1-13-2843/101 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-2843 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.S-i

va

ngistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

R.S

sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, xxx Karistuse kandmise algus 08.10.2013 ja 10.08.2015 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta R.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.S-i vangistusest tingimisi enne abastamiseks. tähtaega v

R.S

on Viru Maakohtu 08.10.2013 otsusega süüdi tunnistatud Karistusseadustiku (KarS) 200 lg.2 p.4, 7 § järgi ning KarS §64 lg.1, § karistatud

65 lg.1, §6 ja KrMS §238 lg.2 päeva

8 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud ja 3 .

Viru Vangla iseloomustu on kaks kehtiv sest nähtub, et kinnipeetaval at

distsiplinaarkaristust, kuna isik on . Kinnipeetav on keeldunud osalemast tööhõives

kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab teist korda.

Kuritegude

. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi dünaamika on jäänud samaks

kuritarvitamine ja kuriteod on toime pandud m . ajandusliku kasu saamise eesmärgil

Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid xxxx juhtimine. Kinnipeetav on omandanud xxx. Kinni vad ema ja kaks venda ning kaks vanaema j peetava lähivõrgustiku moodusta a

tädi on vägivallakuriteod toime pannud alkoholijoobes, ei ole . Kuigi kinnipeetav

meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvust. Diagnoositud sõltuvus

narkootikumidest. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava

märgib, et l on lähedastest

ema ja kaks venda, lisaks kaks vanaema ja tädi. Vabanemisel soovib elama asuda munitsipaaleluruumi, kus elavad ema ja kaks venda. Munitsipaaleluruumi haldaja SA xxx märgib, et kinnipeetaval puudub õiguslik alus kasutada seda elamispinda, kuna ta ei ole sellele aadressile sisse registreeritud. Vabanemisel puudub kinnipeetaval

garanteeritud töökoht. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele määratud ü hel korral, katseajal pani toime uue kuriteo.

Maakohtu istung

Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud.

Kinnipeetav R.S seletas maakohtu istungil

, et ema lubab tal küll enda juures elada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab juba teist korda. Varem on kinnipeetav määratud kriminaalhooldusele, see ebaõnnestus, kuna kinnipeetav pani kehtival katseajal toime uue kuriteo.

Viru vangla materjalide kohaselt on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust, mõlemad on kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine.

Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval alaline kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et ema on nõus, et kinnipeetav asub elama tema juurde, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ei ole elamispinna omanik ning munitsipaaleluruumi omanik ei võimalda kinnipeetaval ema nimetatud aadressil elada.

Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. angla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval põhiharidus, eriala Viru V puudub ning edasiõppimisest ja eriala omandamisest ei ole kinnipeetav huvitatud. Lisaks sellele on kinnipeetav keeldunud töötamisest vanglas, mistõttu ei ole tema tööharjumused säilinud. See kõik vähendab kinnipeetava võimalusi tööturul konkureerimiseks. Arvestades asjaolu, et ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamiseks, on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel hakkab kinnipeetav vabaduses taas toime panema kuritegusid.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, § , §386, §387 §426 ja .

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik