3-14-51243/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51243

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

seonduvalt teabenõudega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule 22.06.2014 kaebuse (tl 2), mille kohaselt ei ole ta

nõus Tartu Vanglalt saadud vastusega nr 2-5/1774-2. Kaebaja küsis halduskohtult, mida antud

olukorras teha.

2. Tartu Halduskohus 26.06.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis kaebuse käiguta ning andis

puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Puudustena nimetas

halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-des 5-10 nimetatud

andmete puudumist. Halduskohus märkis ka seda, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu

tasumise kohta või esitada menetlusabi taotlus.

3. Kaebaja esitas 07.07.2014 Tartu Halduskohtule vastuse (tl 13), milles väitis, et halduskohtu

positsioon on arusaamatu, kuna ikka pole kaitsjat. Kaebaja märkis ka seda, et kirjavahetus

kestab kuid.

4. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 17-18) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et arvestades kaebaja esialgset kaebust ja

07.07.2014 esitatud vastust, ei ole kaebus halduskohtus menetletav. Halduskohus märkis, et

kaebaja ei ole tähtaegselt täpsustanud, millise nõude ta seonduvalt Tartu Vangla tegevusega

halduskohtule esitab ega selgitanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning on samuti jätnud

esitamata andmed selle kohta, et ta oleks kaebuselt tasunud riigilõivu. Halduskohus nentis, et

kaebaja ei ole esitanud menetlusabi taotlust. Halduskohus leidis, et viited kaitsja puudumisele

ei ole asjakohased, kuna kaebaja oli halduskohtu hinnangul võimeline ise määrusele vastama.

Sealjuures märkis halduskohus, et kaebaja ei ole esitanud taotlust riigi õigusabi korras endale

esindaja määramiseks. Halduskohus ei pidanud vajalikuks anda kaebajale veelkord võimalus

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebaja on oma varasemates kaebustes

korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning

kohut. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 24.08.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 22-24), mille kohaselt

ta ei ole nõus halduskohtu arusaamaga, et tema eesmärgiks on koormata kohut. Kaebaja

väidab, et lahendades ainult esimese kaebuse ei pea lahendama suurt hulka teisi. Kaebaja

hinnangul tuleb peatada vanglapoolsed rikkumised kõigest esimesel korral. Kaebaja leiab, et

halduskohus vastab talle ainult formaalselt ning märgib, et tal pole isegi kaitsjat. Kaebaja

väidab, et halduskohus teadlikult ei kirjuta esimesest hagist ja kohtunikul puudub soov

küsimust lahendada.

6. Tartu Halduskohus 03.09.2014. a määrusega (tl 29-29p) jättis määruskaebuse käiguta ning

andis kaebajale 10 päeva määruskaebuse täiendamiseks alates määruse kättesaamisest. Lisaks

märkis halduskohus, et kaebaja ei ole määruskaebuse juurde lisanud riigilõivu tasumist

tõendavat dokumenti.

7. Kaebaja esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule vastuse (tl 36), milles palub end vabastada

riigilõivu tasumisest, kuna tal puudub sissetulek. Samuti palub kaebaja anda endale kaitsja,

kuna seaduste mittetundmine ei anna võimalust vaidluses osaleda. Lisaks märgib kaebaja, et

tal ei ole isegi A4 paberit.

8. Tartu Halduskohus 15.10.2014. a määrusega (tl 42-43) jättis kaebaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel, võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a

määrusele ning jättis selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Kaebaja ei ole

määruskaebuses selgesõnaliselt esitanud Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse

tühistamise taotlust, kuid kuna kaebaja väljendab rahulolematust kaebuse tagastamisega, tuleb

asuda seisukohale, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse tühistamist.

Ringkonnakohus märgib, et võtab seisukoha ainult asjassepuutuvate määruskaebuse väidete

suhtes.

11. Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrusest tulenevalt tagastati A. Maksimovi kaebus,

kuna ta ei kõrvaldanud tähtaegselt kaebuses esinenud puudusi. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS § 37-39

nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja

puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus on kaebajale selgitanud, millised

puudused tema kaebuses esinevad ning andnud talle tähtaja nende kõrvaldamiseks. Sealhulgas

selgitas halduskohus, et kaebuse esitamisel tuleb kas riigilõiv tasuda või taotleda sellest

vabastamist menetlusabi korras. Kaebaja pole kaebuses ega pärast kaebuse käiguta jätmist

halduskohtule saadetud pöördumises taotlenud riigilõivust vabastamist. Lisaks pole kaebaja

kõrvaldanud kaebuse muid puudusi. Seega tagastas halduskohus kaebuse õigustatult HKMS §

121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus loobus kaebajale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja

andmisest, kuna kaebaja on varasemates menetlustes tunnistanud, et esitab kaebusi

halduskohtu koormamise eesmärgil. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et ei ole sellega

nõus ning sisuliselt väidab, et halduskohus koormab iseennast. Ringkonnakohus leiab, et

kaebaja järjepidev keeldumine halduskohtu poolt antud juhiste täitmisest erinevate

haldusasjade menetlustes annab alust arvata, et tema tegevuse eesmärk on halduskohtu

koormamine. Tegemist ei ole siiski asjaoluga, millele tuginedes saaks keelduda kaebuse

menetlusse võtmisest. Küll aga saab seda arvesse võtta puuduste kõrvaldamiseks täiendava

tähtaja andmise kaalumisel. Seega ei tegutsenud halduskohus valesti, kui keeldus kaebajale

teistkordselt tähtaja andmisest kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja on määruskaebuses

väitnud, et halduskohtul puudub soov küsimust lahendada. Käesoleval juhul on probleem

selles, et halduskohus ei saa aru, millist küsimust lahendada tuleb, sest kaebuses ei ole nõuet

ega selgitust, mida Tartu Vangla valesti on teinud. Halduskohtul ei ole võimalik ilma nõuetele

vastava kaebuseta vaidlust lahendada. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et

halduskohtu juhiste järgimine on kohustuslik ka ilma esindaja olemasoluta, sest nendest

arusaamine on jõukohane ka ilma juriidiliste teadmisteta isikule.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 19.08.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel