1-14-5476/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-14-5476

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. novembril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-5476 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Inga Kaljus tõlk Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.I ’i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.11.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

N.I, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N.I

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.10.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava N.I tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.I

ru Maakohtu 15.09.2014 kohtuotsusega 199 lg 2 p 4,8 tunnistati süüdi Vi KarS § järgi ja KarS § 65 lg karistati 1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud 21 päeva. Karistuse kandmise algus 21.11.2013 11.10.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.10.2014.

Kinnipidamisasutusest N.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. vabanemise korral kindel elukoht Ennetähtaegse

puudub, isik on andnud suulise nõusoleku asuda ravile Sillamäe Narkorehabilitatsiooni

keskusesse. - Pärast Narva 6. Põhikooli lõpetamist õppis Narva 14. Kutsekeskkoolis maaler restauraatori erialal. Keskhariduse on omandanud Narva Täiskasvanute Gümnaasiumis, riigikeele

oskus puudub. Vangistuses osaleb alates 30.09.2014 sotsiaalsete oskuste treeningu programmis.

2(5) Isik on viimased 7 aastat töötanud mitteametlikult ehitusel, ametlikku tööstaaži on umbes 5 aastat.

Vangistuses töötab majandustöödel. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid summas 4162,09 eurot ja vabanemisfondis xxx eurot. Isikul puuduvad toimetulekut toetavad suhted ema on surnud, ainus – lähisugulane on ema vend. Suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud, kelle kohta väidab süüdimõistetu, et enam nendega ei suhtle. Isik tarvitab narkootikume alates 17ndast

eluaastast, diagnoositud sõltuvus. Isik ravi saanud ei ole, tarvitas amfetamiini ja heroiini.

Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud krooniline haigus. Isik tunnistab osaliselt enda

probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt ning ei mõista enda osa probleemide tekkimises. Arvestab ainult enda vajadustega, tagajärgedele ei mõtle. Üldise korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 73%, millest tulenevalt ei toeta vangla N.I tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puuduvad isikul lähedased, ta pole andnud lähedaste

k innipeetaval puudub ontaktandmeid ja toetav suhtlusvõrgustik puudub. K vabanemisjärgne elukoht. Kuna kinnipeetaval puudub kehtiv elamisluba, siis ainsaks võimaluseks on asuda elama

xx kodutute öömajja. Isik on andnud suulise nõusoleku asuda ravile Sillamäe

Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Narkorehabilitatsioonikeskusest selgitati, et nad on valmis

kinnipeetava enda keskusesse võtma, kuid kui sõltlane ei pea kinni rehabilitatsioonikeskuse

reeglistest, lõpetatakse temaga leping. Karistusregistri andmetel on isikut üheksa korda kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, 17 korda väärtegude eest.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole leiab, et N.I

õigustatud. Prokurör märgib, et kinnipeetaval puud välistab ub vabaduses alaline elukoht, mis

iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema

vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. angistuse asendamine sõltuvusraviga KarS § 69 V 2 tähenduses ei ole samastatav KarS § 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustusega alluda ettenähtud ravile,

sest selle kohaldamise üheks eelduseks on asjaolu, et kinnipeetav vastaks KarS § 76 lõikest 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. N.I ne alla, kuna tingimisi vabastamine ei tule kõ

käesoleval juhul esineb üsna suur risk, et ta katkestab ravi, millele on lubanud alluda ja tema

kuritegelik käitumine jätkub. N.I vabastamine tingimisi enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut,

mille kohaselt on eelnimetatud kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Seega on prokuratuur süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

N.I selgitas, et ta sooviks minna ravile, et narkosõltuvusest lahti saada ja alustada seadusekuulekat elu.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvestades prokuröri ja

kirjalikku arvamust, leiab, et N.I

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 3 atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel alusel, k

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning

sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu keskhariduse omandanud Narva Täiskasvanute Gümnaasiumis. Riigikeele oskus on puudub. Viimased 7 aastat on töötanud mitteametlikult, ametlikku tööstaaži on umbes 5 aastat.

3(5)

Karistusregistri andmetel on süüdimõi kümme korda ja reaalset stetu kriminaalkorras karistatud vangistust kannab kuuendat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse; mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime

pandud sissetungimisega; mis on toime pandud süstemaatiliselt; arvutikelmuse eest; omavolilise

sissetungi eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja kelmuse eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, mille ajal on toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust grupi poolt toime pandud varguste eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toimunud sissetungimisega. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 70-72) nähtub, et N.I isikuna, kes on varem kohtulikult karistatud varguste eest, tungis ajavahemikul 25.09.-28.09.2012 Narvas ebaseaduslikult sisse ruumi, kust pani toime varguse, mille kahju üldsumma oli 1080 eurot.

Kar -l korral, nimelt: 3- istusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on väärteokorras karistatud 17 l korral liiklusseaduse järgi, 2 l korral väheväärtusliku asja varguse eest, 7 - -l korral NPALS 151 järgi (narkootikumidega seotud süütegu), 1 l korral välismaalaste seaduse, 1 -l korral tolliseaduse, 1- -l

korral avaliku korra rikkumise, 2-l korral alkoholiseaduse alusel. Viru Vangla iseloomustuse

kohaselt ei ole kuritegude dünaamika muutunud, sest tegemist on jätkuvalt varavastaste süütegudega, eesmärgiga saada materiaalset kasu. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine.

Kohus leiab, et kuna isik on neljal korral olnud katseajal (kahel korral tingimisi vangistus ja kahel

korral üldkasulik töö), kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seadusekuulekamaks (isik on

pannud katseajal toime uue kuriteo), ei ole isikule määratud varasemad karistused ja kriminaalhooldused täitnud süüdimõistetu puhul sanktsioonide eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et

süüdimõistetu on järjepidevalt toime pannud erinevaid varavastaseid kuritegusid oma

narkosõltuvuse leevendamiseks – isik on toime pannud vargused, pantinud varastatud asjad ja seejärel hankinud raha eest narkootikume. Kusjuures narkootikumide tarvitamise/omamise eest on isikut väärteokorras seitsmel korral karistatud. Kohtu jaoks ei ole kuidagi usutav, et isik hakkaks vabaduses seadusekuulekalt elama.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on alates käesoleva aasta juunist hakanud osalema

majandustöödel ning alates septembrist sotsiaalsete oskuste treeningu programmis. Puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub

isikule distsiplineerivamalt ja avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine ning seda tuleb

seega käsitleda positiivse asjaoluna. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ja seega tuleb süüdimõistetut tunnustada (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).

Kinnipeetaval

puudub kehtiv isikut tõendav dokument.

Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Samuti puudub

vabanemisel garanteeritud töökoht. Isik on andnud nõusoleku ravile asumiseks Sillamäe

Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Tegemist on kinnise rehabilitatsioonikeskusega, kus sõltlased viibivad kuni üks aasta. Keskuses peab sõltlane osalema kõigis keskuse poolt korraldatud üritustes,

sh töö, individuaalne ja grupinõustamine jm. Juhul kui sõltlane ei pea kinni rehabilitatsioonikeskuse reeglitest, lõpetatakse temaga leping.

Võttes arvesse N.I poolt toimepandud kuriteo asjaolud (isik pani varguse toime

sissetungimisega), korduvaid karistusi (isik on kümnel korral karistatud varavastaste kuritegude

eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kümnel korral karistatud isiku puhul, kes on neljal korral olnud katseajal,

kuid pannud katseajal toime uue kuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et isik hakkaks vabaduses elama uut, seadusekuulekat elu. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et isik on varasemalt pannud

järjepidevalt varguseid toime oma narkosõltuvuse rahuldamiseks. Oleks kergemeelne arvata, et

varasemalt karistatud isik, kes on ka katseajal toime pannud uue kuriteo, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

4(5)

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline

võimalus oli talle juba korduvalt antud. Ometigi pani isik katseajal toime uue kuriteo. Isik

kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse

vangistuse asemele. Selline käitumine näitab, et isik eirab vabaduses viibides ühiskonnas kehtestatud reegleid. Kindla elukoha puudumine on aga määravaks asjaoluks ja seega takistuseks

vangistusest tingimuslikule vabastamisele, mille üheks eelduseks on allumine käitumiskontrolli

nõuetele, sh elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. Samuti puudub isikul vabaduses garanteeritud töökoht.

Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste –

omandiõigust. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses

viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses

hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema elug

a näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kuigi isik väidab, et

on valmis asuma sõltuvusravile, ei ole see kohtu jaoks veenev argument, sest isiku varasem

käitumine näitab tema tahtejõuetust Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb . vabaduses toime uue kuriteo, millele otseselt viitab isikul diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Mis veelgi enam isiku varasem elustiil oli keskendunud narkootikumide hankimisele, kus isik pani toime – kuriteod oma sõltuvuse rahuldamiseks.

Kinnipeetav 11.10.2015 miseks on veel natuk alla aasta. Kohus a karistusaeg lõpeb , ärakand e ühe

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime tingimisi , mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, puudub . kindel elukoht, puudub garanteeritud töökoht ja puuduvad toetavad lähedased, mis kõik on olulise tähtsusega isiku tingimisi vangistusest vabastamisel. Kohus leiab, et selliste asjaolude esinemisel

oleks isiku taasühiskonnastumine oluliselt raskendatud kui mitte võimatu. Isikul oli vabaduses

võimalik elada kindlal elukohal ja osaleda tööhõives, kuid ta valis narkootikumide tarvitamise,

millest tulenevalt pani toime erinevad vargused oma narkosõltuvuse rahuldamiseks. Seega leiab kohus, et isiku kuritegelik käitumine on olnud tema vaba valik ja õiguskuulekast elust ei ole isik huvitatud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid.

Seepärast leiab kohus, et i peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära sik, kes pani toime kuriteo,

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud

alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi

mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus märgib, et KarS õ 75 lg 2 p 5 alusel ettenähtud kohustus, alluda ravile ei ole süüdimõistetu

puhul piisav meede , et süüdismõistetu ei paneks enam uusi süütegusid ja hakkaks elama

5(5)

seadusekuulekalt. Kohus korduvalt alates aastatst 2010 oli allutatud rõhutab, et isik on varem

kriminaslhooldusele, kokku kolmel korral, ei tulnud sellega toime ja jätkas uute kuritegude

toimepanemisega. Ravile allutamise näol on tegemist sama kriminaalhooldusliku kohustusega.

Isiku varasem elukäik näitas, et olles pikaajaline narkomaan ja pannes toime kuritegusid, ei

kasutanud isik kordagi võiumalust minn vabatahtlikult ravile. Käesoleva ajal ei ole kohtul

veendumust, et nüüd, kui isik läheb elama rehabilitatsioonikeskusesse, ei hakka ta enam kuritegusid toime panema.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.I temale Viru Maakohtu 15.09.2014 kohtuotsustega m vangistuse kandmisest enne õistetud tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik