1-14-6437/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-6437

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2014. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6437 (14260100954) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi Sxxxxx F.V KarS § 215 lg 2 p 1, 2; § 266 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 121 järgi; M.Jx

süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 järgi; F.V

süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi; U.O

süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi; T.A süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi; J.O süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 266 lg 2 p 1, 3; § 202 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Liane Peets Süüdistatav Sxxxxx F.V

Isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx linn Jõgevamaa, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel,

töökoht: ei õpi ega tööta; Kriminaalkorras karistatud ühel korral: 09.11.2012. a Tartu

Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 2 kuu vangistusega, KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel allutatud 1 aastak itumiskontrolli ; s kä le V 17 kehtivat karistust; äärteokorras T

õkend: ei ole kohaldatud.

Alaealise seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel

Süüdistatav M.J

Isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: ,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEesti Vabariigi

2

kodanik, 8 klassi haridusega, emakeel: vene keel, eesti keelt valdab vabalt,

ei õpi ega tööta; Kriminaalkorras karistamata; V

äärteokorras 5 kehtivat karistust; T datud. õkend: ei ole kohal

Alaealise seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi

Süüdistatav F.V

Isikukood xxx, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, emakeel: eesti keel, ei t

ööta; Kriminaalja väärteokorras karistamata; T

õkend: ei ole kohaldatud.

Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu

Süüdistatav U.O

Isikukood XXX, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega töökoht: , emakeel: eesti keel, Roostar OÜ, ehitaja ;

Kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Tartu Maakohtu 14.04.2010. a otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi

rahalise karistusega 240 p , s.o 12 000 krooni äevamäära (766,94 eurot); V orral; äärteokorras karistatud 6 k T

õkend: ei ole kohaldatud.

Kaitsja Advokaat Marko Paabumets

Süüdistatav T.A

Isikukood XXX , elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega, emakeel: eesti keel, ei tööta;

Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust, viimati karistatud Pärnu Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 29.01.2010. otsusega a 7, 8, 9, § 121, § 266 lg 2 p 1, 3, § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, vabanes 09.09.2011. a seoses karistuse ärakandmisega; V

äärteokorras 1 kehtiv karistus; T

õkend: ei ole kohaldatud.

3

Kaitsja Advokaat Anne Vissak

Süüdistatav J.O

Isikukood XXX , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa, kodakondsuseta, 8 klassi haridusega, emakeel: vene keel, eesti keelt valdab; ei tööta;

Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust, viimati Tartu Maakohtu 11.10.2007. a otsusega , KarS § 424, § 329 järgi karistuseks mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel 8 kuud 23 päeva

vangistust koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks 6 kuuks; V

äärteokorras 9 kehtivat karistust;

Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 21.03.2015. a,

03.06.2014. a kohaldatud tõkendit vahistamine, kinni peetud 13.06.2014. a

Kaitsja Advokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks xxxxl F.V 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) xxxxx F.V

aasta vangistust.

Süüdi tunni KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks stada Sxxxxx F.V 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S § 121 järgi ja mõista karistuseks xxxxx F.V 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista S üksik xxxxx F.V liitkaristuseks karistustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka xxxxxx F.V-na kinnipidamise aeg alates 01.04.2014.a

kuni 03.04.2014. a, s.o 3 päeva.

Lugeda Sxxxxl Jxx ata karistuseks ärakandm 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 (kakskümmen seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 määrata, et S mõistetud vangistust pöörata ja 3 alusel xxxxx F.V ei

täitmisele, kui S kümne xxxxx F.V ei pane 18 (kaheksateist )- kuulise katseaja jooksul t -s : oime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid

1) - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elada kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eest territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohu käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama stada Sxxxxx F.V alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada S otsima endale töökoha või asuma

xxxxx F.V omandama eriala alates septembrist 2014. a.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada S alluma ettenähtud psühhiaatrilisele xxxxx F.V ravile.

KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustada Sxxxxx F.V viibima xxxxxxxxxxxxxxxxx

korteris asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxa linn ja mitte suhtlema kuritegudes kaasosalise J.O-ga .

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S Viru Vangla III üksuse

xxxxx F.V (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Süüdi tunnistada M.J Lxxxxxxx KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 87 mõistetud lg 2 alusel vabastada alaealine M.J karistusest ja allutada M.J Lxxxxxxx ks) aastaks

1 (ü käitumiskontrollile vastavalt he KarS § 75 sätetele

.

KarS § 75 lg 1 alusel käitumiskontrolli ajal järgima

on M.J kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elada kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustust

e täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eest territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada M.J t käitumiskontrolli ajal jätkama Lxxxxxxxx õpinguid põhihariduse omandamiseni. kuni

5

Käitumiskontroll määra III üksuse i teostamiseks ta M.J Viru Vangla (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Süüdi tunnistada F.V KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud , et F.V tuleb rahaline karistus tasu ositi igakuiselt da 10 (kümne) kuu jooksul. F.V on kohustatud tasuma

28. kuupäevaks kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust vähemal alates t 10 (ükssada) eurot kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) võ

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on

99914400011301.

-14-6437, rahaline karistus, F.V“

Selgitusse tuleb märkida „1 .

Süüdi tunnistada U.O KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et U.O le mõistetud vangistust pöörata ei täitmisele, kui U.O ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa)- kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kurit -s

egu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eest territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata U.O

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõ järelevalve alla. geva talituse kriminaalhooldusametniku

Süüdi tunnistada T.A KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et T.A-le mõistetud vangistust ei pöörat

a

täitmisele kui T.A , ei pane 18 (kaheksateist )- kuulise katseaja jooksu kümne toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: -s

1) - elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

6

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eest territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja v

äljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.A Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku

Pärnu talituse järelevalve alla.

Süüdi tunnistada J.O KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks

5 (viis kuud vangistust.

Süüdi tunnistada J.O KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistusek 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada J.O KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista J.O-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.O kahtlustatavan kinnipidamise aeg alates 07.04.2014. a kuni 09.04.2014. a, s.o

3 päeva.

Lugeda J.O ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuu

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks J.O kinnipidamise aeg, s.o 13.06.2014. a.

J.O suhtes kohaldatud t

vahistamine

õkend – – tühistada kohtuotsus jõustumisel.

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Sxxxxl F.V (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt xxxxxxxxxxxx) välja kuritegudega tekitatud kahju katteks: de

- kannatanu xxxxxxxxxx kasuks 650 (kuussada viiskümmend) eurot. Kahju tule hüvitada xxxxxxxxxx arveldusarvele 10011594473229 AS- SEB Pank. is

- eurot kannatanu Maxima Eesti OÜ kasuks 6 (kuus) 59 senti. Kahju tuleb hüvitad Maxima Eesti OÜ arveldusarvele 221017433423 AS-is Swedbank. - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxi kasuks 40 eurot. (nelikümmend) Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele 10010091084015 AS- SEB Pank. is

7

Lugeda, et Sxxxxl Jxx poolt on täidetud täies ulatuses kahju hüvitamise kohustuse kannatanute Maxima Eesti OÜ (summas 6,59 eurot) ja Sergei J.O ees (summas 40 eurot). Lugeda, et Sxxxxl F.V kah summas 600 (kuussada) on täitnud ju hüvitamise kohustuse eurot kannatanu xxxxxxxxxx ees.

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Sxxxxx F.V (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt xxxxxxxxxxxx) ja J.O

gudega tekitatud kahju katteks: ilt solidaarselt välja kurite de - kannatanu xxxxxxxxxxxkasuks 100 eurot xxxxxxxxxx (ükssada) . Kahju tuleb hüvitada arvelduskontole 10010383435013 AS- SEB Pank. is - kannatanuxxxxxxxxxxx kasuks 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxx arvelduskontole 10010147683014 - SEB Pank. i AS is - kannatanu xxxxxxxxxx kasuks 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxx arveldusarvele 10011594473229 - SEB Pank. AS is - kannatanu xxxxxxxxxxx 50 senti kasuks 423 (nelisada kakskümmend kolm) eurot Kahju hüvitada xxxxxxxxxx arvelduskontole 10102022653006 - SEB Pank. AS is - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxkasuks 1125 eurot (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxx arvelduskontole 10010412276017 - SEB Pank AS is

Lugeda, et Sxxxxl F.V tn täi ud täies ulatuses kahju hüvitamise kohustuse kannatanu Õxxxxxxxxx ees (summas 100 eurot). Lugeda, et Sxxxxx F.V atanu on täitnud täies ulatuses kahju hüvitamise kohustuse kann xxxxxxxxxxx ees (summas 333 eurot). Lugeda, et Sxxxxx F.V xxxxxxxxxxx on täitnud kahju hüvitamise kohustuse kannatanu ees summas 200 (kakssada) eurot.

Lugeda, et Sxxxxl F.V on täitnud kahju hüvitamise kohustuse kannatanu xxxxxxxxxxxxx ees summas 600 (kuussada) eurot.

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Sxxxxl F.V (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt xxxxxxxxxxxx) ja M.J

xxxxxxxxxxt 2 alusel vanemalt

(alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg

xxxxxxxxxxxxxxxx riteoga tekitatud kahju katteks kannatanu t)

solidaarselt välja ku xxxxxxxxxxxxxx 70 senti. Kahju tule kasuks 169 (ükssada kuuskümmend üheksa) eurot hüvitada xxxxxxxxxxxxxx arvelduskontole 10010679365017 AS- SEB Pank. is

Lugeda, et Sxxxxl F.V on täitnud kahju hüvitamise kohustuse kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ees summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot 85 senti ja M.J Lxxxxxxx on täitnud kahju hüvitamise kohustuse summas 85 (kaheksakümmend viis) eurot. Kahj hüvitamise kohustus ees lugeda täidetuks. kannatanuxxxxxxxxxxxxxx

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sxxxxx F.V (alaealisel vahendite puudumisel KrMS

§ 188 alusel vanemalt xxxxxxxxxxxx riigituludesse menetluskulude katteks 36 ) ( ) eurot. kolmsada kuuskümmend

Jätta men üks tuhat viiskümmend neli etluskulud summas 1054 ( ) eurot 26 senti Sxxxx F.V

välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S on õigus menetluskulud summas xxxxl F.V 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot tasuda 1 (ü ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustu

he mises

8

alates. Sxxxxl F.V on kohustatud maksma igakuiselt 25 30 . kuupäevaks vähemalt (kolmkümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ

EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99914700030503 -14-6437,

. Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, Sxxxxx xxx. Jõ

KrMS § 180 lg 1 ja § 188 alusel välja mõista M.J Lxxxxxxxx seaduslikult esindajalt

xxxxxxxxxxxxxxxxxx riigituludesse menetluskulude katteks

360 (kolmsad kuuskümmend) eurot.

Jätta menetluskulud summas 561 (viissada kuuskümmend üks) eurot 30 senti M.J Lxxxxxxxxseaduslikult esindajalt xxxxxxxxxxxxxxxxx

t välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.J Lxxxxxxxx seaduslikul esindajal xxxxxxxxxxxxxxl eurot on õigus menetluskulud summas 360 (kolmsada kuuskümmend) tasuda 1 (ü ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. he M.J esindaja xxxxxxxxxxxxxx on kohustatud maksma igakuiselt 25 na . kuupäevaks vähemal 30 (kolmkümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ

EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99914700030516 -14-6437,

. Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, M.J.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista F.V lt riigituludesse menetluskulude katteks 748 ( ) eurot 50 senti. seitsesada nelikümmend kaheksa

Jätta menetluskulud summas ükssada kakskümmend 120 ( ) eurot 24 senti F.V-l välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.V on õigus menetluskulud summas 748 (seitsesada

) aasta jooksul nelikümmend kaheksa) eurot 50 senti eurot tasuda 1 (ühe kohtuotsuse jõustumisest alates. F.V on kohustatud maksma igakuiselt

25 eurot 38 senti kuni kogusumma . kuupäevaks vähemalt 62 (kuuskümmend kaks) tasumiseni.

Riigi ka - ja Tolliameti

suks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ

EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99914700030529 -14-6437, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, F.V“.

9

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.O lt riigituludesse menetluskulude katteks 664 (kuussada kuus ) eurot 50 senti. kümmend neli

Jätta menetluskulud summas 93 (üheksakümmend kolm) eurot 24 senti U.O lt välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et U.O on õigus menetluskulud summas 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti uda 1 (ü tas he) aasta jooksul kohtuotsus

jõustumisest alates. U.O on kohustatud maksma igakuiselt . kuupäevaks 25 vähemalt 55 (viiskümmend viis) eurot 38 senti kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ

EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99914700030532 -14-6437, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, U.O“.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.A-lt riigituludesse menetluskulude kattek 480 ( ) eurot. nelisada kaheksakümmend

Jätta kriminaalmenetlus kulud summas 488 (nelisada kaheksa kaheksa) euro e kümmend 8 senti

T.A-lt välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et T.A-l on õigus menetluskulud summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot tasuda 1 (ü ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumises

he

a 25 lates. T.A on kohustatud maksma igakuiselt . kuupäevaks vähema 40 (nelikümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ

EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99914700030545 -14-6437, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, T.A “.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.O-lt riigituludesse menetluskulud katteks 700 (seitsesada) eurot 50 senti.

Jätta menetluskulud summas ükssada viiskümmend viis 155 ( ) eurot 40 senti Ole Vassi

ljevilt välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.O-l on õigus menetluskulud summa

700 (seitsesada) eurot 50 senti he tasuda 1 (ü ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumises

alates. J.O on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemal 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 38 senti kuni kogusumma tasumiseni.

10

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ

EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99914700030558 -14-6437, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, J.O

“.

M aksegraafiku enetluskulude tasumiseks määratud m mittetäitmisel loetakse kõig te

makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimisek kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KarS § 831 lg 1 84 alusel F.V-lt riigi tuludesse

ja § välja mõista süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks

165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot.

Väljamõistetud summa 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumises

tuleb tasuda arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) võ EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS

Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal)

Viitenumber tasumisel on 99914700030752. Selgi

tusse tuleb märkida „1

-14-6437 konfiskeerimise asendamine, F.V“ .

KarS § 831 lg 1 saadud ja § 84 alusel konfiskeerida U.O lt riigi tuludesse süüteoga vara konfiskeerimise asendamiseks

150 (ükssada viiskümmend) eurot.

Väljamõistetud summa 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumises

tuleb tasuda arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) võ EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS

Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal).

Viitenumber tasumisel on 99914700030749.

-14-6437

Selgitusse tuleb märkida „1 konfiskeerimise asendamine, U.O“.

KarS § 831

lg 1

ja § 84 alusel konfiskeerida J.O-lt riigi tuludesse süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks

100 (ükssada) eurot.

Väljamõistetud summa 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumises

tuleb tasuda arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) võ EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS

Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal)

Viitenumber tasumisel on 99914700030765.

-14-6437

Selgitusse tuleb märkida „1 konfiskeerimise asendamine, J.O

“.

KrMS § 126 hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendiks lg 3 p 4 alusel olev „Makita“ akudrelli aku.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasjas asitõendiks olev

CD plaa videosalvestisega 31.03.2014. as Maximas a toimunud alkoholi varguse kohta Jõgeva linn kriminaalasja juurde.

11

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on olulisel rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppe kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määrus Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu kaebuse lahendamise menetluses. Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkulepe sisu te 1. Sxxxxx F.V esitatud süüdistus järgi selles, et KarS § 266 lg 2 p 1, 3 tema:

-alaealisena isikute grupis alaealise xxxxxxxxxxxxxxi ja täisealise T.A-ga ja koos lapseealise xxxxxxxxxxxxxxxxxxa 26.06.2013. a kell 21:00 paiku Jõgevamaal Jõgeva vallas Painküla külas tungis ebaseaduslikult AS Perevara tahte vastaselt Mammu farmi territooriumile ja lauda juures asuvas xxxxxxxxxxxxxxxxkeelust hoolimata, millega rikkus se küüni öövalvuri kannatanu valduse puutumatusele; Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust -alaealisena isikute grupis alaealise xxxxxxxxxxxxxxxx ning koos ja täisealise T.A-ga

lapseealise xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ööl vastu 27.06.2013. a Jõgevamaal Jõgeva vallas

Ellakvere külas tungis ebaseaduslikult valdaja AS Perevara tahte vastaselt Ellekvere farmi territooriumile ja hoonetesse xxxxxxxxxxx öövalvuri keelust hoolimata, kus nad rüüstasid puhkeruumis riidekappe, loopisid laiali kummikindaid ja lasid lahti loomi. Oma tegevusega rikkus Sxxxxl F.V kannatanu Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust valduse puutumatusele; -alaealisena 23.02.2014. a kella 11:00 kuni 12:00 vahelisel ajal las Jõgevamaal Puurmani val

Tammiku külas grupis koos J.O-ga sisenes valdaja xxxxxxxxxxx tahte vastaselt

aknaraami ja aknakla xxxxxxxxxxxxe kuuluvasse xxxxxx tallu. Oma

asi lõhkumise teel tegevusega rikkus Sxxxxx F.V J.O-ga kannatanu xxxxxxxxxxx duse Põhisea

§ 33 sätetega tagatud õigust valduse puutumatusele ja tekita aknaraami ja aknaklaasi s lõhkumisega kannatanule xxxxxxxxxxxxe varalist kahju summas 123 eurot. Sxxxxx F.V

selles, et tema: esitatud süüdistus järgi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 - alaealisena ajavahemikul 06.08.2013. a kuni 15.08.2013. a Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis ukseluku lahtimuukimise

teel elamuxxxx asuvassexxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx kuuluva

korterisse, kus võttis ära sülearvuti Dell väärtusega 549 eurot; - alaealisena, olles varem toime pannud varguse ajavahemikul 06.08.2013. a kuni 15.08.2013.

a xxxxxxxxxa korterist ja 15.10.2013.a Tartu

Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas

Kaubamajas asuvast kauplusest Sportland, süstemaatiliselt, 21.11.2013. a kella 17:00 kuni 21.11.2013. a kella 17:30 vahelisel ajal Jõgeva linnas Suur tn 24 grupis koos J.O-ga , tungis valdaja xxxxxxxxxx - tahte vastaselt võõrasse sõidukisse sõiduauto VAZ 2107 reg nr

xxxxxxx esiuste aknak

toiduja

laaside lõhkumise teel ning võttis ära koti

12

majapidamiskaupadega väärtusega kokku 20 eurot. Kuriteoga tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxx sõidukisse sissetungimise ja vargusega varalist kahju kokku summas 100 eurot;

- 01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a vamaal alaealisena, süstemaatiliselt, vahelisel ajal Jõge

Jõgeva vallas Õuna külas grupis koos J.O-ga võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil tungis elamu asuvasse garaaži võtmega ukse avamise teel x juures , kus võttis ära i „Stiga“ väärtusega 300 eurot; xxxxxxxxxxxx kuuluva trimmer

- 01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a alaealisena, süstemaatiliselt, vahelisel ajal Jõgevamaal

Jõgeva vallas Õuna külas grupis koos J.O Va võõra vallasasja ebaseadusliku

ssiljeviga omastamise eesmärgil tungis ukse luku lõhkumise teel elamu juures asuvasse garaaži, kus x võttis ära mootorsae „Husqvarna 40“ väärtusega 300 eurot ja halli värvi ketassae väärtusega 15 eurot, tekitades xxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku summas 315 eurot;

- 01.01.2014. a kuni 03.04.2014.a

vahelisel ajal

alaealisena, süstemaatiliselt,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibides grupis koos

J.O

iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära akudrell „Makita“ kohvriga, milles laadija lisaakuga väärtusega kokku 199 eurot, ketaslõikur „Makita“ i väärtusega 99 eurot, tekitades xxxxxxxxxxxxxvaralist kahju kokku 298 eurot; - 15.02.2014. a kella 10:00 kuni 15.02.2014.a kella alaealisena, süstemaatiliselt, ajavahemikul 18:15 Jõgeva linnas Sauna tänava kõrval asuvas parklas grupis koos J.O-ga , võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sõid

uauto Citroen Berlingo reg/nr

xxxxxxxx se teel xxxxxxxxxxxx kuulunud uhiukse klaasi lõhkumi sõidukisse ja võttis ära mobiiltelefoni Samsung Galaxy Gio GT-S5660 (puutetundliku ekraaniga) väärtusega 135 eurot ja

musta värvi telefonikoti väärtusega 5 eurot ning pruuni värvi prillikarbi väärtusega 10 eurot ja tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxx sõiduki kahjustamisega varalist kahju summas 270 eurot, kokku varalist kahju summas 423,50 eurot; - 21.02.2014. a alaealisena, süstemaatiliselt, kella 14:00 kuni 15:00 vahelisel ajal Jõgevamaal

Puurmani vallas Tammiku külas võõra vall eadusliku omastamise eesmärgil

asasja ebas

süstemaatiliselt grupis koos J.O-ga tungis talu lukustamata ukse kaudu xxxxxxxxxxxile kuuluva xxxxxx talu ruumidesse ning võttis ära järgnevad vallasasjad: talu esikust musta värvi kaablirulli, akulaadija „Start“, hüdrofoori „Nocchi“ ja talu laudaruumist oranži värvi sinise raamiga üherattalise aiakäru väärtusega 30 eurot; - 24.02.2014. a ajavahemikul alaealisena, süstemaatiliselt, kella 12:00 kuni 13:00 Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas võõra v seadusliku omastamise eesmärgil

allasasja eba grupis

koos J.O-ga sisenes eelnevalt nende poolt 23.02.2014. a lõhutud akna kaudu

xxxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxxxxxtallu ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgnevad vallasasjad: pruuni värvi õmblusmasina „Butterfly“ väärtusega 1000 eurot, veekannu väärtusega 20 eurot, nelja e põdrasarve nagi väärtusega 50 eurot, vana gaasilam -viie harus bi

ilma klaasita väärtusega

10 eurot, elektrikaabli rulli tekitades 3x2,5 väärtusega 50 eurot, kannatanu xxxxxxxxxxxxx varalist kahju summas 1130 eurot;

- alaealisena 18.03.2014. a , süstemaatiliselt, kella 18.00 ajal Jõgevamaal Puurmani vallas

Tammiku külas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

grupis koos J.O-ga tungis akna lahtimuukimise teelxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxxxxxxxxxxx

tallu ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised vallasasjad: võsalõikur

„Shintaiwa“ seeria nr 8028164 DVD kodukino komplekt „Philips“ nr

hinnaga 540 eurot, PROD.NO.VN1F0445387986 koos ba hinnaga 340 eurot sskõlari ja ühe väikse kõlariga , 32“

teler hinnaga 300 eurot

„Vestel“ , 20“ teler „Finlux“ koos juhtmetega hinnaga 180 eurot, mikrolaineahi „Galanz“ nr R07041111 , akudrell „Makita“ nr 20122395442 hinnaga 80 eurot koos laadija ja ühe lisa a , akuketaslõikur „Makita“ kuga hinnaga 125 eurot hinnaga 210 eurot, „Makita“ ketaslõikuri aku hinnaga 70 eurot, freooni vaakumpump „Tecnosystemi“ hinnaga 300

13

eurot hinnaga 500 eurot, resiiver , nurgasaag „Makita“ nr 201029209 mitte töökorras (helivõimendi) musta värvi väärtuseta, oranž redel „Clint“ - hinnaga 80 eurot, nelja astmeline alumiiniumredel hinnaga 35 eurot

, survepesur „Nilfisk“ nr 12016119/50/2007 koos voolikuga hinnaga 200 eurot, tolmuimeja „Lux“ nr 238277 koos kolme otsiku ja voolikuga hinnaga 1600 eurot hinnaga 100 eurot , „Wesico Project“ kirjaga tööriided , halli värvi juukselõikusaparaat

„Philips“ , 1,75 liitrine „Jägermeister“ alkoholipudel hinnaga 30 eurot hinnaga 40 eurot, erinevad väiksed suveniirnapsud 6 tk hinnaga 25 eurot, klaasist purk 50 eurosendiste müntidega kogusummas umbes 100 eurot, „Lapin Kulta“ 0,33 ml õllepurgid 15 tk , Türgi hinnaga 15 eurot kirjadega punast värvi tulemasin , põhjus hinnaga 5 eurot tades kannatanule xxxxxxxxxxxxxxx

varalist kahju kokku 4875 eurot ja plastikakna rikkumisega sissetungimisel tekitati varalist kahju 100 euro suuruses summas;

- alaealisena 31.03.2014. a

, süstemaatiliselt, kella 15:52 ajal viibides Suur tn 19/21 Jõgeva linnas kauplus Maxima

se võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kauplu riiulist

võõra vallasasjana käsitletava ühe pudeli alkoholi 0,5 l „Caribba Blango“ väärtusega 6,59 eurot, pani kauba (pudeli) kotti ja möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Kuriteoga tekitas Sxxxxx F.V MAXIMA EESTI -le varalist kahju 6,59 euro OÜ t. Sxxxxx F.V

selles, et tema: esitatud süüdistus järgi KarS § 215 lg 2 p 1, 2

-alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 09.03.2014. a kella 21:56

ajal F.V elamu vahetus läheduses grupis koos alaealise M.J Lxxxxxxxxx

- kortermaja ette pargitud a võttis omavoliliselt võõra vallasasja

xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxhalli e kuuluva lukustamata ustega sõiduauto Audi 80, reg nr värvi vl. 1987a vin.WAUZZZ89ZHA428847) ja kasutas seda ajutiselt, mis seisnes selles, et tõukas koos M.J Lxxxxxxxx

iga sõiduauto parkimiskohast ära ning seejärel sõitis koos M.J Lxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx8 xxxxx asuva maja juurde, kus sõiduk S F.V juhtimisel kaldus sõiduteelt paremale haljasalale ja sõiduauto parema küljega vastu puud;

- alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja asja omavolilise kasutamise,

27.03.2014. a kella 00:10 kuni 27.03.2014. a kella 03:30 vahelisel ajal viibides

Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas elamus is, võttis sõiduki

x asuvas xxxxxxxxxx korter

süütevõtmed ja seejärel maja juures asuvast garaažist omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil xxxxxxxxxxxx reg nr xxxxxxxx kuuluva sõiduauto MAZDA 626 (hõbedast värvi vl. 1998. a vin. JMZGF14P201142236), millega sõitis Tartu Jõgeva - - avete mnt 46,1 km- Ar - l Õuna

Mutso teeristmikul paremale teepiirdesse, kahjustades sellega sõiduki ning seejärel tagasi t Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas asuva elamu

xxxjuurde. Sxxxxl F.V

selles, et tema alaealisena 19.03.2014. a esitatud süüdistus järgi KarS § 121 kella 20:00 ajal F.V korteris pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi plastmassist karguga kaks korda xxxxxxxxxxxxxxxxxxx pea piirkonda,

ühe korra parema käe rusikaga ma piirkonda ja ühe korra

xxxxxxxxxxxxxxxxx parema sil

plastmassist karguga vasaku rindkere aksilaarjoonel alumiste roiete piirkonda, põhjustades

kannatanule valu ja tervisekahjustusedpea pindmised hulgivigastused, põrutuse näo ja

rindkere piirkonnas. L

isaks lõi plastmassist karguga puruks koteri köögiakna sisemise aknaklaasi ja lõhkus ära erinevad lauanõud, põhjustades kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 40 eurot.

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav Sxxxxl F.V kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 1 aasta vangistust.

14

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 121 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks

3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. eelvangistus 01.- KarS § 68 lg 1 alusel 03.04.2014. a, s.o 3 päeva, arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on . 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui

SxxxxxxF.V 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohustada Sxxxxx F.V käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha või asuma omandama eriala alates septembrist 2014; KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma ettenähtud psühhiaatrilisele ravile; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte viibima xxxxxxxxxxxxxjevi korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxja mitte suhtlema kuritegudes kaasosalise J.O-ga .

VÕS § 1043 alusel välja mõista Sxxxxl F.V, temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt xxxxxxxxxxxt kuriteoga tekitatud kahju katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxxxx 650 eurot ; - -le 6,59 eurot; kannatanu Maxima Eesti OÜ - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 40 eurot.

VÕS § 1043 alusel välja mõista Sxxxxx F.V, temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt xxxxxxxxxxxxxsolidaarselt J.O-ga kuriteoga tekitatud kahju katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxxx 100 eurot ; - kannatanu xxxxxxxxxxxx 333 eurot e ; - kannatanu xxxxxxxxxxxxx 399 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxxx 423,50 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxxxale 1125 eurot.

VÕS § 1043 alusel välja mõista Sxxxxx F.V, temal varaliste vahendite puudumisel

tsiviilkostjaltxxxxxxxxxxxxx solidaarselt M.J Lxxxxxxxxxxx

(või M.J Lxxxxxxxxxseadusliku esindaja tsiviilkostjaga) kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu – xxxxxxxxxxxxxxxe 169,70 eurot.

2. M.J Lxxxxxxxxxx on esitatud süüdistus järgi selles, et tema KarS § 215 lg 2 alaealisena

09.03.2014 kella 21:56 ajal F.V vahetus läheduses grupis koos alaealise Sxxxxl F.V võttis omavoliliselt võõra vallasasja

- kortermaja ette pargitud xxxxxxxxxxxxxxxx xxx kuuluva lukustamata ustega sõiduauto Audi 80, reg nr AMV (halli värvi vl. 1987a vin.WAUZZZ89ZHA428847) ja kasutas seda ajutiselt, mis seisnes selles, et koos Sxxxxx F.V

koos tõukas sõiduauto parkimiskohast ära ning seejärel sõitis Sxxxxx F.V asuva maja juurde, kus xxxxx sõiduk S F.V juhtimisel kaldus sõiduteelt paremale haljasalale ja sõiduauto parema küljega vastu puud.

KarS

§ 215 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav M.J

Lxxxxxxxxxe kohtus karistuseks . 3 kuud vangistust

15

KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada M.J Lxxxxxxxxkaristusest ja allutada ta 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada M.J käitumiskontrolli ajal järgima

Lxxxxxxxxx kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada M.J Lxxxxxxxxx käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseni.

VÕS § 1043 alusel välja mõista M.J Lxxxxxxxxxx, temal varaliste vahendite puudumisel

tsiviilkostjalt F.V Lxxxxxxxxxx solidaarselt Sxxxxx F.V xxxxl F.V seadusliku (või S

esindaja tsiviilkostjaga) kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx – 169,70 eurot.

3. F.V-le g 2 p 2 on esitatud süüdistus järgi selles, et tema: KarS § 202 l

- 2014. a alguses, jaanuarikuus, olles teadlik, et Sxxxxl F.V J.O on omandanud

vara kuritegelikul teel, omandas neilt eelnevalt xxxxxxxxxxxt varastatud mootorsae „Husqvarna“ väärtusega 300 eurot ja halli värvi ketassae „Rebir“ väärtusega 15 eurot, makstes

omandatud asjade eest Sxxxxx F.V ja J.O-le kokku 30 eurot, hoidis nimetatud esemeid, jättis ketassae enda kasutusse ning turustas mootorsae „Husgvarna“ hiljem 100 euro eest; - 2014.a. alguses, jaanuarikuus, olles KarS

, § 202 lg 2 p 2 järgi tähendatud isik ja olles teadlik et Sxxxxx F.V J.O on omandanud vara kuritegelikul teel, omandas neilt eelnevalt

xxxxxxxxxxxx varastatud akudrelli tusega „Makita“ kohvriga, milles laadija lisaakuga, väär kokku 199 eurot, makstes selle eest Sxxxxx F.V ja J.O-le 80 eurot ning jättis akudrelli enda kasutusse; - 2014. a alguses, jaanuarikuus, olles KarS

, § 202 lg 2 p 2 järgi tähendatud isik ja olles teadlik

et Sxxxxx F.V J.O on omandanud vara kuritegelikul teel, omandas neilt

eelnevalt xxxxxxxxxxxx 99 eurot, makstes

varastatud ketaslõikuri „Makita“ maksumusega selle eest Sxxxxx F.V ja J.O-le 10 eurot, hoidis nimetatud eset ning turustas hiljem 65 euro eest; - 15.02.2014. a, olles KarS

, et Sxxxxx F.V § 202 lg 2 p 2 järgi tähendatud isik ja olles teadlik ja J.O on omandanud vara kuritegelikul teel, omandas neilt eelnevalt varastatud

xxxxxxxxxxxx kuulunud mobiiltelefoni Samsung Galaxy Gio GT-S5660 (puutetundliku

ekraaniga)

makstes väärtusega 135 eurot musta värvi telefonikoti väärtusega 5 eurot, ja

SxxxxxxF.Ve ja J.O-le nende eest kokku 30 eurot ning jättis telefoni enda kasutusse.

KarS § 202 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav F.V le

kohtus karistuseks rahalise karistust 300 päevamäära, üks päevamäär on 3,20 eurot, . s.o 960 eurot KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline koheselt tasumisele karistus tasumisele ositi, s.o igakuiselt 100 eurot 28 vähemal . kuupäevaks alates kohtuotsuse kuulutamise järgnevast t kuust . kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni

Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 831

ja § 84 alusel kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 165 eurot.

16

4. U.O-le on esitatud süüdistus järgi selles, et tema KarS § 202 lg 1 olles teadlik

SxxxxxxF.V

J.O

poolt 18.03.2014. a kella 18.00

ajalxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalus toime pandud

sissetungimisega ebaseaduslikult omastatud erinevatest kodumasinatest ja tööriistadest,

18.03.2014. a kella 20:30 paiku ostis Sxxxxx F.V 150 euro eest järgnevad esemed:

võsalõikuri „Shintaiwa“ seeria nr 8028164 hinnga 540 eurot, DVD kodukino komplekt „Philips“ nr PROD.NO.VN1F0445387986 koos basskõlari ja ühe väikse kõlariga väärtusega

340 eurot, 32“ teler „Vestel“ väärtusega 300 eurot, 20“ teler „Finlux“ koos juhtmetega kokku

väärtusega , akudrell „Makita“ nr 20122395442 koos laadija ja ühe lisa 180 eurot akuga

väärtusega kokku 125 eurot, „Makita“ akuketaslõikur väärtusega 210 eurot, „Makita“

ketaslõikuri aku väärtusega 70 eurot, freooni vaakumpump „Tecnosystemi“ väärtusega

300

eurot, nurgasaag „Makita“ nr 201029209 väärtusega mitte töökorras

500 eurot, resiiver (helivõimendi) musta värvi väärtuseta, tolmuimeja „Lux“ nr 238277 koos kolme otsiku ja - voolikuga 1600 eurot, s. o asju es 4165 eurot. Asjad omandas Sxxxxx väärtusega koguväärtus

F.V 150 euro eest. Sellega U.O panemise omandades teadlikult süüteo toime tulemusena saadud vara ning turustas omandatud vara xxxxxxxxxxxxxxxxx 300 euro eest.

KarS § 202 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav U.O le kohtus karistuseks . 3 kuud vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui U.O

1 aasta ja 8 kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 831

ja § 84 alusel kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 150 eurot.

5. T.A-le KarS § on esitatud süüdistus 266 lg 2 p 1, 3 tema: järgi selles, et

-isikuna, kes on varem karistatud omavolilise sissetungimise eest, s.o vähemalt teist korda, isikute grupis alaealise Sxxxxx F.V alaealise xxxxxxxxxxxxxxxxx ning koos lapseealise

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 26.06.2013. a kell 21:00 paiku Jõgevamaal Jõgeva vallas Painküla külas tungis ebaseaduslikult AS Perevara tahte vastaselt Mammu farmi territooriumile ja lauda

juures asuvasse küüni öövalvurixxxxxxxxxxxxxxxxxxelust hoolimata, millega rikkus kannatanu valduse puutumatusele; Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust - isikuna, kes on varem karistatud om

avolilise sissetungimise eest, s. o vähemalt teist korda, isikute grupis alaealise Sxxxxx xxxxxja alaealise xxxxxxxxxxxxxxxxx ning koos lapseealise Jõ

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ööl vastu 27.06.2013. a Jõgevamaal Jõgeva vallas Ellakvere külas tungis ebaseaduslikul valdaja AS Perevara tahte vastaselt Ellekvere farmi territooriumile ja t

hoonetesse xxxxxxxxxx öövalvuri keelust hoolimata, kus nad rüüstasid puhkeruumis

riidekappe, loopisid laiali kummikindaid ja lasid lahti loomi. Oma tegevusega rikkus xxxxxxxxxxxxxkannatanu valduse puutumatusele. Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale T.A-le

kohtus karistuseks . 3 kuud vangistust KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangi täielikult täitmisele mitte pöörata, kui T.A stust

T.A ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75

18 kuulisel katseajal sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

17

6. J.O-le on esitatud s

üüdistus järgi selles, et tema KarS § 266 lg 2 p 1, 3 23.02.2014.a kella 11:00 kuni 12:00 vahelisel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

külas grupis koos alaealise Sxxxxx F.V sisenes valdaja xxxxxxxxxxx tahte vastaselt

aknaraami ja aknakla ise teel xxxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxxxxxxxxxx. Oma asi lõhkum tegevusega rikkus J.O kannatanu xxxxxxxxxxi Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud

õigust aasi lõhkumisega kannatanule

valduse puutumatusele ja tekita aknaraami ja aknakl s xxxxxxxxxxxxe varalist kahju summas 123 eurot. J.O-le

selles, et tema: on esitatud süüdistus järgi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 - olles toime pannud vargused 03.10.2012. a Jõgeva linnas Grossi poes, 28.03.2013. a Jõgeva Selveris ja 25.06.2013. a Jõgeva linnas kaupluses „Maxima“, süstemaatiliselt, 21.11.2013. a kella 17:00 kuni grupis koos alaealise Sxxxxx 17:30 vahelisel ajal Jõgeva linnas Suur tn 24 F.V tungis valdaja xxxxxxxxxx

tahte vastaselt võõrasse sõidukisse sõiduauto VAZ 2107 -

reg nr xxx ANU esiuste aknaklaas toiduja

ide lõhkumise teel ning võttis ära koti majapidamiskaupadega väärtusega kokku 20 eurot. Kuriteoga tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxx sõidukisse sissetungimise ja vargusega varalist kahju kokku summas 100 eurot; - 01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a süstemaatiliselt, ajavahemikus Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos xxxxxx F.V

tungis elamu x juures asuvasse garaaži võtmega ukse avamise teel, kus võttis ära xxxxxxxxxxxx kuuluva trimmer

i „Stiga“ väärtusega 300 eurot; - ajavahemikul 01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a süstemaatiliselt, Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas grupis koos võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Sxxxxl F.V

tungis ukse luku lõhkumise teel el juures asuvasse garaaži, võttis ära mootorsae amu x kust

„Husqvarna 40“ väärtusega 300 eurot ja halli värvi ketassae väärtusega 15 eurot, tekitades xxxxxxxxxxxe varalist kahju kokku summas 315 eurot;

- süstemaatiliselt, ajavahemikul 01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a F.V elamu x korteris nr x viibides grupis koos Sxxxxx

F.V i

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära akudrell „Makita“

kohvriga, milles laadija lisaakuga väärtusega kokku 199 eurot, ketaslõikur „Makita“ i väärtusega 99 eurot, tekitades xxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 298 eurot;

- 15.02.2014. a ajavahemikul n süstemaatiliselt, kella 10:00 kuni 18:15 Jõgeva linnas Sau a

tänava kõrval asuvas parklas võõra vallasasja

grupis koos alaealise Sxxxxl F.V ebaseadusliku omas

Citroen Berlingo reg/nr xxxxxxx tamise eesmärgil tungis sõiduautosse juhiukse klaasi lõhkumise teel ja võttis ära xxxxxxxxxxxe kuulunud mobiiltelefoni Samsung Galaxy Gio GT-S5660 (puutetundliku ekraaniga) väärtusega 135 eurot musta värvi telefonikoti ,

väärtusega 5 eurot ning pruuni värvi prillikarbi väärtusega 10 eurot. K

annatanule xxxxxxxxxxxe sõiduki kahjustamisega tekitas varalist kahju summas 270 eurot, kokku tekitas varalist kahju summas 423,50 eurot;

-

21.02.2014. a ajavahemikus kella 14:00 kuni 15:00 süstemaatiliselt,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

eadusliku omastamise

külas võõra vallasasja ebas

eesmärgil grupis koos alaealise Sxxxxl F.V tung talu lukustamata ukse kaudu is xxxxxxxxxxxxxe kuuluva xxxxxx talu ruumidesse vallasasjad: talu ning võttis ära järgnevad esikust musta värvi kaablirulli, akulaadija „Start“, hüdrofoori „Nocchi“ ja talu laudaruumist oranži värvi sinise raamiga üherattalise aiakäru väärtusega 30 eurot;

- 24.02.2014. a ajavahemikul kella 12:00 kuni 13:00

süstemaatiliselt,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

seadusliku omastamise

külas võõra vallasasja eba eesmärgil grupis koos alaealise Sxxxxx F.V sisenes eelnevalt nende poolt 23.02.2014. a

lõhutud akna kaudu e tallu ja võttis ebaseadusliku

xxxxxxxxxxxxe kuuluvasse xxxxx

omastamise eesmärgil ära järgnevad vallasasjad: pruuni värvi õmblusmasina „Butterfly“

18

väärtusega 1000 eurot, veekann väärtusega 20 eurot, nelja e põdrasarve nagi

u -viie harus väärtusega 50 eurot, vana gaasilambi ilma klaasita väärtusega 10 eurot, elektrikaabli rulli 3x2,5 väärtusega 50 eurot, tekitades kannatanu xxxxxxxxxxxxx varalist kahju summas 1130 eurot;

- kella 18.00 ajal F.V

süstemaatiliselt, 18.03.2014. a

külas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

grupis koos alaealise Sxxxxx F.V tungis akna lahtimuukimise teel xxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxxxxxxxxxxx tallu ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised vallasasjad: võsalõikur „Shintaiwa“

seeria nr 8028164 hinnaga 540 eurot, DVD kodukino komplekt „Philips“ nr PROD.NO.VN1F0445387986 koos basskõlari ja ühe väikse kõlariga , 32“ hinnaga 340 eurot

teleri hinnaga 300 eurot i hinnaga 180 eurot

„Vestel“ , 20“ teler „Finlux“ koos juhtmetega , mikrolaineahi „Galanz“ nr R07041111 „Makita“ nr 20122 hinnaga 80 eurot, akudrell 395442 koos laadija ja ühe lisa , akuketaslõikur „Makita“ akuga hinnaga 125 eurot hinnaga 210 eurot, „Makita“ ketaslõikuri aku , freooni vaakumpump „Tecnosystemi“ hinnaga 70 eurot hinnaga

300 eurot hinnaga 500 eurot, resiiver , nurgasaag „Makita“ nr 201029209 mitte töökorras (helivõimendi) musta värvi väärtuseta, oranž redel „Clint“ - hinnaga 80 eurot, nelja astmeline alumiiniumredel hinnaga 35 eurot

, survepesur „Nilfisk“ nr 12016119/50/2007 koos voolikuga hinnaga 200 eurot, tolmuimeja „Lux“ nr 238277 koos kolme otsiku ja voolikuga hinnaga 1600 eurot hinnaga 100 eurot , „Wesico Project“ kirjaga tööriided , halli värvi juukselõikusaparaat

„Philips“ , 1,75 liitrine „Jägermeister“ alkoholipudel hinnaga 30 eurot hinnaga 40 eurot, erinevad väiksed suveniirnapsud 6 tk hinnaga 25 eurot, klaasist purk 50 eurosendiste müntidega kogusummas umbes 100 eurot, „Lapin Kulta“ 0,33 ml õllepurgid 15 tk , Türgi hinnaga 15 eurot kirjadega punast värvi tulemasin , põhjus hinnaga 5 eurot tades kannatanule xxxxxxxxxxxxxxx

varalist kahju kokku 4875 eurot ja plastikakna rikkumisega sissetungimisel tekitati varalist kahju 100 euro suuruses summas.

J.O-le

olles teadlik on esitatud süüdistus järgi selles, et tema, KarS § 202 lg 1

Sxxxxl F.V poolt ajavahemikul 06.08.2013. a kuni 15.08.2013. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtoimepandud kuriteost asjaoludes, et

Sxxxxl F.V ukseluku lahtimuukimise teel xxxxxxxxxx korterisse, kus võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sülearvuti Dell väärtu turustas süüteo sega 549 eurot,

toimepanemise tulemusena saadud vara, vahetult enda valdusesse saadud , sülearvuti Dell müües selle edasi xxxxxxxxxxxxx 100 euro eest.

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav J.O-le

kohtus karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

KarS § 202 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süü

distatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista karistuseks

2 aastat vangistust. - KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 07. 09.04.2014. a, 3 päeva, arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on . Karistuse

1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust kandmise algust lugeda J.O kinnipidamisest, s.o alates 13.06.2014. a.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 831

ja § 84 alusel kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 100 eurot. VÕS § 1043 alusel välja mõista J.O-lt solidaarselt Sxxxxl F.V temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt xxxxxxxxxxxxx kuriteoga tekitatud kahju katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxe 100 eurot ;

19

- kannatanu xxxxxxxxxxxxx 333 eurot ; - kannatanu xxxxxxxxxxxxx 399 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxx 423,50 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx 1125 eurot.

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Sxxxxx F.V, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Ta on teadlik, millest tsiviilhagid koosnevad ja on nõus, et kahjud on tema poolt tekitatud. Hagid võtab ta õigeks.

Kohtuistungil kinnitas alaealise seaduslik esindaja, tsiviilkostja xxxxxxxxxxxx et b ta jää

kokkulepe juurde, ta on saanud kokkuleppe sõlmimisel saanud väljendada oma tahet tsiviilhagide osas. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.J Lxxxxxxx, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja geks. ta jääb selle juurde. Tsiviilhagi võtab õi Kohtuistungil kinnitas alaealise seaduslik esindaja tsiviilkostja F.V Lxxxxxxx, et talle on kokkulepe arusaadav, ta jääb selle juurde. Ta on nõus hagiga, mis

xxxx xxxxxni vastu esitatud Li on. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav F.V, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja

ta jääb selle juurde. Konfiskeerimisega on nõus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav U.O, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja Konfiske

, on õiglane ta jääb selle juurde. erimisega on nõus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav T.A

, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja

ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.O , et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Talle on arusaadav, millest koosnevad tsiviilhagid ja ta võtab need õigeks. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et k

riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdistatavad

kokkuleppemenetluses süüdi ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele, st Sxxxxx F.V süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2; § 266 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 121 järgi; M.Jx

süüdi KarS § 215 lg 2 p 2 järgi; F.V süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi; U.O süüdi KarS § 202 lg 1 järgi; T.A süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi; J.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 266 lg 2 p 1, 3; § 202 lg 1 järgi. F.V-le tuleb vastavalt kokkuleppele mõista rahaline karistus, mille päevamäära suuruse arvestamisel tuleb lähtuda KarS § 44 lg-st 2 ja 3 ning teatisest kahtlustatava keskmise

päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et

. Nimetatud teatistelt F.V keskmiseks päevasissetulekuks on 0 eurot (II kd, tl 74). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta KarS § 44 lg s 2 sätestatud miinimumpäevamäär, s.o 3,20 - eurot. Seega on 300 on 960 eurot. päevamäära rahaliseks suuruseks

20

III Tsiviilhagid Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx, kes on Sxxxxx F.V-lt toime pandud kuriteo

tõttu esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamiseks summas 650 eurot ning Sxxxxl F.V J.O poolt toime pandud kuriteo tsiviilhagi summas tõttu esitanud 399 eurot. Kahju tuleb hüvitada Exxxx Sxxx arveldusarvele 10011594473229 AS- SEB Pank is (I kd, tl 215).

Kohtule on esitatud maksekorraldus nr 340, millest nähtuvalt on Ursula K.T 03.11.2014. a tasunud Sxxxxx F.V xxxxxxxxxxxx 200 eurot, ja Sxxxxx F.V pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V tasunud 10.09.2014. a ja 25.07.2014. a tasunud kokku 400 eurot. Sellest tulenevalt on Sxxxxx F.V hüvitanud kannatanu Exxxx Sxxxxe käesolevaks ajaks 600 eurot, tasumata osa 50 eurot. Solidaarne Sxxxxx F.V J.O kahju hüvitamise kohustus on kannatanu ees täies ulatuses tasumata. Kriminaalasjas on kannatanuks , kes on Sxxxxx F.V poolt toime pandud Maxima Eesti OÜ

kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. Maxima Eesti xxxxxxxxxxxx

OÜ esindaja on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju (I kd, tl 201). hüvitamiseks summas 6,59 eurot

Kohtule on esitatud K.T pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V

tasunud 18.06.2014. a Maxima Eesti OÜ hüvitanud -le 6,59 eurot. Seega on Sxxxxx F.V kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxxxxx, kes on Sxxxxx F.V poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahj (I kd, tl 171). u hüvitamiseks summas 40 eurot

Kohtule on esitatud Sxxxxl F.V

pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V

tasunud 18.07.2014. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxx eurot. Seega on Sxxxxx F.V 40 hüvitanud kannatanule tekita

tud kahju täies ulatuses. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx kes on Sxxxxx F.V J.O poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 eurot. Kahju tuleb hüvitada Õxx Ixxxxx arvelduskontole 10010383435013 AS- SEB Pank (I kd, tl 90). is

Kohtule on esitatud Sxxxxx F.V xxxxx F.V

pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on S tasunud 18.07.2014. a xxxxxxxxxxxx 100 eurot. Seega on SxxxxxxF.V ud kannatanule hüvitan tekitatud kahju täies ulatuses. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx, kes on Sxxxxx F.V J.O poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju amiseks summas 333 eurot (I kd, tl 158). hüvit

Kohtule on esitatud Sxxxxx F.V xxxxl F.V

pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on S tasunud 03.08.2014. a ja 30.08.2014. a tasunud xxxxxxxxxxxxe kokku 333 eurot. Seega on Sxxxxx F.V

hüvitanud kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxx, kes on Sxxxxx F.V J.O poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 423,50 eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxx arvelduskontole 10102022653006 AS- SEB Pank (I kd, tl 137). is

Kohtule on esitatud Sxxxxx F.V xxxxx F.V

pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on S tasunud 23.07.2014. a xxxxxxxxxxle 200 eurot. Seega on Sxxxxl F.V kannatanule tekitatud kahju osaliselt.

21

Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxx, kes on Sxxxxl F.V J.O poolt

toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxxxon esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1125 eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxx arvelduskontole 10010412276017 AS- SEB Pank (I kd, tl 71-72). is

Kohtule on esitatud Sxxxxl F.V

pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V

tasunud 22.08.2014. a xxxxxxxxxxxxxxx 200 eurot. Samuti on kohtule esitatud maksekorraldused nr 331 ja 339, millest nähtuvalt on xxxxxxxxxxx tasunud 21.10.2014. a ja

25.09.2014. a Rxxxxxxxxxxxxxx kokku 400 eurot. Seega on Sxxxxx F.V hüvitanud kannatanule tekitatud kahju osaliselt.

Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxx , kes on Sxxxxl F.V M.J Lxxxxxxxx e

poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxte on eistanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 169,70 eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxxx arvelduskontole 10010679365017 AS- SEB Pank (II kd, tl 26). is

Kohtule on esitatud Sxxxxx F.V xxxxx F.V

pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on S

tasunud 04.06.2014. axxxxxxxxxxxxxxxe 84,85 eurot. Samuti on kohtule esitatud

maksekorraldus nr 8

Lxxxxxxxx tasunud

9, millest nähtuvalt on F.V

xxxxxxxxxxxxxxxxx05.11.2014. a 85 eurot. Seega on Sxxxxx F.V M.J hüvitanud kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 7, § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1, 3 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et ahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui k tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et e on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui kahju tekitamin tegemist on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

22

Kõik süüdistatavad, kelle vastu on kriminaalmenetluses tsiviilhagid esitatud (Sxxxx F.V, M.J ja J.O ) on kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil selgitatu

kohaselt võtnud sõnaselgelt õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ja on nõustunud hüvitama kuritegudega tekitatud kahjud kannatanutele. Süüdistatavad on kinnitanud, et neile

on arusaadav ja teada tsiviilhagide suuruse kujunemine. Sellest tulenevalt peab kohus

põhjendatuks tsiviilhagid rahuldada. siviilhagide läbi

Kohtu hinnangul puuduvad alused t vaatamata või rahuldamata jätmiseks. Süüdistatavad S on alaealised, mistõttu vastutavad nende poolt xxxxx F.V M.J Lxxxxxxx tekitatud kahjude eest vastavalt seadusele nende seaduslikeks esindajateks olevad vanemad. KrMS § 39 lg 1 kohaselt tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks isik, kes seaduse

järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2014. a määrusega tunnistati alaealise M.J Lxxxxxxxx tsiviilkostjaks tema ema F.V Lxxxxxxxx, kes kannab varalist vastutust alaealise M.J -128). i õigusvastaste tegude eest (II kd, tl 127 Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.04.2014.a määrusega tunnistati alaealise

Sxxxxl F.V tsiviilkostjaks tema ema xxxxxxxxxxx, kes kannab varalist vastutust alaealise Sxxxxl F.V -187). õigusvastaste tegude eest (II kd, tl 184 VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14– 18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Süüdistatavate Sxxxxx Jxx ja M.Jx vanemad xxxxxxxxxxx ja F.V Lxxxxxxxx

on kokkulepet allkirjastades ja kohtus antud selgituse kohaselt nõustunud võtma vastutust alaealiste laste tekitatud kahjude eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sxxxxx F.V (temal vahendite puudumisel seaduslikult

esindajal Uxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx (650 eurot) - leb hüvitada Maxima Eesti OÜ , le (6,59 eurot) ja Sergei J.O-le (40 eurot) kuritegudega tekitatud kahjud. Kuna Sxxxxx F.V

on eelnimetatud kahjud kannatanutele hüvitanud, peab kohus oluliseks seda kohtuotsuse resolutsioonis märkida, selleks, et välistada võimalike täitmisnõuete esitamist. Eeltoodust ja - 1 tuleb Sxxxxx F.V (temal vahendite puudumisel VÕS § 137 lg lähtuvalt st

seaduslikult esindajalt Uxxxxa F.V J.O-lt solidaarselt välja mõista

xxxxxxxxxxxe (100 eurot), xxxxxxxxxxx 33 eurot),xxxxxxxxxpale (399 eurot), le (3 xxxxxxxxxxxx (423,50) ja xxxxxxxxxxxxxxe (1125 eurot) kuritegudega tekitatud kahju. Kuna Sxxxxl F.V xxxxxxxxxxle ja xxxxxxxxxxxxx tekitatud kahjud ja hüvitanud täies ulatuses

osaliselt xxxxxxxxxxxe ja xxxxxxxxxxxxxxx, peab kohus oluliseks seda kohtuotsuse resolutsioonis märkida, selleks, et välistada võimalike täitmisnõuete esitamist. Kuna tegemist

on aga solidaarkohustusega, peab kohus oluliseks selgitada, et Sxxxxx xxx Jõ on vastavalt VÕS § 69 lg le 2 tagasinõue J.O suhtes, v.a osas, mill - es tuli kahju eest vastutada Sxxxxx F.V endal.

Eeltoodust ja VÕS § 137 lg lähtuvalt -st 1 tuleb SxxxxlxF.V (temal vahendite puudumisel

seaduslikult esindajalt Uxxxxxxxxxxx ja M.J Lxxxxxxxxxx (temal vahendite puudumisel )

seaduslikult esindajalt F.V Lxxxxxxxxxt) xxxxxxxxxxxxtele solidaarselt välja mõista (169,70 eurot) kuriteoga tekitatud kahju. Kuna Sxxxxx F.V M.J Lxxxxxxn on eelnimetatud kahju kannatanule hüvitanud, peab kohus oluliseks seda kohtuotsuse resolutsioonis märkida, selleks, et välistada võimalike täitmisnõuete esitamist.

IV Konfiskeerimine

23

Süüdistatav F.V ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse KarS § 83 1 ja § 84 alusel kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 165 eurot. Süüdistatav U.O ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse KarS § 83 1 ja § 84 alusel kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 150 eurot. Süüdistatav J.O-ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse KarS § 83 1 ja § 84 alusel kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 100 eurot. Kohtuistungil kinnitasid F.V , U.O ja J.O , et nad on nõus tulu konfiskeerimisega vastavalt kokkuleppele. KarS § 831 k lg 1 sätestab, et ohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

KarS § 84 sätestab, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et F.V omandas J.O-lt ja

Sxxxxx F.V dal 100 30 euroga mootorsae „Husqvarna“, mille hiljem turustas Aruküla laa euroga ning 10 euroga ketassae „Makita“, mille turustas Aruküla laadal 65 euroga (II kd, tl 69-

70). Samuti on tuvastatud, et F.V omandas Sxxxxx F.V J.O-lt

ketassae „Rebir“, väärtusega 15 eurot, akudrelli „Makita“, väärtusega 199 eurot (maksis omandamisel 80 eurot) ja mobiiltelefoni Samsung Galaxy, väärtusega 135 eurot, ja telefonikoti väärtusega 5 eurot (maksis 30 eurot jättis ). Nimetatud esemed F.V enda kasutusse. Akudrell ja ketassaag on kannatanutele tagastatud. Mobiiltelefoni on F.V seoses selle katkiminemisega ära visanud, st ära tarvitanud. Seega on F.V saanud süüteo toimepanemise tulemusena varalist kasu vähemalt 235 eurot (55+70+110), mis seisneb reaalses rahalises kasus, aga ka kasu . tamisväärtuses Kokkuleppe kohaselt taotletakse süüteoga saadud

vara võõrandamisel saadud tulu 165 euro konfiskeerimist. Kohtu hinnangul on ka konfiskeerimisele kuuluv vara kokkuleppe objektiks ja kuna vara kasutamisest saadava tulu täpne kindlakstegemine on raskendatud, on põhjendatud lugeda süüteoga saadud varaks kokku 165 eurot. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et U.O omandas varastatud esemed, makstes nende eest K.T Jõele 150 eurot ja müües need edasi xxxxxxxxxxxxxxxxe 300 euro

eest (I kd, tl 34,IV kd, tl 41, II kd, tl 147-148, tl 167-168). Seega on U.O teeninud

varastatud esemete müügist tulu 150 eurot, mis tuleb temalt konfiskeerida kui süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara.

Kogutud tõenditest nähtub, et J.O on turustanud Sxxxxx Jxx poolt varastatud sülearvuti xxxxxxxxxxxxx 100 euro eest (I kd, tl 105-106, 108-113, II kd, tl 96-97, 167-168). Seega on J.O teeninud varastatud esemete müügist tulu 150 eurot, mis tuleb temalt konfiskeerida kui süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara.

Süüteoga saadud vara konfiskeerimise eesmärgiks on välistada võimalus, et tahtliku süüteo

toimepanemise tulemusena süüdistatavad rikastuksid. Kuna kuriteoga saadud vara on süüdistatavad käesolevaks ajaks ära tarvitanud, tuleb kohaldada konfiskeerimise asendamist.

Sellest ja KarS § 831

-st 1 - 84 tuleb F.V-lt riigi lg st ja § lähtudes välja mõista tuludesse süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 165 eurot, U.O-lt 150 eurot ja J.O-lt 100 eurot.

V Kriminaalmenetluse kulud

24

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

Sxxxxx Jxx määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102,72 eurot (II kd, tl 174-176), 150,72 eurot (II kd, tl 177-179), 108 eurot (II kd, tl 181-182), 97,44 eurot (III kd, tl 56-58) ja 169,44 eurot (III kd, tl 162-164) s.o kokku 628,32 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 253,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 881,76 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1414,26 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib

menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult me

netluskulude vähendamist võimalikult suures ulatuses. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine alaealiste puhul on põhjendatud, kuna alaealiste puhul on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik Menetluskulud tuleks jätta S . xxxxx Jxx kand a. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. S on õigustatud iinjuures

arvesse võtta, et suures osas moodustavad menetluskuludest riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud. See omakorda on seotud sellega, et K.T on kuriteod toime pannud alaealisena ja kaitsja osavõtt on seetõttu olnud KrMS § 45 lg 2 p 1 alusel kohustuslik. Sxxxxx F.V on olnud töötuna arvel. Ta on teinud juhutöid ja teeninud kuus umbes 200 eurot. Käesoleval ajal ta ei tööta, kuid saab peagi tööle minna. Töötasu saab olema miinimumpalk

ta ja töökoht asub Tartus.

Alaealise seaduslik esindaja töötab OÜ s Softcom õmblejana. a Jõ sõnul on tema - Uxxxx xxx töötasu suuruseks 500 eurot, kui ta teeb pikki tööpäevi (12 tundi). Ur – xxxa F.V 2 last Sxxxxx F.V 14- xxxxxxxxxxxx ei tasuta. aastane tütar. Ülalpidamist laste eest Kohus, võttes arvesse, et S kinnitusel on tal võimalik peagi tööle asuda ja hakata xxxxx Jxx teenima iseseisvat kindlat sissetulekut, peab põhjendatuks menetluskulud välja mõista Sxxxxx

F.V. Olukorras, kus Sxxxxl F.V piisavad rahalised vahendid siiski puuduvad, tuleb menetluskulusid tasuda KrMS § 188 Sxxxxl F.V esindajal Uxxxxx F.V. Siinjuures arvestas kohus, et Uxxxxx F.V on Sxxxxl F.V rahaliselt toetanud ja aidanud tasuda suures

ulatuses käesolevas kriminaalmenetluses esitatud kannatanute tsiviilhagisid. Uxxxxa Jxx sissetulekud ei ole aga piisavad selleks, et pidada üleval oma lapsi ja tasuda lisaks Sxxxxl Jxx menetluskulusid. Lisaks sellele on Sxxxxl F.V kinnitanud, et menetluskulusid suudab ta ise maksta. Kohtu hinnangul on põhjendatud Sxxxxl F.V välja mõista menetluskulude katteks 360 eurot. Kuna ilmselge on, et Sxxxxl F.V ei ole suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga, kuid

alaealisele on vajalik anda võimalus tasuda nõuded vabatahtlikult, on põhjendatud määrata

menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 30 eurot.

25

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel M.J Lxxxxxxxi määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 127,20 eurot (II kd, tl 123-125) ja 36 eurot (III kd, tl 169-170), s.o kokku 163,20 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 225,60 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 388,80 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 921,30 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib

menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult m 0-ni. Kui kohus nii suures ulatuses

enetluskulude vähendamist vähendamist võimalikuks ei pea, võimaldada vähendatud osas menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine alaealiste puhul on põhjendatud, kuna ala

ealiste puhul on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik. Kohus leiab, et Siinjuures on kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud.

õigustatud arvesse võtta, et suures osas moodustavad menetluskuludest riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud. See omakorda on seotud sellega, et M.J Lxxxxxxx on kuriteod

toime pannud alaealisena ja kaitsja osavõtt on seetõttu olnud KrMS § 45 lg 2 p 1 alusel kohustuslik. M.J Lxxxxxxx dub ei tööta. Ta on täielikult oma ema ülalpidamisel. Seega puu alaealisel endal igasugune sissetulek, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Samuti on oluline, et

käesoleva otsusega on M.J kohustatud asuma õppima kuni põhihariduse

Lxxxxxxx

omandamiseni. Seega ei ole õige arvata, et M.J tekiks võimalusi tööle

Lxxxxxxxxx asumiseks. Vastupidi, M.J Lxxxxxxx tegeleb õppimisvõimaluste otsimisega ja seega on tema

töölkäimine ning iseseisva sissetuleku teenimine takistatud. Sellest lähtuvalt tuleb M.J

Lxxxxxxxxx eaduslikule menetluskulude hüvitamise kohustus panna KrMS § 188 alusel s esindajale F.V Lxxxxxxxxxxx F.V Lxxxxxxxxxxöötab Kaarepere pansionaadis hooldajana. Tema töötasuks on 463 eurot

kuus. Lisaks poeg M.J-i on F.V 18-aastane ja 4-

2 tütart –

aastane. Laste isa elatist ei maksa. F.V Lxxxxxxx on a ülalpidamisel kõik tema lapsed. Nimetatud fakti on kohtu arvates menetluskulude tasumise kohustuse määramisel arvestada.

Liialt suur rahaline koormus põhjustab perekonnale raskeid majanduslikke tagajärgi.

kogu F.V Lxxxxxxxx uuteline igakuiselt tasuma menetluskulude katteks 30 eurot. väitel on ta s Sellest peab kohus oluliseks ka lähtuda.

Kohtu hinnangul on, arvestades F.V Lxxxxxxxxx

sissetulekuid ja ülalpidamiskohustusi,

põhjendatud välja mõista menetluskulude katteks 360 eurot. Kohtu arvates on ilmselge, et

F.V Lxxxxxxxx tuleb ei ole suuteline ühe korraga tasuma menetluskulusid, mistõttu menetluskulude tasumine ta osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks määra on 30 eurot.

26

Käesolevas kriminaalasjas on F.V menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 112,08 eurot (III kd, tl 176-178) ning kohtumenetluses makstud tasu 224,16 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 336,24 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 868,74 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suures ulatuses, vähemalt kaitsja sõidukulude ja tasu osas. Prokurör leidis, et võrdse kohtlemise põhimõtet rakendades peaks kaitsjate sõidukulud jätma riigi kanda.

Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud. Käesolevas

kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav F.V-le kaitsjaks vandeadvokaat Matti Reinsalu on riigi õigusabi korras määratud ,

kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo

Matti Reinsalu asukohaks on Keskväljak 10, Paide. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud kokku 120,24 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi

õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate

võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Paide- Jõgeva-Paide) ja tasu sõidule ( Jõgeva Paide- -Paide) kulunud aja eest kogusummas 120,24 eurot.

Kohtu hinnangul on põhjendatud F.V lt välja mõista menetluskulude katteks

748,50 eurot. Kohus peab oluliseks arvestada, et käesoleva kohtuotsusega mõisteti F.V le

karistuseks rahaline karistus, mida tuleb F.V

lisaks menetluskuludele tasuda. Tema sissetulek kuus on 600-700 eurot. Kohtu arvates tuleb F.V-le anda võimalus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks, kuna käesoleval juhul on ilmselge, et F.V puudub igasugune võimalus väljamõistetud menetluskulude

tasumiseks ühe korraga. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on eurot. vähemalt 62,38

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

U.O määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 134,16 eurot (III kd, tl 184-186) ning kohtumenetluses makstud tasu 91,08 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 225,24 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

27

Seega on menetluskulud kokku 757,74 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist kaitsja sõidukulude ja tasu osas ning

võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul Prokurör leidis, et võrdse kohtlemise põhimõtet . rakendades peaks

kaitsjate sõidukulud jätma riigi kanda.

Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik.

Süüdistatav U.O le on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks

advokaat Marko Paabumets, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo In Jure kaudu. Nimetatud advokaadibüroo

asukohaks on Riia 15b, Tartu. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja ja sõidukulude hüvitamiseks 93,24 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi

õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate

võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Tartu- Jõgeva Tartu) ja tasu sõidule (Tartu Jõgeva - - -Tartu) kulunud aja eest kogusummas 93,24 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb 664,50 eurot.

U.O lt välja mõista menetluskulude katteks Arvestades U.O sissetulekut (700-800 eurot), tema ülalpidamiskohustusi (2 alaealist last)

ja väljamõistetavate menetluskulude suurust (664 reile käib

,50 eurot), on ilmne, et I.P T menetluskulude korraga tasumine üle jõu. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 55,38 eurot.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alu T.A sel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,44 eurot (III kd, tl 190-192) ja 97,44 eurot (III kd, tl 199-201), s.o kokku 194,88 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 216 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 410,88 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 943,38 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel ka T.A sundtoomise kulu summas 24,70 eurot (III kd, tl 195). Seega on kriminaalmenetluse kulud kokku 968,08 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

28

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suures ulatuses. Prokurör leidis, et võrdse kohtlemise põhimõtet rakendades peaks kaitsjate sõidukulud jätma riigi kanda. Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud. Menetluskulude

vähendamisel arvestab kohus, et T.A ainsaks sissetulekuks käesoleval ajal on

toimetulekutoetus 90 eurot. T.A-l on elukaaslane ja 3 kuune laps. T.A loodab - küll tööle saada Maximasse, kuid käesoleval ajal töölepingut sõlmitud ei ole. Vahepeal toetab

T.A-d rahaliselt tema ema. Kohus, arvestades T.A sissetulekuid (ka võimalikku tööleasumist miinimumtöötasuga) ja tema ülalpidamiskohustusi, on seisukohal, et T.A-lt on põhjendatud menetluskulude katteks välja mõista 480 eurot. Hinnates T.A sissetulekuid ja menetluskulude katteks väljamõistetavat summat, on ilmselge, et T.A ei ole suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga. Kohtu arvates tuleb aga T.A-le

anda võimalus me . Seega määrab kohus

netluskulude vabatahtlikuks tasumiseks menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 40 eurot.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel J.O määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 98,16 eurot (IV kd, tl 16-18), 134,16 eurot (IV kd, tl 46-48), s.o kokku 232,32 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 91,08 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 323,40 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 855,90 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist kaitsja sõidukulude ja tasu osas Prokurör . leidis, et võrdse kohtlemise põhimõtet rakendades peaks kaitsjate sõidukulud jätma riigi kanda.

Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik.

Süüdistatav J.O-le on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks

advokaat Marko Paabumets, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo In Jure kaudu. Nimetatud advokaadibüroo

asukohaks on Riia 15b, Tartu. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja ja sõidukulude hüvitamiseks 155,40 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi

õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate

võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Tartu- Jõgeva Tartu) ja tasu sõidule (Tartu Jõgeva - - -Tartu) kulunud aja eest kogusummas 155,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb J.O-lt välja mõista menetluskulude katteks 700,50 eurot.

Kohtu arvates tuleb J.O-le anda võimalus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks, kuna käesoleval juhul on ilmselge, et J.O-l puudub igasugune võimalus väljamõistetud menetluskulude tasumiseks ühe korraga. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 58,38 eurot.

29

VI Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks „Makita“ akudrelli aku (I kd, tl 69) ja CD plaat videosalvestisega 31.03.2014. mas (I kd, tl 202 ja 203 a toimunud alkoholi varguse kohta Jõgeva linnas Maxi vahel). KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta

kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;

3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse;

4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber;

5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada asitõendiks olev „ “ Makita akudrelli aku.

Kohus on seisukohal, et tuleb kriminaalasja juurde

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasjas asitõenditeks olev CD plaat videosalvestisega 31.03.2014.a toimunud alkoholi varguse kohta Jõgeva linnas Maximas.

Raina Pärn Kohtunik