisõigus. Lubatud piirkiirustest kinnipidamine on teostatav tegevus ning juhil lasub nõue seda täita. Möödasõidu sooritamine ei ole kohustus, mida peab ilmtingimata teostama. Isegi kui selleks on vajadus, tuleb see sooritada võimalikult väikeste ning lubatud piirkiiruste juures, võttes arvesse sõiduki võimekus ning liiklusolud. (tl 44-47)

Kohus leidis, et toime on pandud süütegu, milles ei esine teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Otsusest nähtuvalt on menetleja karistuse määramisel arvestanud, et esineb ka karistust kergendav asjaolu (isik kahetseb tehtut) ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt

(seisuga 14.03.2014 tl 14) on U.R karistusregistrisse kantud. Isikul on kaks kehtivat karistust seoses LS § 227 lg 2 rikkumistega

(mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine – 21 40 kilomeetrit tunnis). Kohus

märgib, et kuna varasem karistus asjas 2570,13,003307 on täidetud 27.10.2013, siis on käesoleval hetkel isikul 1 kehtiv karistus 13.03.2014 määratud otsusega, mille alusel on U.R-ile määratud LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. (RKKKo 3-1-1- 58-13 p.8)

LS § 22 lg 2 keskmine määr on 0 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega 7 5 määranud rahatrahvi 0 trahviühiku ulatuses e keskmise määra 4 alla .

7

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6 : ) on öeldud järgnevat „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri

karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Kohus leiab, et U.R süü LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteos on keskmisest väiksemas määras, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid. Isik ületas t

eo toimepanemise

ajal suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tunnistanud oma rikkumist ja kahetseb tehtut.

Riigikohus on otsuse nr.3-1-1-122- Lisakaristust nagu 13 punktis 9 selgitanud, et „

põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse,

kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. “

Punktis 11 on kohus täiendavalt selgitanud, et „iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise

toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.“ Samuti rõhutas Riigikohus, et „ … sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et

isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. “

Käesoleval juhul leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti arvesse võtnud teo

toimepanemise asjaolusid. Kuigi varasematest karistusest on kustunud, ei muuda see üks

fakti, et isik on ühe aasta jooksul toime pannud kolm lubatud sõidukiiruse ületamist (16.10.2013; 13.03.2014; 21.08.2014).

Kohtuväline menetleja on arvesse võtnud, et isik kahetses oma tegu, millega määras rahatrahvi keskmisest väiksemas määras.

Samas tuleb arvesse võtta, et tegemist on juba süstemaatilise lubatud sõidukiiruse

ületamisega. Sellisele käitumisele tuleb reageerida. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul vastab mõistetud rahatrahv isiku süü suurusele ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on põhjendatud.

Kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud juhul, kui põhikaristuse kohaldamine ei ole enam piisav isiku mõjutamiseks. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku

puhul tegemist korduvate liiklusõiguse rikkumistega. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väidetega, mille kohaselt on juhtimisõigus aluseks tema ainsale sissetulekule, mistõttu tuleb

8

talle lisakaristus jätta kohaldamata. Samuti toob menetlusalune isik asjaoluna esile alaealise ülalpeetava. Kohus leiab, et samad asjaolud esinesid menetlusalusel isikul ka enne rikkumiste toimepanemist, sh eelmiste rikkumiste ajal ja seega ei ole isik enda jaoks eelmistest trahvidest järeldusi teinud. Kui isik ei suuda oma käitumist korrigeerida õiguskuulekamaks, tuleb sellele reageerida. Karistuse mõistmise eesmärkidest ei saa sanktsioonid ajaliselt minna leebemaks,

seda enam, et isik on toime pannud süstemaatilisi rikkumisi. Selliste asjaolude esinemisel

ongi põhjendatud lisakaristuse, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, kohaldamine.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohas toodud argumentidega ja leiab, et

kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ning sellest tulenevalt määranud isikule ja tema rikkumisele vastava karistuse. Kui

isik ei suutnud varasemalt järeldusi teha, peab ta suutma sellele vastavalt oma elu ümber

korraldada. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja avalduses toodud põhjendused

ennastõigustavad, sest kõik samad asjaolud esinesid ka enne kaebuse esitamist.

Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 ks kuuks on kohtu hinnangul käesolevas asjas - põhjendatud ja mõistlik.

Karistuse kohaldamine ei tohi tuu tema pereliikmetele ebaproportsionaalseid a isikule või põhjendamatuid kannatusi ja kitsendusi. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ei

ole sellise mõjuga, et isiku või tema pereliikmete igapäevane elu oleks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt rikutud.

Kaebuses märgib menetlusalune isik, et ta niigi tuleb oma töös vaevu ots otsaga kokku,

samas aga taotleb rahatrahvi suurendamist tingimusel, et juhtimisõigus jäetakse alles. Sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et tegelikult ei ole isiku majanduslik seis nii vilets (ots otsaga kokku,) kui ta on nõus rahatrahvi suurendamisega. Kohus leiab, et menetlusalusel

isikul on võimalik kaheks kuuks korraldada oma tööhõivet selliselt, et ta ise ei pea autot juhtima.

Tervitatav on isiku soov toetada oma last. See asjaolu ei saa olla põhjuseks, millel kohus

jätaks juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Lapse heaolu ja tema õigused on kaitstud riigis olenemata sellest, kas lapse isal on juhtimisõigus või mitte. Vajadusel osutatakse lapsele kogu vajalik abi Lastekaitse seadusel alusel.

Menetlusalune isik osutab asjaolule, et ta on ainuke töötaja transpordiettevõttes oma ühe

kaubikuga. Kohus nõustub, et lisakaristuse kohaldamine 2 kuuks on sel juhul tõsine

mõjutusvahend, et isik edaspidi ei paneks uusi liiklusalaseid süütegusid. Samas ei ole see asjaoluks, millel

lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Menetlusaluse isiku loogika järgi, ei tohiks temalt juhtimisõigust ära võtta, pangu ta palju tahes liiklusalaseid süütegusid, sest ettevõttes on ta ainuke töötaja oma ühe transpordivahendiga. Selline loogika ei ole vastavuses karistuse eesmärkidega, et karistus peabki olema selline, et isik edaspidi ei paneks toime uusi süütegusid. Kohus tuletab meelde, et seaduseandja pidas vajalikuks kaitsta liikumispuudega inimesi, kes kasutavad sõidukit puude tõttu. Sel juhul juhtimisõiguse äravõtmine keelatud on KarS § 50 lg 2 alusel. ordiettevõtete töötajad selle kategooriasse ei kuulu. Transp ainukesed

2- line. Seega ei ole sellise karistuse kuuline juhtimisõiguse äravõtmine on lühiaja kohaldamisel pikemale perspektiivile ulatuvaid mõjusid ( sissetulekust ilmajäämine pikemaks ajaks). Laenu väljamaksete osas on isikul võimalik taotleda maksepuhkust.

Menetlusaluse isiku majandusliku olukorra leevendamiseks loeb kohus põhjendatuks, et rahatrahvi tasumine oleks lubatud isikule ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

9

Tulenevalt VTMS § 132 ei ole kohtul võimalik teha otsust, millega raskendatakse menetlusaluse isiku olukorda.

Kaebuse esitaja palus kohtul tühistada lisakaristuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine ja asendada see rahatrahviga vastavalt suuremas määras

. Kohus leiab, et selline ümberkvalifitseerimine ei ole võimalik ja selleks puudub seaduslik alus.

KOHTU MEE™ED

U.R Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja

Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja U.R xx16.09.2014 otsus Ka väärteoasjas 2440,14,005939 jätta muutmata. tuleb Rahatrahvi tasumine tuleb lubada ositi 10 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik