4-14-6868/13 · 4-14-6868/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2014 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-6868 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 16.10.2014 Väärteoasi O.L-i väärteoasi Liklusseaduse §224 lg.2 järgi Kaebuse esitaja O.L

sünd. xxx, isikukood

xxx, kodakondsusetaxxx Kohtuväline menetleja Mxxx Kxxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur

i korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx 29.07.2014

otsus väärteoasjas nr.2440,14,004627 O.L-i karistamise osas Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1200 (üks tuhat kakssada) eurot ja lisakaristusena Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 9 (üheksa) kuud – jätta muutmata.

O.L-i kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v s 10.11.2014. õimalik tutvuda alate

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Txxx xxx Sa koostas 07.07.2014 väärteoprotokolli nr. AB 1410275

O.L-i kohta selles, et viimane xxx keelatud seisundis. Ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,55 mg/l. Alkoholisisaldus mõõdeti seadmega Dräger Alcotest 7110 EST, nr.ARDM – 0070.

Sellega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse §69 lg.3 sätteid ja pani toime Liiklusseaduse §224 lg.2 sätestatud väärteo.

Politsei- ja Piiriva

lveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx29.07.2014

otsusega väärteoasjas nr.2440,14,004627 määrati O.L-ile Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1200 €

ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 9 kuud. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

O.L esitas 21.08.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise

menetleja otsus tühistada, teha uus otsus, määrata põhikaristuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses ja lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 5 kuud.

Kaebuse kohaselt ei vaidlusta menetlusalune isik asjaolu, et talle mõisteti õiguserikkumise eest karistuseks ni , kuid palub mõlemat i rahatrahv kui lisakaristus karistusliiki kergendada. Kaebuse esitaja märgib oma kaebuses, et ta ei seadnud ohtu

teiste liiklejate elu, tervist ja vara. 06.07.2014 puhkas menetlusalune isik Narva- Jõesuus, tarvitas alkoholi ja läks magama hib sõidukit 7 aastat xxxKaebuse esitaja ju

ja tal on piisav kogemus selleks, et tema poolt liiklusõnnetuse risk on madal. Menetlusaluse isiku majanduslik seisund on selline, et tal ei ole jõukohane tasuda

rahatrahvi summas 1200 €. Kaebuse esitaja õppis xxx sooritama ka eksamid.

Juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 9 kuud ei anna võimalust saada lubatud

töökohta xxx.

Kaebuse esitaja leiab ka, et kergendav asjaolu otsuse tegemisel on puhtsüdamlik kahetsus.

Maakohtu istung 16.10.2014

Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuses toodud taotluse ja

põhjenduste juurde. Menetlusalune isik kinnitas, et puhtsüdamlikku kahetsust ei väljendanud ta enne kaebuse esitamist.

3

Kohtuvälise menetleja esindaja palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata. Menetlusaluse isiku näol on tegemist isikuga, kellele ei mõju väiksemad karistused. Liiklusseaduse meeldetuletamine tuleb sellisele isikule kasuks.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on karistus määratud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 - 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse

alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 07.07.2014 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1410275 ja vaidlustatavast 29.07.2014 otsusest väärteoasjas nr.2440,14,004627, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.3.

Liiklusseaduse §69 lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidujuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes

liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas

õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut

kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga

või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

4 Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et xxx nr.A 204533 ja indikaatorvahendi

näit oli 0,50 mg/l. Menetlusalusele isikule tutvustati indikaatorvahendi näitu allkirja

vastu. 07.07.2014 kell 07.12 kontrolliti menetlusaluse isiku alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga Drä 0070 ja alkomeetri näit oli ger Alcotest 7110 nr.ARDM-

0,55 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näitu tutvustati menetlusalusele isikule allkirja vastu. Enne mõlemat toimingut alkoholijoobe tuvastamisel oli menetlusalusele isikule allkirja vastu selgitatud toimingute põhjust ja eesmärki ning õigusi.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Menetlusalune isik on oma kaebuses viidanud ja maakohtu istungil kinnitanud, et

tarvitas 06.06.2014 kuni kella 23-ni alkoholi, hommikul istus autorooli, kuna tundis ennast hästi.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut

on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §69 lg.3. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt

uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit

alkoholijoobe seisundis, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja a

rvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahv Samas on tegemist maksimaalses võimalikus määras. kõige leebema karistuse liigiga antud sätte järgi. Käesoleva väärteoasja materjalidest

nähtub, et menetlusalusel isikul on 5 kehtivat väärteokaristust ja 2 kehtivat

kriminaalkaristust, kusjuures mõlemad need on mõistetud KarS §424 alusel, s.o. sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleva samaliigilise õiguserikkumise pani

menetlusalune isik toime kehtival katseajal. Kõik varasemate väärtegude eest

määratud rahatrahvid on Karistusregistri väljavõtte kohaselt tasumata. Arvestades

eeltoodut peab maakohus kohtuvälise menetleja otsuses toodud aluseid karistuse suuruse määramisel põhjendatuiks. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemad väiksemad rahatrahvid ei avalda menetlusalusele isikule mingit mõju, ta jätab need

5

tasumata ning tunneb end karistamatult. Samas peab menetlusalune isik talle

määratud karistust tajuma ja aduma toimepandud süüteo tõsidust. Menetlusalusel isikul oli hommikul kell 07.12 tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas

õhus 0,55 mg/l. See on kõrge näit ja ligidal taas kriminaalkuriteole. Maakohus

nõustub kohtuvälise menetleja otsusega selles osas, et kui menetlusalusele isikule kohaldatakse karistusena kõige leebemat karistuse liiki, s.o. taas rahatrahvi, siis tuleb seda teha just kohtuvälise menetleja poolt otsuses märgitud summas.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 9 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud.

Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate väärtegude, kui kriminaalkaristuste olemasolu.

Karistusregistri väljavõtte ja kohtuotsuste ärakirjade kohaselt ei ole menetlusalusele isikule varem lisakaristust kohaldatud. Jättes rahatrahvid tasumata, on menetlusalune isik jätkanud süütegude toimepanemist. Käesolevas asjas menetluse all oleva väärteo,

mis on seotud sõiduki juhtimisega alkoholijoobes, pani menetlusalune isik toime

kehtival katseajal, mis oli talle mõistetud samuti sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Maakohus leja otsuses toodud seisukohaga, nõustub kohtuvälise menet et eeltoodu alusel ei ole vaid põhikaristuse määramine piisav meede, vältimaks uute

süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Maakohtu istungil selgus menetlusosaliste seletustest, et käesoleva väärteoga samal päeval pani

menetlus

alune isik toime ka teise väärteo – kiiruse ületamise, 30.08.2014 pani ta toime muu liiklusalase väärteo ja 12.09.2014 ületas taas kiirust. Maakohus leiab, et sellise isiku puhul, kes juhib sõidukit juba kolmandat korda alkoholijoobes ja jätkab

väärtegude toimepanemist ka peale juba menetluses olevat väärtegu, on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldamine samuti maksimaalmääras. Selline lisakaristuse määr ei võimalda menetlusalust isikut lubada liiklusesse ja võimaldab menetlusalusel

isikul teha endale selgeks/korrata Liiklusseaduses sätestatud reeglid.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas jätta muutmata.

Maakohus ei nõustu kaebuse väitega selles osas, et menetlusalune isik ei seadnud

oma käitumisega ohtu teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Arvestades alkoholi

sisalduse suurust menetlusaluse isiku poolt väljahingatavas õhus, tiheda liiklusega Tallinn – Narva maanteed ja tööpäeva hommikut, on ilmselge, et menetlusalune isik

pani reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Juhtides sõidukit alkoholijoobes, ei taju juht ümbritsevat liikluspilti reaalselt ja adekvaatselt

6 ning tema reaktsioonikiirus on tunduvalt aeglustunud. Seda asjaolu ei muuda ega välista ka 7 aastane sõidukijuhi staaž, mis iseenesest ei ole ka pikk. -

Kaebuse kohaselt on menetlusalusel isikul võimalik saada autojuhina tööd. Samas

nähtub kaebusest ja sellele lisatud õppekavakohase koolituse 31.01.2013, on xxx eksamid Maanteeametis menetlusalusel isikul sooritamata siiani, s.o. peaaegu 2 aastat.

See iseenesest viitab asjaolule, et menetlusaluse isiku soov saada kiiresti tööd autojuhina ei ole tõsiseltvõetav. Maakohus leiab ka, et arvestades menetlusaluse isiku Karistusregistrist tulenevat minevikku, on mõistlik teda käesoleval ajal liiklusesse, k.a. Euroopa Liidu territooriumil, mitte lubada ja võimaldada tal korrata liiklusreegleid.

Maakohus ei nõustu kaebuse väitega selles osas, et kohtuväline menetleja on oma otsuses põhjendamatult jätnud arvestamata kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja

puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et otsuse tegemisel kergendavad asjaolud puudusid, kuna asja materjalidest ei nähtu, et

menetlusalune isik oleks oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud.

Esimene viide kergendavale asjaolule on välja toodud alles kaebuses. Seega on

kohtuväline menetleja põhjendatult oma otsuses viidanud kergendava asjaolu puudumisele, kuna sellist asjaolu asja materjalidest ei nähtunud. Seega ei saanud kohtuväline menetleja seda ka otsuse tegemisel arvestada. Asjaolu, et kergendavale

asjaolule on viidatud maakohtule esitatud kaebuses, ei tee kohtuvälise menetleja otsust ebaseaduslikuks.

Maakohus ei nõustu kaebuse väitega, et kohtuväline menetleja on karistuse suurust

põhjendanud vaid tahtliku süüteo toimpanemisega. Kahtlemata on alkoholijoobes sõiduki juhtimine tahtlik süütegu, kuid maakohus on käesolevas otsuses juba eespool viidanud kohtuvälise menetleja otsuses viidatud põhjendustele põhikaristuse suuruse

ning lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja pikkuse osas. Maakohus leiab, et tegemist on igati põhjendatud otsusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik