3-14-171/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 7. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-171 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla poolt telefonikõnede kontrollimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.04.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.04.2014. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 1. Ringkonnakohus otsustas 03.10.2014. a määruses, et lahendab käesoleva asja lihtmenetluses, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus asja lahendada kirjalikus menetluses või lihtmenetluses, arvestades HKMS 14. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatut sõltumata sellest, millises menetluses oli asja lahendanud halduskohus. Käesoleval juhul vaatas ka halduskohus kaebuse läbi lihtmenetluses, kuna menetlusosalised olid ise lihtmenetlusega nõus. HKMS § 133 lg 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Õiguste rikkumine loetakse väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Riigikohus on 28.01.2014. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-80-13 märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud.

Käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses taotles kinnipeetav A. Maksimov 50 000 euro suurust kahjuhüvitist selle eest, et Tartu Vangla nõuab temalt õigusvastaselt andmeid tema telefonikõnede kohta ning tungib sellega kaebaja eraellu. Andmete kogumine selle kohta, kellega kaebaja telefoni teel suhtleb, kuulub tõesti eraelu kaitsealasse ning eraelu puutumatust ei saa ka isiku jaoks ebaoluliseks pidada. Ringkonnakohtu hinnangul on aga väidetav eraellu sekkumine olnud väheintensiivne. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei lubatud soovitud isikutele helistada ega nendega telefonitsi suhelda. Probleem seisneb selles, et kaebajalt nõutakse kõnede kohta õigusaktides loetletud andmete esitamist. Samas on nende andmete kogumine vajalik kontrollimaks, et kinnipeetav ei säilitaks kontakti kuritegeliku maailmaga ega kavandaks telefoni teel uusi kuritegusid. Ringkonnakohus ei pea kinnipeetavalt seaduse alusel tema kõnede kohta teatud minimaalsete andmete kogumist intensiivseks riiveks, kuna kontrolli vajadus kinnipeetava kõnede üle tuleneb juba vangistuse olemusest ja eesmärgist ning kaebaja ei ole ka väitnud, et temalt on andmeid nõutud rohkem kui seadus võimaldab. Eeltoodud põhjendustel on kaebusega kaitstava õiguse rikkumine ringkonnakohtu hinnangul käesolevatel asjaoludel väheoluline. Käesoleva haldusasja lihtmenetluses läbivaatamist ei takista ka asjaolu, et kaebaja nõude suuruseks on 50 000 eurot, kuna selline nõue on ilmselgelt ülepaisutatud. Ringkonnakohus on 08.03.2013. a otsuses haldusasjas nr 3-11-1120 käsitlenud olukorda, mille puhul vangla katkestas kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise tema isa ja tütrega selleks, et kinnipeetav kohtuistungile viia. Katkestuse tulemusena lühenes pikaajalise kokkusaamise aeg umbes ühe kolmandiku (7 tunni) võrra võrreldes kinnipeetavale lubatud kokkusaamise ajaga. Kohtud leidsid, et nimetatud teoga sekkuti õigusvastaselt kaebaja perekonnaja eraellu ning tegemist oli perekonnaelu puutumatuse intensiivse riivega. Ringkonnakohus mõistis kinnipeetavale tema perekonnaja eraelu puutumatuse rikkumise eest välja mittevaralise kahju hüvitise summas 150 eurot. Tegemist on jõustunud otsusega. Seega, kui isegi niivõrd intensiivse sekkumise puhul nagu seda on pikaajalise kokkusaamise katkestamine ning lühendamine 7 tunni võrra, on kohus välja mõistnud 150 euro suuruse kahjuhüvitise, ei saaks käesoleval juhul isegi eraelu puutumatuse rikkumise tuvastamisel ja kaebuse rahuldamise korral kahjuhüvitise suurus mingil juhul ületada 200 eurot. Lisaks on halduskohus Riigikohtu 30.01.2012. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-78-11 kirjeldatud olukorras kinnipeetavale välja mõistnud mittevaralise kahju hüvitise summas 5000 krooni (319,56 eurot). Nimelt taotles kinnipeetav luba lühiajaliseks väljasõiduks viieks päevaks seoses isa raske haigusega. Vangla jättis käskkirjaga taotluse rahuldamata ja Justiitsministeeriumi vaideotsusega tunnistati vangla käskkiri kehtetuks, kuid uut otsust teha ei jõutud, sest kinnipeetava isa suri ja kinnipeetav ei saanudki seega haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu oma raskelt haiget lähedast enne tema surma enam külastada, mis vastuvaidlematult tekitab isikule märkimisväärseid hingelisi üleelamisi. Riigikohus on ka seda juhtumit pidanud selliseks, kus vangla rikkus kinnipeetava õigust eraja perekonnaelu puutumatusele. On ilmselge, et kui isegi sellistel asjaoludel on kinnipeetavale välja mõistetud 319,56 euro suurune hüvitis, siis mittevaralise kahju hüvitis selle eest, et kinnipeetav peab vanglale esitama andmeid oma kõnede kohta (eeldades, et selline nõudmine on õigusvastane), ei saaks ületada 200 eurot. Käesolev võimalik rikkumine ei ole pooltki nii raske kui Riigikohtu lahendis kirjeldatu. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas haldusasjas puudub vajadus ka kaebaja poolt taotletud kohtuistungi korraldamiseks ja V. Vesingi tunnistajana ülekuulamiseks, sest vaidlust ei ole selle üle, et vangla kogub andmeid kinnipeetavate, sh kaebaja telefonikõnede kohta. Küsimus on selles, kas vangla tegevus on õigusvastane ning kas kaebaja võiks selle eest kahjuhüvitist saada. Seega on vaidluse all õiguslikud küsimused ning puudub vajadus oluliste faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks kohtuistungil. Seega ei välista käesoleval juhul ka kaebaja taotlused korraldada asja kohtuistung ja kutsuda välja tunnistaja, asja lahendamist lihtmenetluses. 2

2. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. 3. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kinnipeetav A. Maksimov taotles 50 000 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et Tartu Vangla nõuab temalt telefonikõnede kohta andmeid, rikkudes sellega väidetavalt tema õigusi ja tungides tema eraellu. Kaebaja hinnangul toimub telefonikõnede kontrollimine alusetult, kuna selleks puudub prokuröri luba. Kuna kinnipeetavad peavad telefonikõnede kohta andmeid esitama paberkandjal ning valvurite kaudu, esineb andmete lekkimise oht. Samuti koostatakse kaebaja suhtes ebaseaduslikke ettekandeid, kui ta jätab telefonikõnede kohta andmed esitamata. Seaduses ei ole kirjas, et kinnipeetav peab täitma blankette enda telefonikõnede kohta. Tartu Vangla 17.02.2014. a otsuses kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta (tl 13) ja 27.03.2014. a vastuses kaebusele (tl 19) on ammendavalt ja selgelt vastatud kaebaja eelpooltoodud väidetele ning põhjendatud, miks need ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. 4. Täiendavalt märgib kohus järgmist. Kaebaja osundas kaebuses ka asjaolule, et telefonikõnede kohta andmete esitamata jätmise eest on tema suhtes koostatud ebaseaduslikke ettekandeid (raporteid) ning osaliselt nõuab ta kahjuhüvitist selle eest (lisaks eraellu tungimisele). Ringkonnakohus leiab, et kuna telefonikõnede kohta andmete nõudmine on kahju hüvitamise taotlust lahendavas otsuses ning vastuses kaebusele viidatud õiguslikele alustele tuginedes õiguspärane, siis ei saa ka ettekanded kaebaja poolt andmete esitamise kohustuse täitmata jätmise kohta olla ebaseaduslikud põhjusel, et andmete esitamise nõue oli õigusvastane. Kui kaebajat on aga telefonikõnede kohta andmete esitamata jätmise tõttu distsiplinaarkorras karistatud, siis distsiplinaarkäskkirja vaidlustamiseks tuleb esmalt esitada vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning pärast vaideotsuse saamist tühistamiskaebus kohtule. Ka alusetu karistamise eest kahjuhüvitise nõudmiseks tuleb esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vanglas. Praeguses asjas on kaebaja kohtueelses menetluses ja kaebuses tuginenud aga eraellu tungimisele ja ebaseaduslike ettekannete koostamisele ega ole nõudnud kahjuhüvitist konkreetse käskkirjaga määratud alusetu distsiplinaarkaristuse kandmise eest. Seega kokkuvõtvalt, kuna käesolevas asjas on telefonikõnede kohta õigusvastaselt andmete nõudmine kaebaja hinnangul kaasa toonud ebaseadusliku eraellu tungimise ja ebaseadusliku ettekande koostamise, siis kuna andmete nõudmine on tegelikult õiguspärane, ei ole kaebaja eraellu ebaseaduslikult tungitud ega tema kohta ebaseaduslikku ettekannet koostatud. 5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.04.2014. a otsus muutmata. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 3

4