4-14-5673/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-5673

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5673 (2315,14,005066) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi Gennadi Sikerski 11.07.2014.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 20.06.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2315,14,005066. Menetlusalune isik GENNADI SIKERSKI, isikukood 36706150248; kodakondsus määratlemata; elukoht: XXX; sidevahend: XXX; e-mail: XXX; töökoht: XXX OÜ. Kriminaal – ja väärteokaristused puuduvad. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus

4-14-5673

2

Asja läbivaatamise aeg ja koht 10.11.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik: Gennadi Sikerski Tõlk: Anneli Helmann

RESOLUTSIOON Jätta Gennadi Sikerski 11.07.2014.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 20.06.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2315,14,005066 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 20.06.2014.a otsus väärteoasjas nr 2315,14,005066 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud VTMS § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 20.06.2014.a otsuses väärteoasjas nr 2315,14,005066 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 93 2200 221 023 778 606 Swedbank pangas, arvele EE 4033 003 334 1611 0002 Danske pangas või arvele EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220145134423. Kohtuotsuse ärakiri anda Gennadi Sikerski’le ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistusele.

Edasikaebamise kord

4-14-5673

3

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Gennadi Sikerski’t Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, summas 120 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et Gennadi Sikerski juhtis mootorsõidukit ja ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Väärteo toimepanek on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja XXXütlustega. Menetlusalune isik rikkus LS § 33 lg 3 /Sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS 239 lg 1 p 1 /Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi. Kohtuväline menetleja on oma otsuses asunud seisukohale, et hinnates tõendeid kogumis on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik pani toime talle inkrimineeritud väärteo. Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja leidis, et tunnistaja XXXütlused on usaldusväärsed põhjusel, et menetlusalune isik oli temale võõras inimene ja mingit põhjust anda valeütlusi või moonutada ütlusi kellegi soovitud suunas, temal ei ole. Samuti on tunnistaja kinnitanud oma allkirjaga, et tal puudub seaduslik alus ütluste andmisest keelduda, ning teda on kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Gennadi Sikerski’le karistuseks LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, so. 120 eurot.

4-14-5673

4

KAEBUSE SISU 11.07.2014.a esitas Gennadi Sikerski kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 20.06.2014.a otsuse väärteoasjas nr 2315,14,005066 tühistamiseks. Kaebuse esitaja oma kirjalikus kaebuses seletas, et 29.05.2014.a peale kella 16:00 kui ta sõitis koju oma sõidukiga Jeep Grand Cherokee, registreerimis number XXX, oli ta autos üksinda ja kinnitatud turvavööga. Kaebuse esitaja märgib oma kaebuses, et kui ta Võidujooksu silla pealt Laagna teel politsei poolt kinni peeti, ei tutvustanud ennast tema juurde tulnud politsei inspektor ja süüdistas teda selles, et turvavöö ei olnud kinnitatud. Kaebuse esitaja lisab oma kaebuses, et turvavöö kinnitas ta juba oma töökohal, mis asub Punasel tänaval. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema turvavöö oli kinnitatud nõuetekohaselt. Samuti lisab kaebuse esitaja, et kohapeal politsei pakkus, et talle kirjutatakse väike trahv. Kaebuse esitaja lisab oma kaebuses, et ta keeldus selles, kuna tema ei ole rikkumises süüdi. Samuti nähtub kaebusest, et kaebuse esitaja soovis tõenduseks näha videomaterjale, mille peale politsei inspektorid vihaga keeldusid. Kaebuse esitaja märgib, et tema ei ole väärteoprotokolliga nõus, kuna turvavöö oli kinnitatud. Samuti ei pea kaebuse esitaja ennast süüdi. 29.10.2014.a toimunud kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja XXXselgitas, et 29.05.2014.a oli ta praktikal Ida politseijaoskonnas ning tema patrulli ülesanne oli teostada Pae tänaval liiklusjärelvalvet ehk täpsemalt turvavöö järelevalvet. Kaebuse esitaja peeti kinni, kuna tal ei olnud nõuetekohaselt antud kuupäeval (29.05.2014.a) turvavöö kinnitatud. Tunnistaja täpsustas, et 29.05.2014.a teostati liiklusjärelevalvet Pae 50 maja juures. Teenistussõiduk oli pargitud sissesõidutee kallaku peale, veidi kõrgemal sõiduteest ning antud sõiduk, millest käib jutt, möödus teenistussõidukist aeglustades enne ringteed, seega oli tunnistajale kõik väga selgelt nähtav. Tunnistaja ütluste kohaselt veendus ta ühe korra, et turvavöö on nõuetekohaselt kinnitamata enne ringteed. Sõiduk lähenes ringteele, siis aeglustas ja tunnistaja nägi läbi parema kõrvalistuja klaasi, et sõiduki juhil ei ole turvavöö kinnitatud. Tunnistaja täpsustas, et kuna teenistussõiduk oli pargitud veidi kõrgemale sõiduteest, siis oli tunnistajal väga hea ülevaade sellest. Teist korda veenus tunnistaja turvavöö kinnitamata olekus, siis kui sõiduk hakkas ringteelt välja sõitma läbi juhi küljeklaasi ja siis läbi tagumise klaas, et turvavöö rippus alasendis. Ilmastik oli antud päeval tunnistaja sõnade kohaselt selge, vihma ei sadanud. Samuti mäletab tunnistaja, et kaebuse esitajal oli seljas midagi punast. Tunnistaja täpsustas, et läbi toonitud klaasi on võimalik mootorsõiduki sisse näha, kuid see oleneb ilmast. Tunnistaja XXX selgitas kohtule, et esimest korda, kui ta nägi, et juhil ei ole turvavöö kinnitatud nägi ta seda juhi kõrvalistuja koha pealt. Samuti andis tunnistaja

4-14-5673

5

ütlusi, et sõiduki peatamise põhjuseks oli just see asjaolu, et juhil ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö, muud põhjust ei olnud. Tunnistaja vastas kaebuse esitaja küsimusele, et antud sõiduk, millest käib jutt tuli nende teenistusauto suunas Pae tänava poolt. 30.09.2014.a toimunud kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et jääb esitatud kaebuse juurde. Vastates kohtuvälise menetleja küsimusele, täpsustas kaebuse esitaja, et enne politsei poolt kinni pidamist jõudis ta sõita kuskil 300-400 meetrit. Kaebuse esitaja tunnistas kohtus, et liikuma hakates nägi ta politsei patrulli, mis seisis ülekäigu raja juures. Kaebuse esitaja kohaselt sõitis ta töökohast välja ja mööda Pae tänavat patrulli suunas. Seljas oli kaebuse esitajal väärteo toimepanemisel pruun jope. 29.10.2014.a toimunud kohtuistungil leidis kaebuse esitaja, et inimesed, kes on koos patrullis ei saa anda objektiivseid ütlusi. Kaebuse esitaja leidis, et tunnistaja oleks pidanud nägema, kust ta liikuma hakkas, kuna politseiauto seisis majade vahel ja tema sõiduk tuli majade vahelt. Kaebuse esitaja lisas, et antud kuupäeval ei olnud ta autos üksinda nagu väitis tunnistaja, tegelikult oli tagaistmel tema töökaaslane. Kaebuse esitaja märgib, et kuna tal on toneeritud klaasid, siis ei olnud tunnistajal võimalik teisel korral näha, et turvavöö on kinnitamata. Vastavalt ütlustele käis kaebuse esitaja sõiduki juures politseitöötaja Grigorjev, mitte tunnistaja, kes tegi talle ettepaneku, et teeb väiksema trahvi, millega kaebuse esitaja ei olnud nõus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et härra Grigorjev rääkides kõrgendatud toonil, oli tema peale tige, kuna ta ei nõustunud väiksema trahviga. Tunnistaja, kaebuse esitaja sõnade kohaselt istus lihtsalt politsei autos ja ei pöördunud tema poole. Kaebuse esitaja lisas, et ta jääb oma kaebuse juurde, kuna karistus on ebaõiglane ja sellega seoses tahab ta otsuse tühistamist. Repliigi korras lisas kaebuse esitaja, et mingit punast värvi tal 29.05.2014.a seljas ei olnud, seljas oli sama T-särk, mis tänasel kohtuistungil (musta värvi T-särk, ees rinnal punast värvi ornament). Ütlustes nähtub, et kaebuse esitaja leiab, et turvavöö värvi mitte mäletamine, kuid punase fliisi mäletamine on kummaline. Samuti leiab kaebuse esitaja, et võib-olla vanem politseinik avaldas tunnistajale moraalset mõju. Samuti ei saa kaebuse esitaja aru, kuidas saab väita, et ta oli autos üksinda, kui inimene ei ole seda ise näinud. 30.09.2014.a toimunud kohtuistungil asus kohtuvälise menetleja esindaja seisukohale, et isik on väärteo toime pannud ja tehtud otsus on õige. Väärteos on kaks tõendit - kaebaja ütlused ja tunnistaja ütlused. Kohtuväline menetleja palus kohtul jätta kaebuse esitaja ütlused arvestamata, kuivõrd nad on kohtuistungil antud ütlustega vastuolus. Esimesel istungil väitis isik, et tal oli seljas pruun jope, täna väitis, et on täpselt samamoodi riides ja nüüd on juba must T-särk. Seega esineb siin vastuolu. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et väärteomaterjalidest ei nähtu, et isikul oleks keegi kaasas

4-14-5673

6

olnud. Teiseks ei ole ka kaebaja ütlused eluliselt usutavad. Juhil on keelatud mootorsõiduki juhtimise ajal tegelda kõrvaliste toimingutega, hoida käes mobiiltelefoni või veel mingeid esemeid. Lähenedes ringteele on vaja hakata juhtima autot kaarega, ühesõnaga tuleb keerata rooli, anda suunda väljumisel. Väita, et selle tegevuse juures oli veel midagi käes ja kuhugi sirutati ja pandi, ei ole eluliselt usutav ja peale selle on see vastuolus ka liiklusseadusega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale erinevalt kaebuse esitajast, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Sama meelt on ka Riigikohus, et patrulliliikme ütlused on tõendina täiesti kasutatavad. XXXütlused on usaldusväärsed, kuna kaebaja isik on talle tundmatu, mingit vihavaenu ta kaebaja suhtes ei oma. Samuti ei ole tunnistajal vastumeelt mingid sõiduki margid, st. vihavaenu maasturite juhtide osas ei ole. Mingit põhjust valeütlusi anda tal ei olnud. Kohtulikul uurimisel andis ta täpselt samasuguseid ütlusi nagu ta andis ka kohtueelses menetluses. Tunnistaja mäletas, et isikul oli seljas midagi punast. Otseselt on kohtueelses menetluses antud ütlustes näha, et punast värvi fliis. Jah, tõesti ei pruugi pool aasta hiljem enam mäletada, kas see oli fliis või jope, aga ta mäletas ilusasti, et punast värvi. Ta mäletas, et isik oli autos üksinda. Täpselt kirjeldas ära, kus ta nägi kinnitamata turvavööd ja täpselt sarnased ütlused on ka kohtueelses menetluses. Lähtudes eeltoodust leidis kohtuväline menetleja, et need ütlused on usaldusväärsed ja väärtegu on tõendatud ning palus jätta kaebus rahuldamata. Vastu repliigina lisas kohtuvälise menetleja esindaja, et ta ei näe kuskil saalis härra Grigorjevit, kes saaks moraalselt mõjutada tunnistajat andma mingeid ütlusi ehk valetama.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Gennadi Sikerski 11.07.2014.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 20.06.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2315,14,005066 osas tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut

4-14-5673

7

süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Väärteoprotokolli nr AB1265813 kohaselt peatati Pae tänaval maja nr 50 juures suunaga Võidujooksu silla poole mootorsõiduk Jeep Grand Cherokee, registreerimis number XXX, mille juht ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavarustusega. Oma sellise tegevusega rikkus Gennadi Sikerski LS § 33 lg 3 /Sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 /Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi. Seega on kohus seisukohal, et Gennadi Sikerski poolt toimepandud väärtegu on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Gennadi Sikerski pani teo toime tahtlusega, sest ta istus mootorsõiduki rooli jättes teadlikult kinnitamata turvavöö, mille kinnitamine on kohustuslik. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus ei ole rikkunud väärteomenetluse õigust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

4-14-5673

8

Kohus märgib, et väärteomaterjalidest ei nähtu, et isik kahetseks oma tegu. Pigem on ta asunud ennast õigustama ja väitma, et tema pole väärtegu toime pannud. Kohus leiab, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas juhib kohus tähelepanu mõnele asjaolule. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et tunnistajana kuulati üle XXX. Nimelt olles 29.05.2014.a patrulltoimkonnas, teostati liiklusjärelvalvet Tallinnas Pae 50 maja juures. Kasutuses olev teenistussõiduk oli pargitud enne ringteed ning sissesõidu kallaku peal, mille tulemusena seisis teenistusauto veidi kõrgemal kui mööduvad sõidukid. Ütluste kohaselt möödus teenistusautost mootorsõiduk, mis enne ringteed aeglustas hoogu, mille tulemusel oli tunnistajale nähtav läbi kõrval sõitja esikülje klaasi, et juhi turvavöö ei ole nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et juhil oli seljas midagi punast, mis andis kinnitust asjaolule, et turvavöö ei olnud juhil nõuetekohaselt kinnitatud. Tunnistaja ootas kuni antud sõiduki juht ületas ringtee ning enne ringteelt lahkumist nägi tunnistaja uuesti, et juhil ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Nimelt asus mootorsõiduk tunnistaja poole vasaku küljega, läbi esikülje klaasi ja läbi tagumise küljeklaasi oli näha, et juhi turvavöö rippus algasendis. Samuti kuulati toimunud kohtuistungil uuesti üle tunnistajana XXX. Ütlustest nähtub, et tunnistaja olles 29.05.2014.a praktikal Ida politseijaoskonnas, teostas ta Pae tänaval turvavöö järelevalvet. Kaebuse esitaja mootorsõiduk peatati kinni kuna tal ei olnud nõuetekohaselt antud kuupäeval (29.05.2014.a) turvavöö kinnitatud. Teisi põhjuseid mootorsõiduki kinnipidamiseks ei olnud politseil. Teenistussõiduk oli pargitud sissesõidutee kallaku peale, veidi kõrgemal sõiduteest ning antud sõiduk, millest käib jutt, möödus teenistussõidukist aeglustades enne ringteed, seega oli tunnistajale kõik väga selgelt nähtav. Tunnistaja ütluste kohaselt veendus ta ühe korra, et turvavöö on nõuetekohaselt kinnitamata enne ringteed. Sõiduk lähenes ringteele, siis aeglustas ja tunnistaja nägi läbi parema kõrvalistuja klaasi, et sõiduki juhil ei ole turvavöö kinnitatud. Teist korda veenus tunnistaja turvavöö kinnitamata olekust, siis kui sõiduk hakkas ringteelt välja sõitma läbi juhi küljeklaasi ja siis läbi tagumise klaas, et turvavöö rippus alasendis. Ilmastik oli antud päeval tunnistaja sõnade kohaselt selge, vihma ei sadanud. Samuti mäletab tunnistaja, et kaebuse esitajal oli seljas midagi punast. Tunnistaja Jana XXXselgitas kohtule, et esimest korda, kui ta nägi, et juhil ei ole turvavöö kinnitatud nägi ta seda juhi kõrvalistuja koha pealt. Seega on tunnistaja andnud kohtus kui ka väärteoasja menetlemisel sarnaseid ütlusi. Kohtus on tunnistaja kinnitanud, et mootorsõiduki kinnipidamiseks oli just antud asjaolu, et juhil ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavarustus, muud põhjust ei olnud. Seega on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja väide, et ta kinnitas oma turvavöö juba töökohast lahkumisel, on vastuoluline. Kohus nõustub kohtuvälise

4-14-5673

9

menetleja seisukohaga, et tunnistaja XXXütlused on usaldusväärsed põhjusel, et menetlusalune isik oli temale võõras inimene ja mingit põhjust anda valeütlusi või moonutada ütlusi kellegi soovitud suunas, temal ei ole. Samuti on leidnud tõendamist, et tunnistajale on kaebuse esitaja võõras isik, mis kinnitab tema ütluste usaldusväärsust veelgi. Kohus leiab, et Gennadi Sikerski ütlused on paljasõnalised ja ei ole leidnud kinnitust väärteoasjas kogutud tõenditega. Nimelt on kaebuse esitaja väitnud, et tema kinnitas turvavöö juba töökohast lahkudes. Ometi ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks. Riigikohtus on asunud seisukohale, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, miks võimaldaks kinnitada nende väidete õigust. Sellest tulenevalt on kohtult võetud võimalus kohtualuse või tema kaitsja poolt esitatud kaitseversiooni kontrollida ning kogumis teiste väärteoasjas uuritud tõenditega hinnata. Kaebuse esitaja väide, et politseiametnik, ei tutvustanud ennast on kohtu hinnangu antud soovist vabaneda vastutusest. Nimelt PPVS (Politsei ja piirivalve seaduse) § 371 lg 5 teise lause kohaselt peab politsei vormiriietust kandev politseiametnik esitama ametitõendi isikule ainult tema nõudmisel. Kaebuse esitaja poolt esitatud kaebusest, samuti väärteomaterjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks nõudnud, et talle esitatakse ametitõendit. Samuti on kaebuse esitaja kohtus väitnud, et temaga koos oli autos veel üks isik. Kohus leiab, et antud ütlus on paljasõnaline. Kui kaebuse esitaja oleks soovinud tõestada, et temaga koos istus autos veel üks isik, siis oleks ta pidanud esitama kohtule taotluse, et antud isik kutsutakse kohtuistungile tunnistajaks. Samas on kohus seisukohal, et antud asjaolu ei oleks mõjutanud väärteoasja arutamist, kuna tagaistmel olev isik ei oleks tõenäoliselt näinud, kas juhil on turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud või mitte. Kohus märgib, et kaebuse esitaja on oma kirjalikus kaebuses aga väitnud, et oli autos üksinda, seega esineb kaebuse esitaja väidetes vastuolu. Mis puudutab asjaolu, et tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta kaebuse esitajal seljas mingit punast värvi riietuseset ja kaebuse esitaja väitis, et tal oli seljas samad riided nagu toimunud kohtuistungil (must T-särk, punane kiri ees). Kohus märgib, et kui kaebuse esitajal oli seljas samad riided nagu väärteo

4-14-5673

10

toimepanemise hetkel, siis on tema väide, et tal polnud seljas midagi punast vastuoluline. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et tunnistaja nähes punast kirja pluusil jättis selle endale meelde. Nimelt jääb isikule meelde erksamad värvid ja punane värv on küllaltki silmatorkav. Kohus on seisukohal, et tunnistaja olles märganud kasvõi seda punast kirja, sai kindlasti näha turvavöö kulgemist selgelt selle värvi taustal. Kaebuse esitaja väide, et tunnistaja mäletab riiete värvi aga mitte turvavöö värvi on asjakohatu. Kuna enamus autodel on turvavöö mustavärvi ja ainult mõnel sportautol on see teist värvi, siis ei ole antud väide asjakohane. Kuna materjalidest nähtub, et isik sõitis Jeep Grand Cherokee, mis kohtu hinnangul ei kvalifitseeru sportautoks, siis ei ole turvavöö värvus oluline. Kuna kaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et tema mootorsõidukil oleks turvavöö teist värvi, kui tavaline must, on antud väide asjakohatu. Riigikohus on asunud seisukohale, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.03.2009.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-73-08, p 7). Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, kuna tema tuvastas väärteo rikkumise, kuid tema ei olnud protokolli ehk tõendi koostajaks. Seega kaebuse esitaja väide, et tunnistaja istus autos ja ei tulnud sealt välja ning talle tähelepanu ei pööranud on asjakohatu. Kaebuse esitaja väide, et tunnistaja oleks pidanud nägema, kust ta liikuma hakkas on asjakohatu. Tunnistaja teostas oma tööülesandeid, st kontrollis, kas mootorsõidukite juhtidel on turvavarustus nõuetekohaselt kinnitatud või mitte. Isik jälgis seda asjaolu, mitte seda, kust mingi mootorsõiduk liikuma hakkab. Kaebuse esitaja antud väide on kohtu hinnangul ennastõigustav, kuna ta loodab sellega tekitada kahtlust, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Samuti nõustub kohus kohtuvälise esindajaga, et kaebuse esitaja väide, et vanem politseiametnik Grigorjev on avaldanud tunnistajale moraalset mõju, ei ole asjakohane. Kuna kohus on juba

4-14-5673

11

analüüsinud tunnistaja ütlusi ja leidnud, et need on usaldusväärsed, siis jätab kohus antud väite kõrvale, kuna see on meelevaldne ja antud soovist vabaneda vastutusest. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et kohapeal pakuti talle võimalust saada väiksem trahv, siinkohal kohus selgitab. Vastavalt VTMS (Väärteomenetluse seadustik) § 55 võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohus leiab, et kuna antud väärteoasjas ei olnud kahtlust, et kaebuse esitaja sõitis turvavööta, oli politseiametnikul õigus pakkuda isikule võimalust koostada kiirmenetluseotsus. Samuti märgib kohus, et kui tehakse kiirmenetluse otsus, siis võin füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, so 400 eurot. Seega annab kiirmenetluseotsuse koostamine isikule võimaluse saada väiksem trahv, kui vastavas § sätestatud karistus. Kohus märgib, et kuna igal aastal hukkub Eestis mitukümmend inimest, kes ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust või kasutasid seda valesti, on turvavarustuse kasutamine võetud riigi poolt range tähelepanu alla ja rikkumiste korral on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Turvavööta kinnitamata isiku viibimine sõidukis suurendab liiklusõnnetuse korral inimvigastuste raskusastet, sest kokkupõrke korral ei suuda kinnitamata isik kontrollida oma liikumist ning võib vigastada teisi sõidukis viibivaid inimesi. Ka väikesel kiirusel on kokkupõrkel inimesele mõjuvad jõud piisavalt suured, et vastu esiklaasi paiskudes tõsiseid vigastusi kaasa tuua. Kohus on seisukohal, et Gennadi Sikerski mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus on seisukohal, et väärteootsust tehes on järgitud VTMS § 133 sätestatud nõudeid. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Gennadi Sikerski käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse tühistamiseks puudub alus.

4-14-5673

12

Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 109, § 110, § 111.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/