3-14-50813/24 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-14-50813

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-14-50813 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

I. M kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Pärnu Linnavalitsuse 22.01.2014 otsus nr 3-5/62 ehitusloa andmiseks Pärnu N tn 18 asuva korterelamu rekonstrueerimiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

07. november 2014.

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja I. M. Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja Pärnu linn (esindaja Piret-Tõnnus Saks). Kolmas isik Kolmas isik Kolmas isik Kolmas isik korteriühistu N 18 (esindaja Jelena Smorodina).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata I. M kaebus haldusajas nr 3-14- 50813.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 07. novembril 2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

3-14-50813

2

22.01.201 22.01.201 22.01.201 22.01.2014 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsusega nr 3-5/62 otsustati väljastada ehitusluba Pärnu N tn 18 kinnistul asuva 32-krt elamu rekonstrueerimiseks (tl 11). 27.01.2014 27.01.2014 27.01.2014 27.01.2014 esitas I M vaide 22.01.2014 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsuse nr 3-5/62 kehtetuks tunnistamiseks. 21.03.2014 21.03.2014 21.03.2014 21.03.2014 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 150 jäeti I. M vaie rahuldamata (tl 12-14). Kaebuse kohaselt sai kaebaja korralduse nr 150 kätte 14.04.2014. 14.05.2014 14.05.2014 14.05.2014 14.05.2014 esitas I. M kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 22.01.2014 otsuse nr 3-5/62 tühistamiseks (tl 6-9, 11- 26). 13.06.2014 13.06.2014 13.06.2014 13.06.2014 esitas vastustaja arvamuse kaebuses (tl 37-40, 42-57). 13.06.2014 13.06.2014 13.06.2014 13.06.2014 esitas kolmas isik seisukoha kaebusele (tl 58-60, 62-83). 22.10.2014 22.10.2014 22.10.2014 22.10.2014 esitas vastustaja selgituse vaidlustatud ehitusloa menetluse kohta (tl 98-99, 101-126).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja selgituste kohaselt kuuluvad talle korteriomandid N tn 18 asuvas elamus ning ehitusloa väljastamisega rikutakse kaebaja õigusi ja vabadusi tema vara suhtes. Korteriomanikud võivad häälteenamusega otsustada vaid neid küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiridesse. KÜ N18 korteriomanikud otsustasid üldkoosolekul pangalaenu abil teostada elamu fassaadi-ja renoveerimistööd. Tegemist on kaasomandis oleva asja üle otsustamisega, mille üle saab seaduse alusel otsustada vaid kõigi kaasomanike kokkuleppega, mitte lahendada häälteenamusega. Kuna kaebaja ei andnud ehitustööde teostamiseks nõusolekut, on elamu rekonstrueerimine ehitusprojektis toodud ulatuses ja tingimustel õigusvastane. Korteriühistu esitas taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele lisatud dokumentide hulgas on 12.12.2013 protokoll ja ehitusprojekt, mille alusel tehtavate ehitustööde käigus hakatakse lõhkuma ja ümberehitama kaebajale kuuluvaid kortereid ning sellise tegevusega tekitatakse kaebajale suurt varalist kahju. Ehitustegevuse käigus on plaanis omavoliliselt maha võtta kaebaja korterile paigaldatud õhksoojuspump, lõhkuda aknast ümberehitatud uks ja selle ava kinni ehitada, kahjustada aknaid. Ehitustegvuse käigus on plaanis lõhkuda kaebaja korterile juurdepääsuks ehitatud välistrepp. Ehitustöödega tekitatakse kaebajale suures ulatuses kahju. Kõik ehitustööd on plaanis kinni maksta pangalaenuga. Linn lubas kaebajal 1995 aastal ühe korteri mitteeluruumiks ümber ehitada, kuid selle lõpule viimist takistas välistrepi aluse maa tagastamine omandireformi käigus. Linn rikkus omandireformiseadust, jättes N tn 18 asuva elamu teenindusmaata. Tagastatud maa omanikud trepiga ei nõustunud ja pöördusid kohtusse. Alles 2008 aastal õnnestus tellida uus

3-14-50813

3

välistrepi projekt korteri teise akna juurde. Projekt on kinnitatud linna arhitekti ja liiklusspetsilisti poolt. Seega ei ole enam takistusi välistrepi ehitamiseks. Kaebaja on esitanud ehitusloa taotluse välistrepi ehitamiseks ning tasus ka nõutud riigilõivu. Seega on vale korralduse nr 158 väide selle kohta, et välistrepi ehitamiseks ei ole ehitusloa taotlust esitatud. Korteriühistu juhatus oli teadlik välistrepi ehitamiseks koostatud projektist. Kaebaja on kandnud seoses välistrepi ehitamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega kulutusi. Vaidlustatud korralduse aluseks olev ehitusprojekt on vastuolus kaebaja poolt tellitud projektiga välistrepi ehitamiseks ning see rikub kaebaja õigust viia lõpule tema korteri ümberehitus. Kaebajal oli õigustatud ootus selles, et välistrepi projekt jääb kehtima ning kajastuks N 18 rekonstrueerimise projektis. Ehitamise käigus lõhutakse kaebaja korteri aken, uks, välissein ning ehitatakse kinni välisukse ava, eemaldatakse õhksoojuspump. Ehituse käigus paigaldatakse planeeritud välistrepi väljapääsu kohta hoopis radiaatorid. Ehitusloa alusel alustatakse korterite puitakende lõhkumist ja asendamist teistega, millega kaebaja ei nõustu. Kaebaja selgituste kohaselt ei olnud korteriühistu 12.12.2013 üldkoosolek nõuetekohaselt läbiviidud. Kahel korteriomaniku esindajal puudusid vastavad volikirjad. Kehtetuid volikirju oli kokku 6, nendest 2 olid võltsitud, mille kohta on kaebaja edastanud materjalid prokuratuurile ning mille osas on alustatud kriminaalmenetlust. Hetkel on ehitusloa aluseks olev 12.12.2013 protokoll vaidlustatud Harju Maakohtus.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebajale ei ole N 18 asuvale korterile välistrepiga sissepääsu ehitamiseks 1995-1996 ehitusluba väljastatud. N tn 18 elamu põhjaseinas oli ettenähtud korteri aken, mille kaebaja omavoliliselt ukseks ümber ehitas. Ehitusjärelevalve ametnikud on ebaseadusliku ehitamise likvideerimiseks teinud kaebajale mitmeid ettekirjutusi, mille kohaselt tulnuks ümberehitustöö likvideerida juba 19.11.1996. Kaebajat on ebaseadusliku ehitustegevuse eest 25.11.1996 karistatud haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel rahatrahviga. Ümberehitamise seadustamiseks tehti kaebajale ettepanek detailplaneeringu algatamiseks, kuid planeeringu lähteülesanne aegus ning menetlus lõpetati. Kaebaja seiskoht, et inventariseerija poolt otsaakna ja ukse plaanile kandmisega toimus ehitamise seadustamine, on ekslik. Inventariseerija tegevus kajastab vaid hetke olukorda. Ehitisregistri andmed omavad informatiivset iseloomu. Ümberehitused on võimalik seadustada vastavas menetluses kohase loa alusel. Kohtuotsusega kohustati kaebajat sulgema naaberkinnistu müüri rajatud ava ja hoiduma edaspidi rikkumiste toime panemisest. Seega on kaebaja väide selle kohta, et talle tekitatakse kahju maja välisseina õigusliku aluseta paigaldatud ukse eemaldamisega ja küttesüsteemi taastamisega, pahatahtlik. Kaebaja on otsapääsu teinud ehitusloata. Kaebajale on tehtud ettekirjutus omavoliliselt paigaldatud ukse eemaldamiseks ja akna taastamiseks. Kaebaja ettekirjutust täitnud ei ole. Vastustaja hinnangul

3-14-50813

4

ei tekita elamu rekonstrueerimise käigus akna ja küttesüsteemi taastamine kaebajale kahju, vaid säästab teda omavoliliselt välisseina paigaldatud ukse eemaldamise ja akna taastamise kulude kandmisest ning korras küttesüsteem tagab toasooja. Kaebaja on esitanud N tn18-1 korteri välistrepi joonised, mille alusel väidab, et elamu rekonstrueerimisprojekt on nimetatud joonisega vastuolus ning ehitusluba rikub tema õiguspärast ootust. Kaebaja on alustanud menetlust N tn 18 välisilme muutmiseks 2007. aastal, kuid menetlust ei ole lõpule viidud seadusega sätestatud korras.

Ainuüksi arhitektuurset lahendust pakkuvate jooniste olemasolu ei saa olla aluseks ootusel, et nende alusel saab ehitamine võimalikuks. Ehitustegevuseks annab õiguse ehitusluba, mille saamiseks tuleb esitada taotlus, ehitusprojekt ja tasuda riigilõiv. Nõuetekohast projekti kaebaja esitanud ei ole. Kui korterelamule soovitakse lisaks olemasolevale välistrepile ehitada veel üks välistrepp, millest peaks saama täiendav juurdepääs ühele äripinnaks muudetavale korterile, siis sellise ühises omandis oleva välisseina ja korterelamu majandusliku otstarbe osaliseks muutmiseks on vaja kõigi kaasomanike nõusolek, mida käesoleval juhul ei ole. 12.12.2013 korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsustest järeldub üheselt, et korteriomanike ühiseks huviks on korras küttesüsteem ning rekonstrueerimise käigus soovitakse korrastada kogu elamu küttesüsteem.

Küttesüsteem koos selle süsteemi osaks olevate radiaatoritega on kaasomandi esemeks. Ehitusloa menetlemise käigus on selgunud, et kaebajale kuuluvates korterites on radiaatorid olemas, kuid need ei toimi nõuetekohaselt ning puudused on kõrvaldatavad ehitustegevuse käigus. N tn 18 elamus on projekti kohaselt üks ühine küttesüsteem, selle muutmiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Korteriomanikud on üldkoosolekul avaldanud, et soovivad ühtset küttesüsteemi, mistõttu on mõne korteri eraldamine ühisest küttesüsteemist ebatõenäoline.

Kaebaja on õhksoojuspumba paigaldanud õigusliku aluseta ning on esitanud mitu taotlust veel ühe õhksoojuspumba paigaldamiseks, kuna korterid on külmad. N tn 18 elamu paikneb muinsuskaitse alal, mistõttu on soojuspumba paigaldamiseks nõutav muinsuskaitse komisjoni luba. Komisjon on jätnud kaebaja taotlused õhksoojuspumpade paigaldamiseks rahuldamata, sest nende paigaldamine N 18 fassaadile on vastuolus asjakohaste õigusaktidega. Kaebaja on komisjoni otsused vaidlustanud, kuid vaided on jäetud jõustunud otsusega rahuldamata. N 18 elamu paikneb Pärnu linna muinsuskaitse alal, kus ehitustegevus saab toimuda ehitusseaduse, muinsuskaitseseaduse ning muinsuskaitseala põhimääruse alusel.

N tn 18 korteriühistu esitas 22.01.2014 taotluse ehitusloa saamiseks koos nõuetekohase projektiga. 12.12.2013 toimunud korteriühistu üldkoosolekul võeti ühehäälselt vastu otsus rekonstrueerimistööde teostamiseks. Korteiühistu N tn 18 taotlusele oli lisatud üldkoosoleku protkoll, mille kohaselt olid elamu rekonstrueerimise poolt enamus korteriomanikest, nõuetekohane rekonstrueerimise projekt ning riigilõvu tasumist tõendav dokument. Taotlus ja sellele esitatud dokumendid vastasid nõuetele ning nende alusel väljastatud ehitusluba on seaduslik.

3-14-50813

5

Kolmas isik Kolmas isik Kolmas isik Kolmas isik esitatud kaebust ei tunnista. N 18 elamu korterite omanikud on asutanud korteriühistu, mistõttu tuleb kaasomandis asuva eseme valitsemise küsimuses kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätteid. 12.12.2013 toimunud üldkoosolekul otsustati ühehäälselt teostada elamule rekonstrueerimistööd pangalaenu kaasabil. Üldkoosoleku otsuse alusel ehitusloa väljastamine on põhjendatud ja seaduslik. Ühistul ei ole andmeid selle kohta, et kaebaja oleks vaidlustanud 12.12.2013 üldkoosoleku protokolli. N tn 18-1 korteris on kaebaja omavoliliselt 1996 aastal teinud ehitustöid – ehitanud akna asemel ukse ja sellest tänavale pääsemiseks lammutas tänava äärse müüri ning teda karistati haldusõigusrikkumise toime panemise eest rahatrahviga. Kohtuotsusega tsiviilasjas kohustati kaebajat sulgema lõhutud müür ning hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemise eest. Välistrepp lammutati 2000 aastal. Kaebaja väited välistrepi projekteerimise kohta ei oma seetõttu tähendust käesolevas asjas. Kaebaja väited mitteeluruumi osas ei oma samuti tähendust, kuna korteriomandeid ei ole mitteeluruumideks ümber registreeritud. Kaebaja eemaldas 1996 aastal omavoliliselt korteris nr 1 radiaatorid küttesüsteemist. Kuna kaebaja oma korterit ei küta, mõjutab see naaberkorterite kaugkütet ning nendes korterites on temperatuur madalam võrreldes teiste elamus asuvate korteritega. Korteriühistu on 19.07.2007 toimunud üldkoosolekul otsustanud, et korteris nr 1 tuleb taastada omaniku poolt lõhutud kaasomandi osa. Otsust vaidlustatud ei ole, kuid seda pole ka täidetud. 2012 paigaldas kaebaja omavoliliselt elamu seinale õhksoojuspumba. Selleks, et kaebaja saaks eralduda elamu ühisest küttesüsteemist on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Kaebaja on kohustatud taastama korteri nr 1 endise olukorra, taastama keskküttesüsteemi lõhutud osa, kõrvaldama seinalt õhksoojuspumba ning paigaldama akna ukse asemel. Korteris nr 1 ja 2 akende vahetamine on rekonstrueerimistoetuse saamise tingimuseks. Lisaks korraldab ühistu ebaseadusliku plastik aken-ukse vahetuse vastavalt ehitusprojektile. Kaebaja poolt viidatud kriminaalmenetlus on lõpetatud seoses aluse puudumisega.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Pärnu Linnavalitsuse 22.01.2014 otsusega nr 3-5/62 otsustati anda ehitusluba Pärnus N tn 18 asuva korterelamu fassaadide ja katuse ning kütteja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks (tl 11). Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et korteriühistu esitas ehitusloa saamiseks järgmised dokumendid: ehitusloa taotluse; korteriühistu üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt andsid elamu rekonstrueerimiseks nõusoleku enamus korteriomanikest; nõuetekohase rekonstrueerimise projekti; nõutavas suuruses riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.

3-14-50813

6

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsuse alusel ehitusloa väljastamine õigusvastane, kuna antud juhul on rikutud korteriomandiseadus (KOS) § 16 lg 1, sest rekonstrueerimise projektis ettenähtud ulatuses tööde teostamiseks oli vajalik asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 nimetatud kõigi korteriomanike nõusolek, mida kaebaja andnud ei ole. Pärnus N tn18 asuva korterelamus on asutatud korteriühistu N 18. Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi. KOS § 16 lg 1 kohaselt on ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet, välja arvatud juhul, kui selle tegevusega ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle selle seaduse § 11 lg 1 punktis 1 nimetatud määra, s.o omandi tavakasutusest tekkivat mõju ületavalt. Lähtudes eeltoodust korraldavad korteriomanikud kaasomandi esemega seotud õigussuhteid üldjuhul KOS sätete kohaselt ning juhul, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et korteriomanikud ei ole otsuses nimetatud rekonstrueerimistööde teostamises kokku leppinud, vaid otsuse on teinud korteriühistu liikmete üldkoosolek häälteenamusega – otsus võeti koosolekul osalejate poolt vastu ühehäälselt (tl 54 pöördel). Arvestades eeltoodut tuleb kohtu arvates antud vaidluse lahendamiseks esmalt hinnata, kas vaidlusaluse küsimuse saab otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi.

Tavakasutuse ja tavapärase valitsemise piires võivad korteriomanikud KOS § 11 lg 1 p 1 (hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud), § 12 lg 2 (käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega) ning § 15 lgte 3 (kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse) ja 6 (korteriomanike huvidele vastav valitsemine ) järgi otsustada küsimusi ka häälteenamusega. Kui korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus KOS § 8 lg 3 järgi ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. KOS § 1 lg 2 sätestab, et kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2

3-14-50813

7

lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS § 2 lg 1 järgi on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KOS § 2 lg 2 järgi ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.

Lähtudes KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu keskkütte süsteem korteriomanike kaasomandisse, sõltumata sellest, et see läbib kaebajale kuuluvate korteriomandite reaalosa. KOS § 13 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 15 lg 6 järgi käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena ka korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. KOS § 8 lg 1 sätestab, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse (KÜS) järgi.

Majandamiskulud KÜS-i tähenduses on KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud elamu hoolduseks ja remondiks. Eluruumi hoolduseks loetakse KÜS § 151 lg 2 esimese lause järgi töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras, eluruumi remondiks aga KÜS § 151 lg 2 teise lause järgi ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib KÜS § 151 lg 2 kolmanda lause järgi tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada lisaseadmeid. Tulenevalt eeltoodust võib korteriühistu otsustada häälteenamusega selliste kulutuste tegemise üle, mis mahub KÜS § 151 järgsete kulude hulka.

Kuna keskküttetorustiku renoveerimist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 151 lg 2 mõttes ning üldkoosoleku 12.12.2013 koosoleku protokolli p 1.1 kirjeldatud elamu fassaadija renoveerimistöid saab lugeda töödeks, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ning tõstetakse elamu heakorrataset, on vaidlusaluste tööde teostamise vajalikkuse üle otsustamine võimalik häälteenamusega. Eelneva tõttu võib kortermaja üldkoosoleku 12.12.2013 koosoleku protokolli p 1.1 kirjeldatud tööde teostamist lugeda küsimuseks, mille võis otsustada korteriühistu üldkoosolekul häälteenamusega.

Kaebaja ei esitanud asjas väiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlusaluste tööde puhul oleks tegemist toreduslike või ebamõistlike kulutusega.

Kaebaja väidetel rikutakse ja lõhutakse ehitusloa alusel tema vara: võetakse maha elamu fassaadile paigaldatud õhksoojuspump, lõhutakse 1995 aastal

3-14-50813

8

aknast ümberehitatud uks ning ukse ava ehitatakse kinni ega arvestata kaebaja korteri 1 välistrepi ehitusprojektiga. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kaebaja elamus asuva korteri nr 1 ettenähtud akna asemel omavoliliselt ehitanud ukse ning trepi. Pärnu Linnavalitsuse ametnikud on selle kohta teinud kaebajale ettekirjutuse ja kaebajat on omavolilise tegevuse eest karistatud haldusõigusrikkumise toime panemise eest ning kohtuotsusega on kohustatud kaebajat edaspidi hoiduma omavolilisest tegevusest N tn 18 hoone Rüütli tn 27 kinnistul (tl 74-75, 131, 132, 133-134, 136). Kaebaja on esitanud vastustajale ehitusloa taotluse ning projekti välistrepi ja ukse ehitamiseks N tn poolsele küljele, kuid esitatud projekt on puudustega ning selle esitamiseks puuduvad teiste korteriomanike nõusolekud – korterite omanikud on teatanud, et ei ole nõus kaebaja poolt soovitud välistrepi ehitamisega (tl 16-17, 19-21, 45-50). Asjas esitatud väidete ja tõendite kohaselt on kaebaja õhksoojuspumba paigaldanud õigusvastaselt - soojuspump paigaldati korteriomanike nõusolekuta ning muinsuskaitse komisjoni kooskõlastuseta (tl 42-44). Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttest tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Kaebaja omavolilise ehitustegevuse tõttu N

18 elamus+ ei kuulu kaebaja õiguste kaitsmisel antud juhul kohaldamisele kaebuses viidatud õigusnormid. Isik ei saa nõuda tõhusat õiguskaitset enda poolt ebaseaduslikult tekitatud olukorra kinnistamiseks.

Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalised taotlust asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik