3-14-51388/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51388 Haldusasi Aleksei Kuznetsovi (Kusnetzov) kaebus Harku ja Murru Vanglalt kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.10.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Kuznetsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Kuznetsov Vastustaja Harku ja Murru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.10.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 07.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2−3p), milles ta nõuab talle Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 5440 eurot. Kaebuse kohaselt viibis määruskaebuse esitaja Harku ja Murru Vanglas perioodil 25.03.2010–22.12.2010 kambrites, mis olid kuueja seitsmekohalised ning need ei võimaldanud kuidagi ühele kinnipeetavale 4 m2 vaba ruumi. Ühe isiku kohta oli vaid 1,5 m2 vaba pinda. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei kuulu isikliku ruumi raamidesse tualettruum ega mööblialune pind. Samuti puudus määruskaebuse esitaja sõnul tal öösel vaba pääs tualetti. 2. Tartu Halduskohus tagastas 10.10.2014. a määrusega (tl 25−26) määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitajal ei olnud nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruse kohaselt on Harku ja Murru Vangla õiguspäraselt jätnud 01.07.2014. a otsusega nr 23/14/997-6 (tl 19−19p) läbi vaatamata määruskaebuse esitaja kaebusega samasisulise kahju hüvitamise taotluse (tl 5−5p), kuna see oli esitatud 28.05.2014 ehk riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lõikes 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega ületades. Seega ei saa pidada vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette nähtud kohtueelset menetlust läbituks.

3. 16.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 30) Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse peale. Määruskaebuses selgitab ta, et ei teadnud, et tema õigusi on rikutud, kuna keegi ei olnud teda sellest teavitanud. Ka vangla ei öelnud talle, et rikub tema õigusi. 4. 20.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja taotlus (tl 32) tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, kuna ta on maksejõuetu. 5. Tartu Halduskohus jättis 21.10.2014. a määrusega (tl 34−35) määruskaebuse esitaja taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse peale rahuldamata. Sama määrusega jättis halduskohus määruskaebuse käiguta ning andis tähtaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot. Määruses selgitab kohus, et riigilõivuseaduse § 571 lg-s 6 sätestatu kohaselt tasutakse kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuigi määruskaebuse esitaja majanduslik seisund ei võimalda tal seaduses ette nähtud riigilõivu tasuda, on tema määruskaebus HKMS § 111 lg 1 mõttes perspektiivitu, mistõttu ei pea kohus teda riigilõivu tasumisest vabastama. Halduskohus on 10.10.2014. a määrusega tagastanud määruskaebuse esitaja kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbimata jätmise tõttu, kuna määruskaebuse esitaja esitas kahju hüvitamise taotluse Harku ja Murru Vanglale RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. Seejuures on nii halduskui kohtumenetluses määruskaebuse esitaja põhjendanud tähtaja ületamist üksnes sellega, et teda ei teavitatud seaduserikkumisest. Seetõttu puudus vanglal alus tähtaja ennistamiseks. Kinnipidamistingimustega tekitatavast mittevaralisest kahjust ehk teisisõnu vaimsetest ja füüsilistest kannatustest saab isik teada sõltumata sellest, kas ta on teadlik nendele antavast võimalikust õiguslikust hinnangust või mitte. Seda kinnitab ka Riigikohus oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-13, punktis 14. Seega on määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamise määrus ühemõtteliselt kooskõlas kehtiva õiguse ning kohtupraktikaga ning esineb HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud alus menetlusabi taotluse rahuldamata jätmiseks selle määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 6. 24.10.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 38) Tartu Halduskohtu 21.10.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole halduskohtu otsustada see, kas kaebusel on perspektiivi või mitte. Määruskaebuse esitajal ei ole sissetulekuid ning see, et ta ei saa seetõttu kaebust esitada, ei ole õiglane. Eesti Vabariigis on igal inimesel õigus seaduse kaitsele ja õiglasele kohtumenetlusele ning võimalus kasutada neid õigusi sõltumata sellest, kas asjal on perspektiivi või mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses ei esine aluseid määruskaebuse rahuldamiseks ning see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega määruskaebuse perspektiivituse osas ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. 2 2

8. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Tulenevalt HKMS § 111 lg-st 1 on menetlusosalise riigilõivust vabastamise ning selle riigi kanda jätmise üheks eelduseks muu hulgas see, et esineb piisav alus eeldada, et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kui nimetatud eeldus on täitmata, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 411). Seadusandja eesmärk sellise regulatsiooni kehtestamisel on olnud vähendada kohtute koormust nende kaebuste võrra, mille menetlemine ei oleks otstarbekas. Ka Riigikohus on mitmetes lahendites kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata juhul, kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr 3319510, p 6). Et käesoleval juhul ei nähtu aluseid vanglale esitatud kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse osas vangla ning halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks, saab Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määrusele esitatud määruskaebust pidada ilmselt perspektiivituks ning määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist lubatavaks. 9. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et antud juhul esineb HKMS § 111 lgs 1 sätestatud alus määruskaebuse esitajale menetlusabi mitteandmiseks. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.10.2014. a määrus muutmata. Tiina Pappel Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3 3