1-14-9081/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-14-9081

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-9081 (13230200878) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Marianna Sidorok Kriminaalasi

G.O süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav G.O

ik XXX, Eesti kodanik, emakeel - vene keel, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX.

Tõkendina kohaldatud alates 27.08.2014 elukohast lahkumise keeldu.

Eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Eelnevalt karistatud väärteokorras, üks kehtiv karistus. Kaitsja Advokaat Andres Alas RESOLUTSIOON

1. G.O süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta G.O-le mõistetud ja ärakandmata

tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud G.O suhtes kohaldamata, jättes

selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.O

temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna

Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6127 758).

3. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada G.O järgima

katseajal kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju

2

Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada G.O-le määratud 1 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.11.2014.

5. G.O suhtes valitud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

6. G.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja

9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 24 eurot, kokku 96 eurot,

• joobeseisundi tuvastamise kulu 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot; so kokku menetluskulu 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena tasuda Maksu-

ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „G.O,

1-14-9081, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja

viitenumbriga edastatakse G.O-le tema poolt avaldatud elukoha

aadressile tavapostiga. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

3

G.O süüdistatakse selles, et ta juhtis 31.10.2013 kella 21.09 ajal Tallinnas,

Linnamäe tee 45 juures mootorsõidukit Toyota registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (Wismari Haigla narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 449/29 kohaselt esines G.O uuringu ajal joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste

funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine kanepi tarvitamise tulemusena),

millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud korrakaitseseaduse §

36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) nõudeid.

Seega pani .O toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 28.10.2014 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav G.O ja tema kaitsja Andres Alas sõlminud järgneva kokkuleppe:

1) KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.O-le

karistuseks 3 kuud vangistust.

2) KarS § 74 lg-te 1 ja 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata,

kui G.O ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS §

75 lg.1-ga ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elama kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja

3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424, 74 ja 75 asub kohus

seisukohale, et G.O kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

4

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobeseisundi tuvastamise kulu. G.O on avaldanud, et tal töökoht puudub. Samas on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul on põhjendatud eeldada tema tööle asumist. Lisaks sellele ei

tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse

lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda

menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ning võttes arvesse ka

süüdistataval töökoha puudumist, et esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse

kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/