4-14-5285/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2014

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5285 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

E.J väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Kaebuse esitaja E.J

sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx koht xxx , töö Kohtuväline menetleja Irina REINO Ida

Prefektuuri vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 11.06.2014

otsus karistamise osas väärteoasjas nr.2330,14,002935 E.J Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 40 trahviü

hiku ulatuses, s.o. summas 160 (ükssada kuuskümmend usseaduse §227 lg.5 p.1 alusel lisakaristusena

) eurot ja Liikl

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 1 (üks) kuu – jätta muutmata.

E.J

kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 06.11.2014. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveam

eti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna liikluspolitseinik xx xx

koostas 13.05.2014 väärteoprotokolli nr.AB 1372625 E.J kohta selles, et viimane juhtis 13.05.2014 kell 15.35 Ida-Viru maakonnas Sillamäe linnas Tallinna mnt. 9 maja juures mootorsõidukit asulas kiirusega 78 +/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Sellega rikkus E.J Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur

i korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 11.06.2014 otsusega väärteoasjas nr.2330,14,002935 määrati E.J-ile Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 160 € ja Liiklusseaduse §227 lg.5 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu. Otsuse kohaselt raskendavad asjaolud puudusid, kergendava asjaoluna oli arvestatud kahetsust.

E.J esitas 27.06.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus

vähendada määratud rahatrahvi ja jätta lisaka

ristus kohaldamata. Kaebuse kohaselt palub selle esitaja arvestada järgmiseid asjaolusid: menetlusalune isik peab üksinda üleval ; ta töötab osalise koormusega; perioodil 2003 – xxx 2013 ei olnud menetlusalusel isikul -augustis vajab ta auto ühtegi liiklusalast rikkumist; juulis kasutamist seoses xxx saabuvate külalistega; menetlusalune isik kohustub paigaldama autosse liiklusinfoga navigaatori.

Vastuseks Viru Maakohtu 15.10.2014 puuduste kõrvaldamise määrusele teatas kaebuse esitaja 23.10.2014, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja ei soovi kaitsja osalemist menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 30.10.2014 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/108832-4 palub a prefektuuri otsus muutmata ning

jätta kaebus rahuldamata j märgib, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastuse kohaselt on kiiruse ületamine alati ohtlik, kuna mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik

otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Menetlusalust isikut on juba varasemalt

karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasema õiguserikkumise toimepanemise eest määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid määratud karistus ei ole pannud teda seadusekuulekalt käituma.

3

Maakohtu otsuse

põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et E.J kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on k ovi aebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei so kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebuse täiendusest ohtuistungist osa võtta (t.l.31-33), et ta ei soovi k .

Polits - ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 30.10.2014 kirjalikust vastusest nr.3.1- ei

1.1/108832-4 Viru Maakohtu 27.10.2014 p -1/25493

äringule nr.4 nähtub, et

kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (t.l.37-39).

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus

Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub 13.05 2014 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1372625 ja . vaidlustatavast 11.06.2014 otsusest väärteoasjas nr.2330,14,002935, on menetlusalune isi

k rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

Oma kaebuses ei ole menetlusalune isik vaidlustanud. kiiruse ületamist

Käesoleva asja materjalides asuvast iirusmõõ K teseadme kasutamise 13.05.2014 protokollist (t. Ida-Viru l.12) nähtub, et E.J poolt 13.05.2014 kell 15.35 maakonnas Sillamäe linnas Tallinna tänav 9 maja juures uhitud sõiduauto j xx xx

4

(registrimä ruse mõõtmisel kasutati liiklusjär rk xxx) liikumiskii elevalve

kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X DP009668 antennid KC031313, KR009136

(taatlustunnistuse nr.TTRSS-13/00256), seadme testid tehti 13.05.2014 kell 07.10, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asul nähta asisesel teel, halva

vusega, valgel ajal, vihmasajus märja kattega 2 sõidureaga teel. Kiiruse mõõtmisel liikus kahesuunalisel

patrullauto esimesel sõidurajal kiirusega 18 km/h. Mootorsõiduk liikus esimesel

vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda ja kiirendas intensiivselt.

Kiirusmõõteseade oli paigaldatud statsionaarselt. Mõõtmise ajal kiirusmõõturi ning mõõdetava objekti vahel seadme signaalile läbimatuid takistusi või kiiruse mõõtmist segavaid fa . ktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 78 0 km/h. Kiiruse km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 5 mõõtmise laiendmääramatus + km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõi - 6 dukiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal

kasutati videotehnikat - 925BFX olev tehnika.

Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli

usaldusväärseks tõ sitaja juhitud sõiduki kiiruse endiks antud asjas kaebuse e määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Nimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse

isiku enda ütlused ja kaebuse väited. Samuti on menetlusalune isik nõustunud

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis tooduga koheselt ja märkinud selle ka koos allkirjaga nimetatud protokolli.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut

oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 järgi, kuna lg.2 ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 õus tuvälise menetleja . Maakohus n tub koh otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 2 , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisek 2 km/h s selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoo otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. du alusel tuleb prefektuuri

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

5

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 40 Otsuse kohaselt on kergendava trahviühiku ulatuses. asjaoluna arvestatud kahetsust.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranu alla sanktsiooni keskmise määra. d karistuse Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindla süü ks tehtud menetlusaluse isiku Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline

menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud

nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälis aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – e menetleja seisukohaga, et K

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik

saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et

rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema

eelmisest rangem. Kaebusest nähtub, et menetlusalusele isikule on 2013 määratud

samuti karistuseks rahatrahv. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse

suuruse määramisel arvestatud menetlusaluse isiku kahetsust. Selle teistkordseks arvestamiseks seaduslikku alust ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Liiklusseaduse §227 lg.5 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvi lõikes

2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 1 kuu.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud.

Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, s.h. asulasisesel teel, on üks raskematest

liiklusalastest rikkumistest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Suurima lubatud

sõidukiiruse ületamine on taunitav, lubamatu ja ohtlik igal juhul, rääkimata selle

ületamisest linnas. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega lisakaristuse kohaldamise osas.

Maakohus leiab endatud. , et ülaltoodu alusel on lisakaristuse kohaldamine põhj

Põhjendatud on ka lisakaristuse kohaldamise tähtaeg – 1 kuu. Tegemist on minimaalse võimaliku tähtajaga.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas jätta muutmata.

Vastuseks menetlusaluse isiku kaebusele märgib maakohus, et selle väited ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja määratud karistuse muutmiseks.

6 KarS §66 lg.2, 3 kohaldamist ei ole menetlusalune isik taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik