Legislator Case Law & Legislation
4-14-8532/10 AI generated

4-14-8532/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 4-14-8532/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mxxx Kxxx rahuldamata ja 23.09.2014 otsusele väärteoasjas nr 2440,14,006115 nimetatud otsus muutmata. Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Legislator headnote

AI generated

4-14-8532/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Keywords

AI generated
pollution control measures water pollution air quality motor vehicle pollution environment, sustainable development and climate environmental offence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr 4-14-8532

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2014

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-8532

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses

P.M kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse

vanem Mxxx xxx3.09.2014 otsusele väärteomenetleja väärteoasjas nr 2440,14,006115

Menetlusalune isik

P.M, isikukood: 39308023510xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo P.M

Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja

Mxxx Kxxx rahuldamata ja 23.09.2014 otsusele väärteoasjas nr 2440,14,006115 nimetatud otsus muutmata.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

MENETLUSE KÄIK

29.08.2014 koostas Politsei-

ja Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo patrullpolitseinik SxxxSxxx oprotokolli nr AB 1415582 (lk 9 P.M suhtes selle väärte

)

fakti kohta, et xxx

5 km/h.

15 lg 1 p 1 mitte vähem kui 2 Sellega rikkus ta LS § . Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2.

Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 23.09.2014 otsuse väärteoasjas nr 2440,14,006115 väärteo toimepanemine on tõendatud , milles leidis, et

menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja ütlustega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati P.M § järgi LS

227 lg 2

rahatrahviga 50

200 eurot trahviühikut summas ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel võeti lisak

2 kuuks. aristusena ära juhtimisõigus

12.10.2014 saabus Viru Maakohtule P.M kaebus tema suhtes 23.09.2014 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,14,006115.

KAEBUS

12.10.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 23.09.2014 otsusega väärteoasjas nr 2440,14,006115 määratud lisakaristus tühistada. Vaja luhtimisõigust oma töös ning seoses vanavanaema hooldamisega. Selgituses kirjeldas ja põhjendas – möödasõitu päeval sadas vihma ja rikkumist 28.08.2014 kell 15:57 sooritas xxxx

poolel möödasõidul ilmnes vaatevälja vastutulev sõiduk, mistõttu otsustas kiirust lisada ja möödasõit lõpetada, kuna tagasireastumiseks puudus teelt ülestuisatud vee tõttu tahavaate ala.

Seega pidas õigemaks ja ohutumaks otsuseks sooritada möödasõit. Otsuse tegemisel põhjendati olukorda, ohtliku teoviisiga ja sellega, et kiiruseületamine suurendab ohutekkimist.

Antud juhul oleks olnud ohtlikum tagasireastumine teades, et taga võib olla liikleja, keda antud hetkel ei olnud ülestuisatud vee tõttu näha ja teades, kas ta sulle üldsegi võimaluse annab tagasireastumiseks. Samuti ei saa olla kindel täpse kiiruse suhtes, kuna tegu oli möödasõiduga, kus sadas vihma, mis võib häirida kiirusmõõdiku tööd.

Isik ei soovinud jaliku istungist osavõtmist, mida kohus tõlgendas kui nõusolekut kir menetlusega.

VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,14,006115.

Esitatud kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik rahul määratud karistusega, milleks oli rahatrahv 200 EUR ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Isik soovib võimalust jätta temale alles sõiduki juhtimisõigus, kuna vajab neid oma töökoha suhtes ning perek

ondlikel põhjustel. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu. Otsuse vastuvõtmisel arvestati kõikide olemasolevate asjaoludega. Arvesse võeti toimepandud teo tõsidust, lubatud sõidukiirust on ületatud suurel määral ning möödasõidu sooritamise ajal. Arvestati kergendavate asjaoludega, et isik oli tehtut kahetsenud. Samuti võeti arvesse isiku eelnevaid õigusrikkumisi ning nende eest määratud karistusi. Otsuse vastuvõtmise hetkel omas P.M kahte väärteoalast õigusrikkumist. Ühe näol oli tegemist samalaadse teoga, kus karistuseks oli määratud 200 EUR suurune rahatrahv. Teise õigusrikkumise näol oli tegemist aga veelgi tõsisema teoga, kus isik oli juhtinud mootorsõidukit seisundis kui tema organismist oli tuvastatud alkoholipiirmäära ületamine, karistuseks oli määratud rahatrahv

700 EUR. Antud karistused on isiku poolt täitmata jäetud ning tänase päeva seisuga ei ole neid ka täitma asutud. Seega kui vaadata isiku suhtumist sellisesse karistusviisi, milleks on üksnes rahatrahv, siis on arusaadav, et rahatrahvi kohaldamine isikule ei ole mõistlik ning suuda oma eesmärki täita. Seda, et isik on tehtut kahetsenud, tuleb menetleja seisukohast käsitleda kui soovist pääsemaks kergema karistusega ja soovist mitte vastutada täie tõsidusega toimepandu eest. Kas tõesti, tegu toime pannes, täiskasvanud ja kainelt kaalutlev isik ei teadvustanud enesele, et n.ö vahelejäämise korral ähvardab teda karistusena juhtimisõiguse äravõtmine. Selline teadmine ei ole teda ikkagi teo toimepanemisest loobuma sundinud.

Kohtuvälisele menetlejale jääb tahes tahtmata mulje, et isikud kes teadlikult rikkuvad kehtestatud eeskirju, arvestavad juba ette, et kahetsuse ja juhtimisõiguse vajalikkuse põhjendamine päästab neid karistusviisist, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Leitakse, et nende puhul on kergendavad asjaolud niivõrd kaalukad. Kas juhtimisõiguse vajalikus ei olnud tegu toime pannes sama suur, kas omaste abistamine ning töökohaga seotu ei sõltunud sellel momendil juhtimisõiguse olemasolust? Või arvestati juba varakult asjaoluga, et juhtugu mis tahes, minult ei saa juhtimisõigust ära võtta, ma hakkan ju tehtut kahetsema.

Mis puudutab kiiruseületamist ja isiku väiteid, et ohutuse tagamiseks, ohu ilmnemisel (vastassuunast lähenev sõiduk) on mõistlikum jätkata plaanitut, siis menetleja seisukohast on selline arusaam ja lähenemine ohutusele vale. Kiiruse kasvades juhi reageerimisaeg võimalikele tekkivatele olukordadele väheneb ning seega suureneb märgatavalt oht põhjustada õnnetust. Liiklusseadus räägib üheselt, et juba enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma selle ohutuses. Kui möödasõidu ajal ilmneb aga takistus mida juht ei saanud või ei osanud ette näha, siis on juhi kohus möödasõit katkestada, seadmata ohtu teised liiklejad. Antud juhul on P.M seadnud ohtu nii vastassuunast liikuva kui ka möödasõidetava sõiduki. Menetlusaluse isiku väide, et päeval, kui tegu toime pandi sadas vihma ei ole paikapidavad ega ka tõesed. Väärteotoimikus olevas kiirusmõõturi kasutamise protokollis, mõõtmise tehiolude kirjelduses on ära märgitud nii teeolud kui ka ilmastik. Tee oli kuiv ning ilm sademeteta. Mitte mingisugunegi faktor ei seganud juhti tagasi reastumast. Lähtudes nimetatud asjaoludest palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Määratud oli teole ja isiku mõjutamist seadusekuulekuse suunas silmas pidades vastav karistus. Isik peab karistusega tundma ja tajuma toimepandud teo tõsidust. Karistuse karmus peab olema sellist laadi, mis mõjutaks isikut hoidumaks edaspidiste väärtegude toimepanemistest. Eelnev karistusviis ei ole seda teha suutnud. Samuti leiab menetleja, et mootorsõiduki juhtimisõigus väljastatakse seaduseid ja eeskirju tundvatele ja neid täitvatele isikutele. Sõiduki juhtimisõiguse omamine ei ole kohustus ning selle õiguse vajalikkuse otsuse langetab iga juht enese jaoks enne teo toimepanemist ise. Mootorsõiduki juht peab ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendi. Õigusrikkumise toimepanemine on iga isiku vaba valik.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud § järgi. LS 227 lg 2

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised - rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud järgi selles, et tema P.M LS § 227 lg 2 xxx/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Menetlusaluse isik mille kohaselt P.M selgitas, et u ülekuulamise protokoll (tl. 10),

kiirusõõdeik autos võib oll ebatäpne, kuna sai hiljuti sama asja eest karistada. Palub slitada juhtimisõigus. Kahetseb tehtut.

Kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokoll (tl 11 mille kohaselt xxx, taatlustunnistus nr ), TTRSS-13/00249. Seadme lugem oli 119 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, mõõtmise laiendamismääramatus +/- 4 km/h. Tunnistaja Vxxx xxxi

12 mille kohaselt olles patrullis xxx ülekuulamise protokoll (tl. ), Karistusregistri väljavõte (tl kehtivat väärteokaristust. 14), kohaselt on P.M 2 mille

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärs es. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad k us okku omavahel ja annavad ko i. htule väärteo toimepanemise pild

Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et juhtis xxx P.M km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h.

P.M pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi, rikkudes Liiklusse

15 lg 1 p 1. aduse § P.M ise

nõustus, et pani toime temale etteheidetava väärteo: ületas sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h.

P.M kinnitavad tunnistaja Vxxx xxx süüd Ti ütlused, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab:

1-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100

kuuni.

Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises.

P.M ise tunnistab, et ta . kinnitavad ka ületas kiirust Kiiruse ületamist kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ütlused. ja tunnistaja Vxxx Txxx

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

227 lg 2 ona. ettenähtud väärte

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus pani toime LS § , et P.M

227 lg

t otsese tahtlusega. paneb isik teo toime järgi kvalifitseeritava väär eo KarS § 16 lg 3 kohaselt

otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. oli teadlik rikkumisest (oli teadlik, et sõidab P.M lubatust oluliselt kiiremini)

ning tahtlikult eiras Liiklusseaduse sätteid.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et on talle süüks P.M

arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

227 lg 2

KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14- aastane.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

Kohtuväline menetleja tegi karistati LS § 23.09.2014 otsuse, millega P.M

227 lg 2

järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o ja LS § 227 lg 5 p 1 järgi võeti ära

200 eurot juhtimisõigus 2 kuuks.

Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

LS § lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21

227 lg 2 alusel karistatakse -40 km/h eest rahatrahviga kuni 1

00 trahviühikut, s.o kuni eurot (1 trahviühik = 4 eurot).

LS § 227 lg 5 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistuse kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Pelgalt rahatrahvi Isikul on 2 kehtivat väärteokaristust.

määramisega ei ole võimalik menetlusalust isikut suunata seadusekuulekamale käitumisele. Lubatud sõidukiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja ka selle raskusastet. Kuna karistusena õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid ei ole suutnud menetlusalust isikut seadusekuulekamale käitumisele suunata on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et isiku suhtes tuleb rakendada rangemat ja tõhusamat karistust. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3 13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui -1-1- -11, p 11 ja 3-1-1-52-

isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada - süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka

RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1- -03, p 5).

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. P.M p o, on toime pandud otsese tahtlusega. P.M on ani toime ühe väärte mis varem väärteokorras karistatud , tunnistab ennast süüdi

2 korda . Kohus leiab, et P.M süü antud väärteos ning talle määratud rahatrahv määra keskmine sanktsiooni keskmises s (50

trahviühikut) vastab isiku süü suurusele. Samuti leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult kohaldanud Ü suhtes lisakaristusna juhtimisõiguse äravõtmist, kuna xxx Nxxx

karistusregi väljavõttest nähtub, et tal on kehtivat väärteokaristust, on määratud millest 1

kiiruse ületamise eest ei ole mõjutanud isi . Rahtrahvid on tasumata ning karistused kut

õiguskuulekalt käituma. Seega põhjendatud lisakaristuse mõistmine keskmises määras (2 kuud). Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas ja lisakaristusena juhtimisõiguse

200 eurot

äravõtmine 2 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko