3-14-51191/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51191

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a määrus

määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas

muutmata (resolutsiooni p 4).

2. Jätta määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtusse 17.06.2014 kaebuse (tl 1), milles

märkis, et sai 17.06.2014 Tartu Vanglalt vastuse nr 2-3/2691-2. Määruskaebuse esitaja ei

olnud vastusega nõus, mistõttu ta pöördus kohtusse. Tartu Vangla on vastuses määruskaebuse

esitaja märgukirjale selgitanud, kuidas toimub vanglas leiva ja saia jagamine.

2. Tartu Halduskohus 23.07.2014. a määrusega (tl 6) jättis määruskaebuse esitaja kaebuse

käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei ole täpsustanud kaebuse nõuet vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lgle 2 ning § 38 lg 1 p-dele 1-5 ning ilma

määruskaebuse esitaja poolsete täpsustusteta ei saa halduskohus kaebust menetleda.

Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal tuleb esitada selge nõue, kus on ära näidatud

konkreetne vaidlustatav haldusakt või toiming ning põhjendus, millega määruskaebuse esitaja

rahul ei ole. Ühtlasi selgitas halduskohus, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise

kohta või menetlusabi taotlus.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 29.07.2014 pöördumise (tl 12), milles ta märkis, et tegemist

on teise identse vastusega ning absurdne on nõuda riigilõivu tasumist isikult, kellel pole

sissetulekut ega tööd.

4. Tartu Halduskohus 13.08.2014. a määrusega (tl 16-16p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus selgitas, et HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39

nõuetele, määruskaebuse esitaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus leidis, et kuna

määruskaebuse esitaja ei esitanud halduskohtule oma kaebuses ega pöördumises ühtegi

HKMS § 37 lg-le 2 vastavat nõuet, ei ole tema kaebus menetletav, kuna pole aru saada, millist

lõpptulemust määruskaebuse esitaja kohtusse pöördudes saavutada püüab. Lisaks märkis

halduskohus, et määruskaebuse esitaja ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi

taotlust.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 17.08.2014 määruskaebuse (tl 21), milles märkis, et ta ei ole

nõus formaalse vastusega, kuna ei võimaldatud kaitsjat. Määruskaebuse esitaja viitas, et ta

ootab kaitsjat kaebuse puuduste lahendamiseks. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et tal

pole A4 paberit.

6. Tartu Halduskohus 28.08.2014. a määrusega (tl 26-27) jättis käiguta määruskaebuse esitaja

määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse

kättesaamisest alates. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida andmed riigilõivu tasumise kohta

(HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada halduskohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Halduskohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse

esitaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada

halduskohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja soovib esitada halduskohtule riigi õigusabi

taotlust advokaadi määramiseks, tuleb tal seda selgesõnaliselt väljendada.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 10.09.2014 kaks analoogse sisuga avaldust (tl 32, 37), milles

palus kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad vahendid ning sissetulek.

Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et siiani ei ole talle antud kaitsjat, ja palus anda talle

kaitsja.

8. Tartu Halduskohus 06.10.2014. a määrusega (tl 45-45p) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse esitaja

taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; jättis määruskaebuse rahuldamata ning

edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

Halduskohus mõistis määruskaebuse esitaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et

eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise

kaitsma oma õigusi. Halduskohus viitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised.

Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse esitaja esitas 19.10.2014 määruskaebuse, milles ta märkis, et esitab

määruskaebuse resolutsiooni p-le 4. Lisaks palus määruskaebuse esitaja anda talle kaitsja.

10. Tartu Halduskohus 05.11.2014. a määrusega võttis menetlusse määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a määruse peale; jättis määruskaebuse

rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a

määruse resolutsiooni p 4 üle, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

12. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 19.10.2014. a määruskaebus Tartu

Halduskohtu 06.10.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud ning lahendab

19.10.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha

määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluse osas (II).

I

13. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

14. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

06.10.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et

määruskaebuse esitaja esitab määruskaebuse 06.10.2014. a määruse resolutsiooni p 4 peale,

millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et

ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a määruse resolutsiooni p 4 osas.

Halduskohus on õigesti leidnud, et kuivõrd määruskaebuse esitaja märkis määruskaebuses, et

ta sai 06.10.2014. a määruse ja esitab määruskaebuse resolutsiooni p 4 peale, siis vaidlustab

määruskaebuse esitaja halduskohtu 06.10.2014. a määrust osas, milles halduskohus jättis

määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et RLS § 22

lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus

05.11.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

15. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab rahuldamata ringkonnakohus määruskaebuse esitaja

määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a määruse määruskaebuse esitaja

poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 4).

II

18. Määruskaebuses halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et ta palub kaitsjat.

Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi

määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 05.11.2014. a määruses jätnud

ebaõigesti taotluse tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi

taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks

menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse

esitaja määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei

mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma

õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi

taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits