Legislator Case Law & Legislation
3-14-52615/4 AI generated

3-14-52615/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-52615/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-14-52615/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
failure to prove deterioration unsubstantiated civil claims insufficient medical substantiation dismissal for lack of merit inadmissibility of legal aid request inadmissibility of disability appeal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52615 Määruse kuupäev 7. november 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXX XXX kaebus Maksuja Tolliameti peadirektori 30.07.2014. a käskkirja nr 33-D tühistamiseks Resolutsioon Tagastada XXX XXX kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Maksuja Tolliameti peadirektori 30.07.2014. a käskkirjaga nr 33-D algatati distsiplinaarmenetlus xxx xxx suhtes, selgitamaks, kas ta täitis 17.07.2014 teenistusülesandeid nõuetekohaselt.

2. Xxx xxx esitas 28.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti peadirektori 30.07.2014. a käskkirja nr 33-D tühistamiseks. Kaebaja leiab, et talle tutvustati käskkirja hilinemisega, enne distsiplinaarmenetluse algatamist ei võetud kaebajalt selgitusi, käskkirjas esineb faktivigu ning kontrollitud ei ole, kas kaebajale olid 17.07.2014 tagatud teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused.

Kohtu seisukoht

3. Kaebusega on vaidlustatud Maksuja Tolliameti käskkirja, millega algatati distsiplinaarmenetlus. Kohus selgitab, et distsiplinaarmenetluse alustamise käskkiri on menetlustoiming distsiplinaarmenetluses, mistõttu kaebusega ei saa nõuda selle tühistamist. Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga ei rikuta iseseisvalt veel kaebaja õigusi ega panda talle mingeid kohustusi. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebajal oleks võimalik vaidlustada menetlustoimingut mõne teise halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-s 2 märgitud nõudega.

4. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlus toimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

2 5. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Maksuja Tolliameti peadirektori 30.07.2014. a käskkirja nr 33-D, s.o distsiplinaarmenetluse alustamise toimingu vaidlustamiseks.

Kaebaja on viidanud menetluslikele eksimustele distsiplinaarmenetluse algatamisel. Kohus selgitab, et kohtusse pöördumise õigus ei tulene võimalikest menetluslikest eksimustest distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja kättetoimetamisel ja koostamisel. Kohtu hinnangul ei saa distsiplinaarmenetluse alustamise toiming antud juhul rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi.

Samuti ei ole distsiplinaarmenetluse alustamise vältimatuks tagajärjeks kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine. Kohus selgitab, et distsiplinaarmenetluse käigus alles uuritakse tõendeid, ühtlasi hinnatakse distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja selgitusi ning väiteid seoses teenistusülesannete täitmiseks loodud tingimustega, misjärel võetakse seisukoht võimaliku distsiplinaarrikkumise osas ning langetatakse kaalutlusõiguse alusel otsus kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise osas.

Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul puudub kaebajal kaebeõigus toimingu vaidlustamiseks.

6. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 45 lg 3 järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-73-13). Kohus selgitab, et kui kaebajale määratakse distsiplinaarkaristus, on tal võimalik menetluslikele eksimustele tugineda distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamisel.

7. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebus distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja peale lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub vajadus kaebaja suunamiseks mõne teise HKMS § 37 lg-s 2 märgitud nõude juurde, kuna kaebajal on võimalus vaidlustada vajadusel distsiplinaarmenetlust lõpetavat haldusakti, s.o võimalikku distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Seetõttu puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik