3-14-50733/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50733

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

23.04.2014. a vastustele nr 1-13/662-2, 1-13/690-2,

113/707-2 ja 1-13/708-2

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada 26.08.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määruse

peale.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määrus, millega halduskohus tagastas

määruskaebuse esitaja 16.06.2014. a määruskaebuse halduskohtu 05.06.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 peale.

3. Anda Aleksei Maksimovile menetlusabi ning vabastada ta riigilõivu tasumisest Tartu

Halduskohtu 05.06.2014. a määruse peale 16.06.2014 määruskaebuse esitamisel.

4. Võtta menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu

05.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

5. Jätta rahuldamata 16.06.2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu

05.06.2014. a määrus määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p

1).

6. Jätta määruskaebuse esitaja 26.08.2014. a taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 06.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis,

et ta on saanud Tartu Vangla 23.04.2014. a vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 113/707-2 ja

1-13/708-2 ja palub kohtul vastu võtta hagi summas 1000 eurot. Veel palus määruskaebuse

esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid arveldusarvel.

2. Tartu Halduskohus 12.05.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis kaebuse käiguta ja andis

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb halduskohtule täpsustada, kas

määruskaebuse esitaja soovis halduskohtule esitada hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal tuleb

vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise

haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud

kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase

tegevusega saabunud. Veel selgitas halduskohus, et määruskaebuse esitajal tuleb kaebuses

selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed

saabusid või milles varaline kahju väljendus. Ühtlasi märkis halduskohus, et määruskaebuse

esitajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt

väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse. Veel märkis halduskohus, et samuti tuleb määruskaebuse esitajal esitada kohtule

konkreetsed asjaolud ja arvutused, mis on olnud aluseks taotletava kahjusumma kujunemisele.

Halduskohus selgitas, et lahendab menetlusabi taotluse pärast seda, kui on kindlaks teinud, et

käesolev kaebus on menetletav.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 19.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 12), milles

ta palub anda kaitsja riigi arvel, kuna määruskaebuse esitajal ei ole juriidilisi teadmisi.

4. Tartu Halduskohus selgitas 23.05.2014. a kirjaga (tl 16), et riigi õigusabi taotluse esitamine

ei tähenda seda, et määruskaebuse esitaja võib jätta Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a kaebuse

käiguta jätmise määruses osundatud puudused kõrvaldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning väidetava kahju tekkimisel tuleb

määruskaebuse esitajal vastavaid tagajärgi iseseisvalt kirjeldada. Halduskohus selgitas, et

enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole halduskohtul antud juhul võimalik võtta

seisukohta riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas

kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele. Halduskohus viitas, et

Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a määruses on määruskaebuse esitajale esitatud selged juhised

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, ent 19.05.2014 halduskohtule saadetud avalduses pole

määruskaebuse esitaja vastavatele küsimustele vastanud. Halduskohus märkis, et kui

käesoleva kirja saamisel on 12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg

möödas, siis pikendab halduskohus tähtaega ning annab määruskaebuse esitajale puuduste

kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 5 päeva käesoleva kirja kättesaamisest alates.

5. Tartu Halduskohus 05.06.2014. a määrusega (tl 20-20p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus viitas, et andis 12.05.2014. a määrusega

määruskaebuse esitajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse

kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu

Halduskohtu nimetatud määruse koos tõlkega kätte 16.05.2014. Puuduste kõrvaldamise

10päevane tähtaeg hakkas kulgema 17.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks oli 26.05.2014. Halduskohus märkis 23.05.2014. a kirjas, et kui kirja

saamisel on 12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis

pikendab halduskohus tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja kättesaamisest alates.

Määruskaebuse esitaja sai halduskohtu 23.05.2014. a kirja venekeelse tõlke kätte 27.05.2014

ja seega pikenes määruskaebuse esitaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg

kuni 02.06.2014. Halduskohus leidis, et kaebuses esitatud andmetest ei nähtu kaebuse nõue,

vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Halduskohus märkis, et

kuni 05.06.2014. a määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinevaid

puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõuet ega esitanud vastavaid põhjendusi.

Halduskohus asus seisukohale, et seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1,

eelkõige nimetatud normi punktides 5 ja 7 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause

kohaselt ei või halduskohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud,

ega ületada nõude piire. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse

alust ega nõuet ning halduskohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust

sisustama. Halduskohus asus seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei ole kaebus sellisel kujul

menetletav. Halduskohus märkis, et arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja on ka ise

oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel

on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea halduskohus vajalikuks anda määruskaebuse

esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2014 määruskaebuse (tl 25), milles ta märgib, et ei ole

nõus kohtuniku arvamusega, kuna ei ole kaitsjat, ning on rikutud Eesti Vabariigi

konstitutsiooni.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2014. a määruskaebusega samasisulise määruskaebuse

17.06.2014 (tl 29). Lisaks palub määruskaebuse esitaja anda talle kaitsja.

8. Tartu Halduskohus 22.07.2014. a määrusega (tl 33-33p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse, andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

määruse kättesaamisest alates ning jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis, et määruskaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida ringkonnakohtule

esitatav taotlus, andmed riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada

halduskohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Halduskohus viitas, et riigilõivuseaduse

(RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu

15 eurot. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal puuduvad vahendid

riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

Halduskohus jättis määruskaebuse riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus viitas, et määruskaebuse esitaja palub

17.06.2014 esitatud pöördumises kaitsjat. Halduskohus selgitas, et mõistab määruskaebuse

esitaja taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Halduskohus märkis, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus osutas, et eelnevate

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada ning seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus märkis, et

uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

9. Määruskaebuse esitaja esitas 29.07.2014 määruskaebuse (tl 39), milles ta märgib, et ei ole

nõus kohtuniku arvamusega. Määruskaebuse esitaja viitas, et vastus on formaalne ja ei ole

kaitsjat. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et absurdne on nõuda riigilõivu tasumist

maksevõimetu isiku käest ning määruskaebuse esitaja jätkab kaebuse esitamist.

10. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 42-42p) võttis menetlusse määruskaebuse

esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse resolutsiooni p 3 osas; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

11. Tartu Halduskohus 15.08.2014. a määrusega (tl 43-43p) tagastas määruskaebuse esitaja

16.06.2014. a määruskaebuse HKMS § 206 lg 1 ls 3 alusel. Halduskohus märkis, et

määruskaebuse esitajale on halduskohtu poolt 22.07.2014. a määruses selgitatud, millised on

määruskaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole määruskaebus menetletav ja

antud 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on märkis, et

määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 28.07.2014 (tl 38) ning

10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 07.08.2014. Määruskaebuse esitaja ei ole

halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei

olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus leidis, et ilma määruskaebuse esitaja taotluseta ei ole halduskohtul võimalik

määruskaebust menetleda. Lisaks selgitas halduskohus, et määruskaebuselt oli tasumata ka

riigilõiv ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust esitatud ei ole. Määruskaebuse esitaja

ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul

ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus leidis, et ilma määruskaebuse esitaja taotluseta ei ole halduskohtul võimalik

määruskaebust menetleda. Lisaks selgitas halduskohus, et määruskaebuselt oli tasumata ka

riigilõiv ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust esitatud ei ole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Määruskaebuse esitaja esitas 26.08.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a

määruse peale, milles ta märkis, et ei ole nõus kohtute arvamusega, kuna nende seisukoht

keerleb riigilõivu tasumise ümber, ehkki on olemas informatsioon määruskaebuse esitaja

maksejõuetuse kohta. Määruskaebuse esitaja märkis, et kohus on korduvalt saanud K-Raha,

kus on kirjas, et ei ole sissetulekut. Määruskaebuse esitaja viitas, et siiani ei ole antud kaitsjat

ja sellega sunnib kohus uuesti kaebust esitama HKMS § 206 lg 1 ja § 187 lg 2 alusel.

Määruskaebuse esitaja selgitas, et tal ei ole seadusi, halduskohtumenetluse seadustikku ega

paberit ja seejuures räägitakse menetlusosaliste võrdsusest. Määruskaebuse esitaja märkis, et

ootab kaitsjat ning selgitas, et parem on lahendada kaebus ühekorraga kui pidada kaua

kirjavahetust. Veel viitas määruskaebuse esitaja, et rikkumisi on tulnud juurde aina rohkem,

kuna vangla pani kinni Vene telekanalid ning suvel on kambrites sooja 30 kraadi. Lisaks

selgitas määruskaebuse esitaja, et toitlustamine 1,3 euro eest päevas on näljas hoidmine.

13. Tartu Halduskohus 10.10.2014. a määrusega vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu

15.08.2014. a määruse peale rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega

Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja 26.08.2014 esitatud määruskaebus tuleb

rahuldada ja Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määrus tühistada, millega halduskohus tagastas

määruskaebuse esitaja määruskaebuse 05.06.2014. a määruse peale. Ringkonnakohus võtab

menetlusse Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse peale 16.06.2014 esitatud

määruskaebuse, jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a

määruse muutmata.

15. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja 26.08.2014

esitatud määruskaebuse osas (I) ning seejärel 16.06.2014 esitatud määruskaebuse osas

(II). Seejärel võtab seisukoha määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluse

osas (III).

I

16. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Määruskaebuse

esitaja ei ole 26.08.2014 esitatud määruskaebuses selgesõnaliselt esitanud kohtumääruse

tühistamise taotlust. Siiski on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus 10.10.2014. a määruses

õigesti leidnud, et esitatud määruskaebuses märgitut arvestades on võimalik aru saada

määruskaebuse esitaja tahtest vaidlustada halduskohtu 15.08.2014. a määrust, millega

halduskohus tagastas 16.06.2014. a määruskaebuse halduskohtu 05.06.2014. a määruse peale.

Eeltoodut mõistab ringkonnakohus taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a

määrus.

17. Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määruse resolutsioonist nähtuvalt tagastas halduskohus

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse peale, kuna määruskaebuse esitaja

ei kõrvaldanud halduskohtu 22.07.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse puudusi.

Puudustena nimetas halduskohus 22.07.2014. a määruses asjaolusid, et määruskaebuse esitaja

ei ole määruskaebuses märkinud, millises osas ta halduskohtu 05.06.2014. a määrust

vaidlustab ning tasumata on riigilõiv 15 eurot. Halduskohus asus 15.08.2014. a määruses

seisukohale, et 16.06.2014 esitatud määruskaebusega vaidlustab määruskaebuse esitaja

05.06.2014. a määrust, kuid määruskaebusest ei tulene üheselt määruskaebuse esitaja tahe,

millises ulatuses ta 05.06.2014. a määrust vaidlustab. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud

halduskohtu tõlgendusega. 16.06.2014. a määruskaebuses märkis määruskaebuse esitaja, et ta

ei nõustu kohtuga. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja tahe vaidlustada

05.06.2014. a määrust tervikuna. Riigilõivu osas asus halduskohus seisukohale, et

määruskaebuse esitaja ei ole antud puudust kõrvaldanud ega ka menetlusabi taotlust esitanud,

mistõttu ei ole võimalik määruskaebust menetleda. Ringkonnakohus eeltoodud osas

halduskohtuga ei nõustu. Määruskaebuse esitaja on 29.07.2014. a pöördumises, mida saab

käsitleda puuduste kõrvaldamise avaldusena, märkinud, et absurdne on nõuda riigilõivu

tasumist sissetulekuta inimeselt. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut võimalik tõlgendada

taotlusena menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse

esitamisel 05.06.2014. a määruse peale. Halduskohus on 15.08.2014. a määrust tehes jätnud

eeltoodu põhjendamatult tähelepanuta. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab

ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse, vaid ringkonnakohtul on

võimalik ise lahendada menetlusabi taotlus ja otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine

Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse peale.

Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1

kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette

füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega

on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt

ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus on nii 22.07.2014. a

kui ka 15.08.2014. a määrustes õigesti märkinud, et RLS § 57¹ lg 6 kohaselt tuleb kohtu

tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi

andmise võimaluse väljaselgitamiseks tuleb kohtul hinnata isiku menetlusabi taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist kuusissetulekut. Riigilõivu tasumisest vabastamise

taotluse esitas määruskaebuse esitaja 29.07.2014, millest lähtuvalt tuleb käesolevas asjas

hinnata tema sissetulekut ajavahemikul 29.03.2014 kuni 28.07.2014. Vanglasisese isikukonto

andmete kohaselt on määruskaebuse esitajal eeltoodud perioodil kontol jääk 0,05 eurot ja

sissetulek puudub. Kuna määruskaebuse esitaja on määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks

maksejõuetu, siis seega on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud, mistõttu

ringkonnakohus vabastab määruskaebuse esitaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel 05.06.2014. a

määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb

menetlusse võtta määruskaebuse esitaja poolt 16.06.2014 esitatud määruskaebus Tartu

Halduskohtu 05.06.2014. a määrus peale.

18. Vastuseks 26.08.2014 esitatud määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

Määruskaebuse esitaja väitel ei ole tal seadusi ega paberit ning seejuures räägitakse

menetlusosaliste võrdsusest. Veel selgitab määruskaebuse esitaja, et ta ei saa kohtu

põhjendustest aru. Ringkonnakohtu hinnangul viitab määruskaebuse esitaja sellele, et teda on

koheldud ebavõrdselt. HKMS § 2 lg 6 nõuab, et kohus tagaks menetlusosalistele tõhusa ja

võrdse võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja põhjendamiseks, teiste menetlusosaliste

seisukohtadele vastuvaidlemiseks või nende toetamiseks. Halduskohtumenetluses tuleb

saavutada poolte sisuline võrdsus. Sisulise võrdsuse tagavad eeskätt uurimispõhimõte ja

sellest tulenev halduskohtu selgitamiskohustus ning tõendite kogumisel abistamise kohustus.

Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitajale korduvalt erinevates haldusasjades

selgitatud tema õigusi ning võimalusi halduskohtumenetluses, sealhulgas esitada taotlus riigi

kulul õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel kord märkida, et arvestades

asjaolu, et määruskaebuse esitaja on eelnevalt kohtumenetluses korduvalt osalenud, taotlusi

esitanud ning edasikaebeõigust kasutanud, siis on halduskohtu selgitamiskohustus

määruskaebuse esitaja suhtes täidetud. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohus seisukohal,

et määruskaebuse esitaja ei ole koheldud ebavõrdselt. Ringkonnakohus leiab, et

määruskaebuses esitatud väited seonduvalt vanglas näidatavate telekanalitega, toitlustamisega

ning kambrites valitseva temperatuuriga suvisel ajal ei ole antud asjas asjakohased, mistõttu

kohus jätab need tähelepanuta.

19. Eeltoodud põhjustel ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja 26.08.2014 esitatud

määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määruse, millega halduskohus

tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse 05.06.2014. a määruse peale.

II

20. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral

saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

21. Kuna ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määruse määruskaebuse

esitaja 16.06.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas ning vabastab määruskaebuse

esitaja määruskaebuselt riigilõivu tasumisest, siis tuleb menetlusse võtta määruskaebuse

esitaja 16.06.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse peale

ning kontrollida kohtumääruse seaduslikkust. Ringkonnakohus mõistab määruskaebuse esitaja

16.06.2014 esitatud määruskaebuses märgitut, milles ta ei nõustunud kohtu arvamusega

selliselt, et määruskaebuse esitaja vaidlustab halduskohtu 05.06.2014. a määrust ka

resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse.

22. Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas halduskohus

määruskaebuse esitaja kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud

kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p 2. Määruskaebuse esitajale on halduskohtu

poolt 12.05.2014. a määruses selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida

kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtusse

19.05.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb 12.05.2014. a

määruses halduskohtu poolt selgitatu mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes palunud

kohtul anda kaitsja riigi kulul. Tartu Halduskohus selgitas määruskaebuse esitajale

23.05.2014. a kirjaga, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et määruskaebuse esitaja võib

jätta 12.05.2014. a määruses osundatud puudused kõrvaldamata. Halduskohus märkis, et kui

kirja saamisel on 12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis

pikendab halduskohus tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja kättesaamisest alates.

Arvestades, et määruskaebuse esitaja on ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014 esitanud

Tartu Halduskohtule 104 kaebust, siis saab pidada usutavaks, et määruskaebuse esitaja on

võimeline menetlusdokumente koostama ja menetluses osalema. Halduskohus on õigesti

märkinud, et ei saa määruskaebuse esitaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse

menetluse dokumentide pinnalt. Halduskohus on õigesti märkinud, et määruskaebuse esitaja

on halduskohtu selgituse venekeelse tõlke kätte saanud 27.05.2014 (tl 19) ning 5päevane

puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 02.06.2014. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole

kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, s.o

täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi, siis ei saanud

halduskohus määruskaebuse esitaja kaebust menetlusse võtta. Määruskaebuse esitaja ei ole

halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei

olnud põhjust veelkord täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu

hinnangul määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamine õiguspärane.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 16.06.2014 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1

muutmata.

III

24. 26.08.2014. a määruskaebuses halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et talle

ei ole siiani antud kaitsjat ja ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda

määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel.

Tartu Halduskohus ei ole 10.10.2014. a määruses antud taotlust käsitlenud ja on jätnud

taotluse tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus

kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks

menetlusabi taotletakse.

25. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 26.08.2014. a

määruskaebuses märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt

märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine

kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta

õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise

korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe

või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus

valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse

esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses

osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev

uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus

määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja

kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika.

26. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja 26.08.2014. a

määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta

määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi

määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits