3-14-50822/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50822 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. mai 2014. a määrus Menetlusosalised Taotleja – Maksuja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – AS A, esindaja v.adv Tanel Mällas Menetluse alus ringkonnakohtus AS A määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AS A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50822 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 15.05.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 alusel loa saamiseks taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist AS A (registrikood XXXXXXXX) omandis olevale kinnisasjale Tallinnas XXXXXXX XX XXXX (registriosa nr XXXXXXX) summas

22 972,73 eurot.

MTA alustas 23.01.2014 teatega nr 12.2-3/21516-1 AS A 2013. a detsembris enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust. MTA teavitas 13.02.2014 korraldusega nr 12.2-3/21516-2 AS A, et tagastusnõude õigsuses veendumiseks kontrollitakse 2013. a detsembri käibedeklaratsioonides deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsust. MTA pikendas 14.02.2014 otsusega nr 12.2-3/21516-3, 14.03.2014

3-14-50822 2(6) otsusega nr 12.2-3/21516-7 ja 15.04.2014 otsusega nr 12.2-3/21516-13 tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 20.05.2014, kasutades ära kõik käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 nimetatud pikendamise võimalused. Maksumenetlus AS A 2013. a käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse osas jätkub.

AS A on 2013. a detsembris kajastanud oma sisendkäibemaksu arvestuses S OÜ (registrikood XXXXXXXXX) nimel 06.12.2013 väljastatud ostuarvet nr 119-SSGP-06.12 summas

36 887,10 eurot (+ käibemaks 7377,42 eurot). Arve on tasutud ülekandega S OÜ pangakontole. AS A seletuste ja dokumentide kohaselt teostas AS A alates 2013. a maikuust OÜ-ga M (registrikood XXXXXXXXX) sõlmitud alltöövõtulepingu nr 01/13 raames Kohtla-Järvel Keemia tn 2c-1 asuva mahutipargi rekonstrueerimist. Alltöövõtulepinguga kohustus AS A rajama kuus mahutit (V 950 m3) bensiini ladustamiseks.

Kontrolli käigus ei esitanud S OÜ ühtegi dokumenti, mis oleks seotud AS-le A teenuse osutamisega kaasnevate kuludega (nt materjali-, transpordi-, palgakulu jne). S OÜ pangakonto 14.03.2013–31.01.2014 väljavõttest nähtuvalt võeti enamus AS A poolt laekunud vahenditest sularahas välja. Samuti ei nähtu pangakontolt tavapäraseid teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi (nt palga-, transpordi-, materjalikulu jne) ega üldhalduskulutusi (nt side-, üürikulu jne). Äriühingu deklaratsioonides ei kajastu ühegi töötaja olemasolu. S OÜ on 2013. a jaanuari kuni 2014. a veebruari käibedeklaratsioonidel kajastanud müügija sisendkäibemaksu sisuliselt võrdselt ning suurele käibele vaatamata (2013. aastal on 20% määraga maksustatavat käivet deklareeritud kokku 2 058 178 eurot ning 0% määraga maksustatavat käivet kokku 998 102 eurot) on igakuine tasumisele kuuluv käibemaks vaid 70 kuni 437 eurot. Maksuhalduril on kahtlus, et S OÜ käibedeklaratsioonidel kajastatu ei vasta tegelikkusele.

Maksuhaldur leiab, et AS A ei ole alltöövõtulepingu nr 13060/5 raames soetanud S OÜ-lt 06.12.2013 arvel nr 119-SSGP-06.12 kajastatud metalldetailide valmistamise teenust ning oli samas teadlik, et S OÜ ei ole teenuse tegelik osutaja. Tegelikkuses on metalldetailide valmistamise teenust soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, kes ei pruugi olla käibemaksukohustuslased. Seega on AS A rikkunud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 sätteid ning kajastanud oma 2013. a detsembrikuu sisendkäibemaksuarvestuses alusetult summat 7377,42 eurot. Samuti kuulub AS A poolt S OÜ-le tehtud 44 264,52 euro suuruselt väljamakselt tasumisele tulumaks 11 766,52 eurot. AS-le A tekkiv võimalik maksukohustus kokku on seega 19 143,94 eurot.

Maksuhaldur on MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte täitmiseks sunnitud käibemaksu arvestuse kontrollimenetlust jätkama. AS A juhatuse liikme DK suuliste seletuste kohaselt on äriühing sattunud finantsraskustesse ja ettevõtte tegevuse finantseerimine toimub AS Eesti Krediidipank arvelduskrediidi arvelt. AS A pangakontode lõppsaldo 06.02.2014 seisuga on 60,38 eurot. AS A 2012. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kahjum 429 127 eurot. AS-l A puuduvad väärtpaberikontod ja laevad. Liiklusregistri andmetel kuulub äriühingule viis sõidukit ja neli järelhaagist. Äriühingu omandis on kaks kinnistut Tallinnas XXXXXXX XX XXXX (1372 m2 suurune hoonestamata ärimaa, kinnistule on seatud hüpoteek summas 44 700 eurot) ja Valdeku tn 109h (9550 m2 suurune hoonestatud tootmismaa, kinnistule on seatud kolm hüpoteeki kogusummas 1 842 144,60 eurot). Kuna Valdeku tn 109h kinnistu väärtuseks on 01.01.2012–13.05.2014 toimunud võõrandamistehingute alusel ligikaudu 1 537 000 eurot ja kinnistu on samas koormatud selle väärtust ületavate hüpoteekidega, siis ei taotle maksuhaldur nimetatud kinnistule hüpoteegi seadmist. Antud juhul on maksuhalduri hinnangul sobivaimaks täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmine XXXXXXX XX XXXX kinnistule, mis on küll samuti hüpoteegiga koormatud, kuid 01.01.2011–13.05.2014 toimunud võõrandamistehingute alusel on kinnistu väärtuseks ligikaudu 142 688 eurot. Kinnisvaraportaali www.city24.ee

3-14-50822 3(6) andmetel võib kinnistu väärtuseks olla kuni 159 000 eurot. Seega tagaks nimetatud kinnistule seatav hüpoteek võimaliku maksukohustuse summa ning hüpoteegi seadmine ei piiraks ka äriühingu majandustegevust (s.o metallkonstruktsioonide ja -seadmete tootmist).

Kinnisasja suhtes võimaliku täitemenetluse algatamise korral lisanduvad maksunõudele võimalikud täitekulud (keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest). Seega on kontrolli tulemusena määratava võimaliku rahalise nõude suurus kokku 22 972,73 eurot (maksukohustus

19 143,94 eurot + täitekulud 3828,79 eurot). Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui AS A on esitanud nõuetekohase tagatise summas 22 972,73 eurot või kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.05.2014 määrusega MTA taotluse ning andis MTA- le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 22 972,73 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist AS A omandis olevale kinnisasjale Tallinnas XXXXXXX XX XXXX (registriosa nr XXXXXXX).

Taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohus nõustub MTA üksikasjalike ja tõenditele osutavate põhjendustega, miks on vajalik seada 22 972,73 euro suurune hüpoteek AS A kinnisasjale Tallinnas XXXXXXX XX XXXX ega pea vajalikuks neid uuesti üle korrata. Toodud asjaoludel on põhjendatud MTA kahtlus, et AS A on teadlikult kajastanud käibemaksuarvestuses fiktiivseid arveid, eesmärgiga deklareerida tegelikust suuremas summas sisendkäibemaksu ning luua võimalus enammakstud käibemaks alusetult riigilt tagasi saada. Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotlus on esitatud MTA 13.02.2014 teatega alustatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli raames ja nimetatud kontrolli tulemina antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei ole maksuotsuse tegemine välistatud ega ilmselgelt võimatu ning selle tegemine on viibinud tõendite kogumise tõttu. Seega on täidetud ka eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

Maksuhalduri andmetel on AS A finantsraskustes. Kohus nõustub, et liiklusregistri kanded on deklaratiivsed ning sõidukite väärtus väheneb ajas kiiresti. Samuti jagab kohus maksuhalduri hinnanguid äriühingule kuuluvate kinnistute väärtuse osas. Kontrolli tulemusena määratava võimaliku rahalise nõude suurust (19 143,94 eurot) arvestades kahtleb maksuhaldur põhjendatult selles, et maksuotsuse hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda võimatuks. Sellele viitab ka AS A maksupettuses osalemise kahtlus. Seega on maksude maksmisest kõrvalehoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse sundtäitmise tagamiseks toimingute sooritamiseks juba enne maksukohustuse kindlaksmääramist. Maksuhalduri nõude tagamiseks on XXXXXXX XX XXXX kinnistu koormamine 22 972,73 euro suuruse hüpoteegiga põhjendatud ja proportsionaalne ning tagaks ka võimaliku maksukohustuse täitmise. Põhjendatud on tagada nõue ka hinnanguliselt 20% suuruste täitekulude osas. Taotluses on esitatud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingud lõpetab.

3. AS A esitas halduskohtu määruse peale 11.06.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 27.06.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-14-50822 4(6) 4. AS A palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja ei nõustu MTA taotluses toodud seisukohtadega ega maksuhalduri ja kohtu hinnanguga, et AS A kinnistule hüpoteegi seadmine on põhjendatud. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik äriühingul finantsraskuste olemasolu tuvastada rohkem kui 1,5 aasta vanuste andmete põhjal. Samuti ei ole selgitatud, kuidas viitab ettevõtte tegevuse finantseerimine krediidiasutuste poolt äriühingu finantsraskustele. Kuivõrd AS A majandustegevus on seotud erinevate metalltoodete tootmisega tellimuste täitmiseks, siis on loogiline kasutada ettevõtte tegevuse finantseerimiseks krediiti. On tavapärane, et tooraine soetatakse kas omavahendite või võõrvahendite arvel ning kogu kasum saadakse pärast toote valmistamist ja üleandmist. Sellise tsükli pikkus on tihti 2-4 kuud. Samuti on AS A tööandjaks enam kui 70-le isikule, mistõttu võivadki äriühingu rahalised vahendid olla teatud ajahetke seisuga minimaalsed. Kohtumäärusest ei selgu, milline on seos arveldusarvel raha olemasolu ja finantsraskuste vahel. Üsna kummaline on analüüsida ettevõtte finantsvõimekust 2012. a majandusaasta aruande põhjal, mis kajastab ligikaudu 1,5 aasta tagust olukorda. AS A 2013. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kasum 287 773 eurot, mistõttu on järeldus ettevõtte negatiivsest finantsseisundist põhjendamatu. Täiendavalt nähtub, et äriühingul on realiseeritavaid varusid kokku 1 239 857 euro eest. Toodud asjaolusid arvestades on kohus rikkunud MKS § 1361 sätestatud põhjendamiskohustust. Kuna tegemist on kaalutlusotsusega, siis peab kohus oma seisukohta seda ulatuslikumalt põhjendama. Halduskohtu hinnangud lähtusid ebaõigetest asjaoludest, mistõttu on määrus olulise kaalutlusveaga.

5. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. MKS § 1361 lg-s 2 ja kohtupraktikas (nt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13, p 11) välja toodud eeldused on käesoleval juhul täidetud: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust MTA 13.02.2014 korralduse nr 12.2-3/21516-2 alusel; 2) maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine, sest AS A on oma sisendkäibemaksuarvestuses alusetult kajastanud S OÜ arve alusel tehtud väljamakset; 3) võimaliku tekkiva maksukohustuse hinnanguline suurus on kokku 19 143,94 eurot, millele lisanduvad sundtäitmise kulud; 4) maksuhaldur on põhjendanud võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemist või võimatust AS A varalise seisuga ja varasema tegevusega ehk maksupettusele viitavate asjaoludega (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22); 5) taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel täitetoimingud lõpetatakse; 6) taotluses on konkreetselt määratletud rakendatava täitetoimingu liik ja ulatus; 7) taotluses on valitud täitetoimingu tegemise vajalikkust piisavalt põhjendatud ning kohtuliku hüpoteegi seadmine ei piira äriühingu majandustegevust.

Määruskaebuse esitaja on rõhutanud eelkõige äriühingul finantsraskuste tegelikku puudumist ning heitnud maksuhaldurile ja kohtule ette lähtumist vananenud andmetest. Maksuhaldur leiab, et põhjendatud kahtlus AS A makseraskustest säilib ka äriühingu 2013. a majandusaasta aruande põhjal. Suur osa äriühingu varast on koormatud hüpoteekidega ja ettevõtte laenukoormus on märkimisväärne. Tegevusaruandes on ka juhatuse liige ise märkinud äriühingu tavapärasest kõrgemat likviidsusriski, mille tingivad pikad maksetähtajad tellijatelt. Arvestades asjaolu, et AS A pangakontode lõppsaldo 06.02.2014 seisuga oli kokku 60,38 eurot, ei ole tõendatud, et äriühing oleks suuteline määratavat rahalist nõuet täitma. Kuna AS A põhitegevuseks on metallkonstruktsioonide ja -seadmete tootmine, siis ei takista XXXXXXX XX XXXX kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine äriühingu majandustegevuse jätkamist. Suure omakapitali ja vara olemasolu korral peaks maksukohustuslasel olema soovi korral võimalik esitada maksuhaldurile ka muu tagatis (nt käendus või garantii).

3-14-50822 5(6) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohus andis käesolevas asjas loa 22 972,73 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks AS-le A kuuluvale kinnisasjale Tallinnas XXXXXXX XX XXXX. Määruskaebuse esitaja on esmajoones vaielnud vastu maksuhalduri hinnangule äriühingu finantsseisu kohta ning leiab sellega seoses, et halduskohus ei ole MKS § 1361 rakendamise vajadust piisavalt põhjendanud. Seega on antud juhul sisuliselt vaidlus üksnes selle üle, kas täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud tingimus, et esineb põhjendatud kahtlus, et võimaliku maksukohustuse sissenõudmine oleks täitmist tagavaid toiminguid sooritamata hiljem oluliselt raskem või võimatu. MTA on märkinud, et ka AS A majandustegevust kajastavad uuemad dokumendid ei sisalda andmeid, mille põhjal saaks olla kindel, et äriühingul ei tekiks maksusumma tasumisel raskusi ja samas esinevad isiku tegevuses maksupettusele viitavad tunnused. Samuti leiab maksuhaldur, et kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine ei takista kuidagi äriühingu majandustegevuse jätkamist ning hea majandusseisu korral saaks maksukohustuslane hõlpsalt esitada maksuhaldurile vastuvõetava tagatise.

7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et kõik MKS §-s 1361 ja kohtupraktikas välja toodud eeldused võimaliku tulevase maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmiseks on käesolevas asjas täidetud. Kuivõrd määruskaebuse esitaja on keskendunud vaid oma majandusnäitajate põhjendamisele, peab ka ringkonnakohus otstarbekaks piirduda MTA taotluse kontrollimisega üksnes sellest aspektist. Muude MKS § 1361 rakendamise eeltingimuste osas nõustub ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 15.05.2014 määruses esitatud põhjendustega ja järgib neid ega pea HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata.

8. AS A on määruskaebusele lisanud äriühingu 2013. a majandusaasta aruande, millest nähtub iseenesest küll kasumi teenimine (287 773 eurot) ja suurte varude olemasolu, kuid samas on aruandes täiendavalt viidatud äriühingu tavapärasest kõrgemale likviidsusriskile, nõuete olulisele allahindamisele 2013. aastal (320 000 eurot) ja jätkuvalt raskele turuolukorrale. Majandusaasta lõpu (31.12.2013) seisuga oli AS-l A raha kassas ja pangakontodel kokku 3169 eurot (31.12.2012 seisuga oli raha jääk 329 eurot ning MTA taotluse kohaselt 06.02.2014 seisuga omakorda 60 eurot).

Ehkki ringkonnakohus möönab, et tõenäoliselt määratava maksukohustuse (19 143,94 eurot) täitmine ei pruugi AS A äritegevuse mahtu arvestades käia määruskaebuse esitajale ülejõu, tuleb täiendavalt võtta arvesse, et eeldatav maksukohustus (käibemaks 7377,42 eurot; tulumaks

11 766,52 eurot) seondub 2013. a detsembris väidetavalt toimunud tehinguga S OÜ-ga, kes on variäriühingu tunnustega, ja maksuhalduril esineb põhjendatud kahtlus, et määruskaebuse esitaja osales teadlikult maksupettuse toimepanemises. Riigikohus on 19.11.2013 määruses nr 3-3-1-48-13 (p 21) leidnud, et MKS § 1361 alusel loa taotlemise staadiumis piisab maksuhalduril põhjendatud kahtluse loomiseks selles, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, hinnangust, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid. Sellises olukorras ei ole võimalik eeldada ka iseenesest maksejõulise maksukohustuslase käitumist heas usus ning koostatava maksuotsuse täitmise tagamiseks äriühingule kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine kindlustaks võimaliku maksusumma hilisema sissenõudmise ega piiraks samas olulisel määral maksukohustuslase võimalusi jätkata oma majandustegevusega. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja mis tahes andmeid, et XXXXXXX XX XXXX kinnisasjale hüpoteegi seadmine kahjustaks märkimisväärselt tema äritegevuse jätkamist senisel viisil.

3-14-50822 6(6) 9. Eelneva põhjal jääb AS A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.05.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets