1-12-161/51 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-161 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Kohtuasi

Viru Vangla materjalid L.A

vangis

tusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

L.A sünd. XXX, isikukood XXX, kodanik, VF elukoht xxx puudub , töökoht Karistuse kandmise algus .03.2013 ja 09.05.2015 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta L.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav L.A vangistusest tingimisi enne abastamiseks. tähtaega v

L.A

on

Maakohtu 07.03.2012 otsusega süüdi tunnistatud Viru Karistusseadustiku (KarS) 424 gi ning karistatud

5 lg.

§ jär

KarS §6

2 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuu 29 . päeva

Viru Vangla iseloomustu kehtiv sest nähtub, et kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude on muutunud kergemaks. dünaamika Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinni vad a, peetava lähivõrgustiku moodusta is

ema, õde ja elukaaslane Vangistuses ei ole diagnoositud sõltuvust alkoholist, kuid kõik .

kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud vangistusega tingimisi, kuid

Viru ta on jätkanud katseajal kuritegude toimepanemist. Vangla toetab L.A

tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava isa,

märgib, et l on lähedastest

ema, õde ja elukaaslane. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda oma isa juurde

korterisse. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Vabaduses puudub kinnipeetaval

garanteeritud töökoht.

Maakohtu istung

Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud.

Kinnipeetav L.A ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Samuti on ta rikkunud katseaja nõudeid. Oma varasema käitumisega on kinnipeetav näidanud, et kriminaalhooldus ei ole piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks kinnipeetava poolt.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, täidab kõiki katseaja nõudeid ja ei pane toime uusi süütegusid.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi -1-1-91-06 on vangistusest 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine.

Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud. kinnipeetav ei suuda kehtestatud norme järgida isegi vangistuses olles.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Nimetatud asjaolu on uue kuriteo toimepanemise riskiks juhul, kui tekivad materiaalsed raskused.

Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval olid vabaduses probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik oma probleemiga tegeleda ja läbida vastavaid sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust, ei ole usutav, et ta hakkaks sellega tegelema vabaduses.

Alalise elukoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Asja materjalide kohaselt oli sama elukoht kinnipeetaval ka enne vangistust, mistõttu ei takista see uute kuritegude toimepanemist.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Karistuse reaalselt lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, § , §386, §387 §426 ja .

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik