3-14-52373/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generatedArt. 3 ja, Art. 8 lg; 3-14-52373/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-52373 Haldusasi M.V. (V. ) kaebus Viru Vangla kohustamiseks lõpetada tema suhtes teostatavad rutiinsed läbiotsimised ja Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.10.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.V. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja M. V. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu14.10.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).
ASJAOLUD
1. 18.07.2014 registreeriti Viru Vanglas määruskaebuse esitaja taotlus (tl 28−32p), milles viimane palus lõpetada tulevikus rutiinsed, regulaarsed ja põhjendamatud tema keha igakordsed läbiotsimised (keha ja riiete kompamine ning alasti võtmine) tema E8 osakonnast välja ja osakonda tagasi saatmisel (arsti vastuvõtul, lühiajalisel ja pikaajalisel kokkusaamisel, jalutuskäigul ja vanglateenistuja vastuvõtul käies) ning hüvitada talle õigusvastaste läbiotsimistega tekitatud mittevaraline kahju summas 3000 eurot.
2. 14.08.2014. a otsusega (tl 27−27p) jättis Viru Vangla rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse lõpetada tulevikus tema õigusi rikkuvad läbiotsimised.
3. 18.09.2014. a otsusega (tl 25−26) jättis Viru Vangla rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse kahju hüvitamiseks.
2 4. 05.10.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2−6), milles palub mõista Viru Vanglalt õigusvastaste läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitis summas 3000 eurot. Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles määruskaebuse esitaja palub, et kohus kohustaks Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras lõpetama põhjendamatud ja rutiinsed määruskaebuse esitaja keha kompamised, paljastamised, läbivaatamised ja -otsimised. Määruskaebuse esitaja selgitab, et viibib Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas E8, kus viibivad kõrgohtlikud kinnipeetavad. Teda on aastaid osakonnast väljudes ja sinna sisenedes igakordselt läbi otsitud keha ja riiete kompamise teel ning suunatud läbi turvavärava metallesemete avastamiseks. 2014. a kevadel algasid läbiotsimised, mille käigus tuli määruskaebuse esitajal lisaks turvavärava läbimisele võtta end arvutiruumis samast soost valvurite ees alasti, teha seejärel kükke ja end keerutada. Lisaks eeltoodule otsitakse igal nädalal läbi määruskaebuse esitaja kamber ja seal asuvad isiklikud asjad. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et sellised rutiinsed läbiotsimised on põhjendamatud, sest kaebaja ei ole nendeks andnud mingit mõjuvat põhjust. Määruskaebuse esitaja väitel tekitavad läbiotsimised temas ängistust, närvilisust ja alaväärsust ning kahjustavad teda psüühiliselt.
5. Viru Vangla leiab 13.10.2014. a seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse kohta (tl 15−15p), et taotluse rahuldamiseks puudub võimalus, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Vangla täidab kinnipeetavat läbi otsides talle õigusaktidega pandud kohustust tagada vangla julgeolek.
6. Tartu Halduskohus jättis 14.10.2014. a määruse (tl 35−37p) resolutsiooni p-ga 2 määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ehkki määruskaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud taotluses selgelt väljendanud, millised pöördumatud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel saabuvad, saab halduskohtu arvates need tuletada tema kirjeldusest oma seniste kannatuste kohta. Halduskohus järeldab, et läbiotsimiste jätkumisel samal viisil suureneb määruskaebuse esitaja hinnangul tema ängistus, närvilisus ja alaväärsustunne ning väheneb vaimne heaolu. Halduskohtu hinnangul ei esine määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadust. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel, enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist, objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil, kartserisse paigutamisel ning vanglasisesel saatmisel. Sama määruse § 33 lg-s 1 sätestatu kohaselt korraldab vangla vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad. Arvestades õigusaktidest vanglale tulenevaid õigusi ja kohustusi läbiotsimise teostamiseks vangla julgeoleku tagamise eesmärgil ning määruskaebuse esitaja poolt kirjeldatud olukorda, ei ole halduskohtu hinnangul äratuntav, et Viru Vangla senise läbiotsimispraktika jätkumisel esineks määruskaebuse esitajale käesoleva kohtumenetluse kestel pöördumatute tagajärgede saabumise oht. Vabadusekaotuslik karistus toob paratamatult endaga kaasa olukordi, mis ei pruugi kinnipeetavale olla meelepärased ning kujutavad negatiivset sekkumist eri põhiõigustesse, kuid on siiski oma eesmärgist lähtuvalt vajalikud vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohtule ei nähtu, et määruskaebuse esitaja poolt kirjeldatud kannatuste jätkumisel kohtumenetluse ajal võiks talle tekkida tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Isegi kui kohus tuvastaks põhivaidluses
3 määruskaebuse esitaja õiguste rikkumise, ei oleks kohtu hinnangul tegemist nii intensiivse riivega, mille puhul tuleks hilisemat kahju hüvitamist pidada ebamõistlikuks. Halduskohtu hinnangul välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise ka ülekaaluka avaliku huvi esinemine. VangS § 68 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks keelatud esemete ja ainete avastamine ning seeläbi julgeoleku tagamine vanglas. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt on 2014. a kevadel lühikese aja jooksul Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnast kinnipeetavatelt leitud erinevaid keelatud esemeid, sh mobiiltelefone, nende laadijaid, juhtmeid jms. Eeltoodu tõttu oli vangla sunnitud kasutusele võtma erinevaid meetmeid nii vanglasse juba sattunud keelatud esemete avastamiseks kui ka võimalike varustuskanalite väljaselgitamiseks. Halduskohus leiab, et vangla vajadust võtta kõrgohtlike kinnipeetavatega osakonnas kõrgenenud julgeolekuohuga olukorras tõhusamaid läbiotsimismeetmeid tuleb pidada kaalukamaks kui määruskaebuse esitaja soovi vältida kohtumenetluse ajal läbiotsimistest tingitud ebameeldivusi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. 23.10.2014 saabus ringkonnakohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.10.2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu poolt antud hinnanguga, et tegemist ei ole intensiivse riive ja tema põhiõiguste ja vabaduste rikkumisega, ning leiab, et asjas esineb selgelt vajadus selliste põhjendamatute läbiotsimiste lõpetamiseks. Määruskaebuse esitaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditele, kus EIK on tuvastanud põhiõiguste ja vabaduste rikkumisi samasuguste rutiinsete ja regulaarsete põhjendamatute läbiotsimiste läbiviimistel, mis on selgelt ületanud mõistlikkuse piirid. Ka Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas määruskaebuse esitaja suhtes läbiviidatavate erinevate põhjendamatute ning mittevajalike regulaarsete ja rutiinsete läbiotsimistega riivatakse selgelt tema põhiõigusi ja vabadusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 ja art 8 lg 2 mõttes. Selliste läbiotsimiste teostamine tema suhtes on jätkuv ning need on muutunud intensiivsemaks. Asjaolu, et vanglas leitakse keelatud ese, ei saa olla põhjuseks, et viia läbiotsimisi läbi põhjendamatult kõigi suhtes rutiinselt ja regulaarselt meetodeid valimata. Määruskaebuse esitaja märgib, et on korduvalt teinud vanglale ettepaneku, et tema keha vaadataks põhjendatud vajadusel läbi muude vahendite abil või muudel meetoditel, kuid vangla pole sellele reageerinud. Eelnevast tulenevalt palub määruskaebuse esitaja lõpetada põhjendamatud, rutiinsed ja regulaarsed igapäevased tema keha kompamised ja alasti läbiotsimised ning teostada põhjendatud vajadusel keha läbivaatus teiste vahendite ja meetoditega, mis vanglal samuti on olemas (nt valgustus, erinevad detektorid).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused ning see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et käesolevas asjas esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna EIK praktikast sarnastes kohtuasjades saab järeldada, et ka tema suhtes teostatavate läbiotsimistega rikutakse tema põhiõigusi ja vabadusi EIÕK art 3 ja art 8 lg 2 mõttes. Esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise hindamisel ilma asja sisuliselt lahendama asumata, ei saa kohus võtta kindlat seisukohta kaebuses kirjeldatud vastustaja
4 tegevuse õiguspärasuse üle. Sellele, kas vangla on oma tegevusega määruskaebuse esitaja õigusi rikkunud, saab kohus anda hinnangu alles asja sisulise läbivaatamise käigus, kui on välja selgitatud kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ja kogutud vajalikud tõendid. Ka selle osas, kas vangla on haldusmeetmete valikul teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust, näiteks teostades kinnipeetava suhtes tal keelatud esemete olemasolu avastamise eesmärgil osalise läbiotsimise asemel täielikku läbiotsimist, võetakse seisukoht asja sisulise läbivaatamise käigus.
10. Määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber ka halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud seisukohta, et antud juhul on avalik huvi kinnipidamisasutuses julgeoleku tagamiseks kaalukam määruskaebuse esitaja soovist vältida kohtumenetluse ajal läbiotsimistest tingitud ebameeldivusi. Eelnevas punktis toodud selgitustest tulenevalt ei ole kohtul võimalik käesolevas menetlusstaadiumis eeldada, et määruskaebuse esitaja poolt osutatud vangla tegevus on õigusvastane, ning teha vanglale ettekirjutus vanglas julgeoleku tagamiseks üksnes põhjendatud läbiotsimiste teostamiseks. Vanglas julgeoleku tagamiseks meetmete kohaldamise vajadust ja ulatust saab igal üksikjuhtumil vastavalt õigusaktides ette nähtud volitustele ja ohu suurusele otsustada vaid vanglateenistus. Kohus saab üksnes tagantjärele hinnata julgeolekumeetmete õiguspärasust, kontrollides, kas nende kohaldamisel on järgitud kaalutlusõiguse reegleid ega ei ole tehtud kaalutlusvigu.
11. Eelnevast tulenevalt on halduskohus asunud õigele seisukohale, et käesolevas asjas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Agu Timmi Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/