3-14-50580/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

06. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50580

Haldusasi Horizon Project OÜ kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/13-115 tühistamiseks ja sunniraha summas 1800 eurot sissenõudmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks

RESOLUTSIOON

1. Lugeda Horizon Project OÜ kaebus tühistamisnõude osas kohtule esitatuks tähtaja rikkumisega, jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada haldusasja nr 3-14-50580 menetlus. 2.

Jätta Horizon Project OÜ

kaebus tuvastamisnõude osas läbi vaatamata.

3. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.04.2014 sai kohus Horizon Project OÜ kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/13/115 tühistamiseks. Vaidlustatud haldusktiga tehti kaebajale ettekirjutus lõpetada F.K. isikuandmete avalikustamine Horizon Project OÜ koduleheküljel http://horizonproject.eu/volglased/. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 16.12.2013. Kaebuse põhjendustes kaebaja märkis, et isegi kui ettekirjutus on õiguspärane, siis palub ta tühistada sunniraha 1800 eurot. 2. 20.05.2014 määrusega kohus jättis kaebuse käiguta, kaebajal tuli muu hulgas täpsustada vaidlustatud haldusaktist teadasaamise asjaolusid, kaebuse nõudeid ja tasuda sellele vastavalt seaduses ettenähtud summas riigilõiv. 3. 04.06.2014 vastuses 20.05.2014 määrusele kaebaja selgitas, et ta sai 20.03.2014 kulleriga kätte kohtutäituri täitmisteate täiteasjas nr 195/2014/350.

Täitmisteate kohaselt oli AKI esitanud 17.01.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitedokumendiks oli AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1-6/13/115. Kaebaja väitel ei ole ta varem kui 20.03.2014 vaidlustatud AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatust kätte saanud. Kaebaja palus lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja täpsustas ka kaebuse nõudeid, soovides lisaks AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/13/115 tühistamisele ka AKI 17.01.2014 täitmisavalduse tühistamist. Lisatud oli tõend riigilõivu 54,00 euro tasumise kohta (tl 25). 4. 03.07.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, seejuures kaebuse nõuete osas selgitas kohus järgmist:

„Kaebaja on kaebuse täienduses avaldanud soovi vaidlustada ka AKI 17.01.2014 täitmisavalduse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, so sunniraha 1800 euro sissenõudmiseks, paludes see tühistada. Kohus selgitab, et täitekorralduse andmine on haldussisene menetlustoiming, millega formaalselt algatatakse haldustäitemenetlus. Adressaadi ning teiste halduseväliste isikute suhtes on täitekorraldus haldussisene akt ning setõttu ei saa nad selle andmist vaidlustada (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu seletuskiri kommentaar § 9.

Täitekorraldus. Lõige 1). Järelikult ei saa halduskohtule esitada taotlust AKI 17.01.2014 täitmisavalduse tühistamiseks, vaid sunniraha 1800 euro sissenõudmisele pööramise kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Seega kohus saab kaebuse menetlusse võtta AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/13-115 tühistamiseks ja sunniraha summas 1800 eurot sissenõudmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Juhul, kui kaebaja ei nõustu kohtu selgitusega kaebuse nõuete osas, siis tuleb sellest kohut viivitamatult teavitada ja esitada oma põhistatud seisukoht (HKMS § 59 lg 1, § 63)“.

Vastustajal tuli esitada seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas ja lisada dokumendid, millest nähtub, kuidas toimus AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/13/115 kaebajale teatavakstegemine.

5. Kohus on edastanud 03.07.2014 kohtumääruse 04.07.2014, 09.07.2014, 14.07.2014, 29.07.2014, 07.08.2014, 28.08.2014 ja 02.09.2014 kaebajale, tema kohtule teatatud e-posti aadressil, kuid kinnitust dokumendi kättesaamise kohta ei ole saanud.

6. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud hilinenult ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja on teinud 10.12.2013 kaebajale ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-6/13/115. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 16.12.2013 ning sunniraha hoiatuse kohaselt rakendatakse sunniraha 1800,00 eurot, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata. Ettekirjutus edastati kaebuse esitaja äriregistri järgsetele kontaktidele: elektrooniliselt elektronposti aadressil Horizon@HorizonProject.eu (tl 50) ning tähitud kirjana aadressil Tornimäe 5, 10415 Tallinn.

Väljastusteate (tl 51) kohaselt on ettekirjutus kätte saadud allkirja vastu 12.12.2013. Kättesaamist kinnitab ka AS Eesti Posti (Omniva) poolt pakutav teenus saadetise teekonna jälgimise kohta (tl 52). Sellega jõustus formaalselt kaebaja suhtes tehtud ettekirjutus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 lõike 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. HMS § 26 lõige 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks.

Riigikohus on 10.03.2011 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-100-10 asunud seisukohale, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Seega peab juriidiline isik tagama registrile tema aadressi kohta esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Käesoleval juhul saatis vastustaja ettekirjutuse äriregistrile avaldatud postiaadressile ning elektronposti aadressile.

Vastustajal puudus teave muude kaebaja kontaktandmete kohta, millele on võimalik dokumente kätte toimetada. Äriseadustiku § 63 kohaselt peab ettevõtja esitama äriregistri pidajale oma sidevahendite andmed (telefoni ja faksi number, elektronposti aadress jms). Sidevahendite andmed tuleb ära näidata ka registripidajale esitatavas majandusaasta aruandes. Käesoleval juhul on äriregistri andmete kohaselt kaebaja postiaadress alates 07.12.2011 Tornimäe 5, Tallinn 10415 ning elektronpostiaadress alates 13.07.2012 Horizon@HorizonProject.eu - samad kontaktandmed, millele ettekirjutus on saadetud.

Vastustaja märgib, et samad kontaktandmed on märgitud 2012. aasta kohta esitatud majandusaasta aruandes ning need on ka käesoleval hetkel märgitud äriregistris Horizon Project OÜ kontaktandmetena. Samuti olid nimetatud kontaktandmed välja toodud kaebaja koduleheküljel (http://horizonproject.eu/) nii 17.01.2014 (tl 53) kui ka käesoleval hetkel. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

HKMS § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Ettekirjutuses oli vaidlustamisviide, mille kohaselt on võimalik tehtud ettekirjutus vaidlustada vaidemenetluse korras inspektsioonis või kaebuse esitamisega Tallinna halduskohtusse. Kaebaja ei kasutanud kumbagi võimalust ning ettekirjutus jõustus peale ettekirjutuse vaidlustamistähtaja möödumist – 30 päeva sai täis 11.01.2014 (laupäeval). HMS § 33 lõike 3 kohaselt saabus ettekirjutuse vaidlustamise tähtpäev 13.01.2014 (esmaspäeval).

Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et kaebaja on esitanud oma kaebuse hilinenult ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, mis põhjusel ei ole kinni peetud kaebuse esitamise tähtajast. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasus. Kui kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, siis leiab vastustaja, et vastustaja poolt 10.12.2013 koostatud ettekirjutus-hoiatus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-6/13/115 on sisult õiguspärane ning kehtiv jäädes ettekirjutuses toodud seisukohtade juurde. Ettekirjutuse sisu ei saanud olla kaebajale ootamatu, sest vastustaja edastas kolm korda (11.11.2013, 26.11.2013 ning 04.12.2013; tl 58-60) ettepaneku lõpetada F.K. isikuandmete avalikustamine Horizon Project OÜ koduleheküljel http://horizonproject.eu/volglased äriregistris märgitud kontaktvahendeid kasutades.

Elektrooniliselt edastatud ettepanekute puhul ei ilmnenud, et kirjad poleks kohale läinud – puudusid sellekohased veateated. Vastustaja edastas 26.11.2013 tehtud ettepaneku (tl 58) ka tähitud kirjana Horizon Project OÜ äriregistri järgsele aadressile ning väljastusteate kohaselt on edastatud kiri kätte saadud 28.11.2013(tl 63). Sama kinnitab ka AS Eesti Posti (Omniva) poolt pakutav saadetise teekonna jälgimise teenus (tl 62). Vastustaja märgib, et enne 04.12.2013 ettepaneku saatmist prooviti kontakteeruda Horizon Project OÜ-ga kasutades ettevõtte koduleheküljel olevat telefoninumbrit 6571 711, kuid ühendust ei olnud võimalik saavutada.

Inspektsioon sai 04.12.2013 ühendust telefoni vahendusel Horizon Project OÜ juhatuse liikme Tiit Vällinguga, kes soovis, et inspektsioon esitaks uuesti esitatud ettepaneku.

Inspektsioon esitas 04.12.2013 korduva ettepaneku Horizon Project OÜ-le lõpetada F.K. isikuandmete avalikustamine Horizon Project OÜ koduleheküljel http://horizonproject.eu/volglased/. Nimetatud ettepanek edastati elektrooniliselt Horizon Project OÜ kontaktaadressil, mis oli avaldatud äriregistris. Ettepaneku täitmise tähtajaks määrati 06.12.2013, kuid ettekirjutuse koostamise ajaks oli tehtud ettepanek jäetud tähtaegselt täitmata. Kõigis ettepanekutes oli märgitud järgnev: „Inspektsioon märgib, et kui ettepanekule ei vastata või keeldutakse ettepanekut täitmast, siis on inspektsioonil õigus teha sama sisuga ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega.

Sunniraha on võimalik määrata korduvalt.“. Samuti anti kõigis ettepanekutes kaebajale võimalus esitada asja kohta (sh ettekirjutuse osas) ka oma arvamus ja vastuväited, mida kaebaja ei teinud. Sellega tagati kaebajale võimalus esitada HMS § 40 lõikest 1 tulenev kohustus anda menetlusosalisele enne haldusakti andmist võimalus esitada asjas oma arvamus ja vastuväited. Sunniraha sissenõudmine. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 40 lõike 1 kohaselt on IKS-i täitmise tagamiseks AKI ametiisikul õigus teha isikuandmete töötlejale ettekirjutusi ja vastu võtta otsuseid.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib AKI nimetatud ettekirjutuse mittetäitmisel rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kaebajale ei saanud sunniraha määramise võimalikkus tulla üllatusena, kuna vastustaja lisas 11.11.2013, 26.11.2013 ning 04.12.2013 saadetud ettepanekutele järgneva teabe: „Inspektsioon märgib, et kui ettepanekule ei vastata või keeldutakse ettepanekut täitmast, siis on inspektsioonil õigus teha sama sisuga ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega. Sunniraha on võimalik määrata korduvalt.“ Ettekirjutuses anti kaebajale ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtajaks piisav aeg, et ettekirjutust täita.

Vastustaja kontrollis ettekirjutuse aluseks olevaid asjaolusid (kas jätkub ettekirjutusele eelnenud olnud olukord – F.K. isikuandmete avalikustamine ilma isiku nõusolekuta) ning tuvastas, et F.K. isikuandmed avaldatakse jätkuvalt ilma õigusliku aluseta. Ekraanitõmmised tõendavad, et kaebaja jätkas isikuandmete avalikustamist täitmisavalduse tegemise hetkel 17.01.2014 (tl 53-55) ning ettekirjutuse kättetoimetamise järgselt peale vabatahtliku täitmistähtaja saabumist (tl 56-57). Nimetatud ekraanitõmmiste all paremas nurgas on välja toodud ekraanitõmmise tegemise aeg (arvuti kuupäev ja kellaaeg) ning digiallkirja lisamisega on tagatud, et nende sisu pole muudetud.

Vastustaja märgib täiendavalt, et vastustajal puudub võimalus muuta arvutis olevat kuupäeva. Kuna ettekirjutus oli formaalselt ja materiaalselt jõustunud ning ettekirjutust ei olnud tähtaegselt täidetud, esitas inspektsioon avalduse täitemenetluse algatamiseks 17.01.2014. IKS § 40 lõike 2 kohaselt on vastustajal võimalik määrata sunniraha, mille maksimaalne suurus on 9600 eurot. Vastustaja määras sunniraha suuruseks 1800 eurot. Sunniraha eesmärgiks on eeskätt kallutada isikut toime panema ettekirjutuses sisalduvat tegu või hoiduma ettekirjutuses ära toodud keelatud teost, olles oma olemuselt mittekaristusliku iseloomuga.

Käesoleval juhul on määratud summa 18,75% maksimaalsest võimalikust summast. Seega määras inspektsioon kaebajale sunniraha enam kui kolm korda väiksemas summas kui see on seadusega ette nähtud. Vastustaja analüüsis sunniraha suuruse määramisel, kas sunniraha vastavas ulatuses mõjutaks kaebajat ettekirjutust täitma. Samuti võttis vastustaja arvesse asjaolu, et enne ettekirjutuse tegemist teavitati kaebajat kolmel korral ettekirjutuse aluseks olevatest asjaoludest, sh võimalikust ettekirjutusest ning sunniraha määramisest. Vastustaja märgib, et nimetatud kolmes ettepanekus ning ettekirjutuses oli nõude sisu sama: lõpetada F.K. isikuandmete avalikustamine.

Siiski ei reageerinud kaebaja ühelegi vastustaja poolt tehtud ettepanekule ning jätkas isikuandmete avalikustamist. ATSS seletuskirja § 10 lõike 2 kommentaarides soovitatakse määrata sunniraha esimesel korral väiksemas määras ning ettekirjutuse mittetäitmisel tõsta rakendatava sunniraha suurust. Samas on seal märgitud: „Erandina võib siin kõne alla tulla juhtum, kus sundi rakendavale haldusorganile on varasematest kordadest teada adressaadi soovimatus talle ettekirjutusega pandud kohustusi täita.“. Vastustaja märgib, et kaebaja esitas 28.03.2014 kaebuse kohtutäitur Kaja Lillojale (Kaebus täituri täitetoimingust teatamise toimingu peale ja taotlus täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluses nr. 195/2014/350; tl 66).

Kohtutäitur peatas täitemenetluse ning kaebuse lahendamisel otsustas jätta kaebuse rahuldamata (tl 67-68). Nimetatud kaebuse menetlemise jooksul kasutati kaebaja kontaktandmetena äriregistris olevaid kontaktaadresse. Samuti on kohtutäitur oma otsuses (tl 68) märkinud: „Võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud kaebuses on samuti märgitud OÜ Horizon Project asukohaks Tornimäe 5, Tallinn ning e-maili aadressiks horizon@horizonproject.eu. Samad kontaktandmed on avaldatud ka seisuga 21.04.2014.a võlgniku kodulehel www.horizonproject.eu. Lisaks on kaebuse esitaja eelpool nimetatud e-maili aadressilt kohtutäituri kirjale vastanud, mistõttu on tegemist toimiva e-maili aadressiga.“.

Eeltoodu annab tõendust, et nimetatud kontaktaadressid toimivad, kuna kaebaja oli need ise avaldanud kohtutäiturile täitemenetluses.

KOHUS LEIAB 7. Käesoleva määrusega kohus võtab seisukoha üksnes kaebuse esitamise tähtaja küsimuses ja lahendab tähtaja ennistamise taotluse AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr nr 2.1-6/13-115 tühistamisnõude osas. Lisaks kontrollib sunniraha 1800 euro sissenõudmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõude lubatavust, samuti seda, kas esineb muid aluseid kaebuse läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks (HKMS § 151 ja § 152), seejuures kohus ei võta seisukohta kaebuse sisulise põhjendatuse küsimuses, mistõttu kohus ei analüüsi vastustaja sellekohaseid seisukohti. 8. Vastavalt HKMS § 124 lg-le 1 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku arvamuse saamist. Lõike 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 9. Tühistamisnõue. Kaebaja on esitanud 21.04.2014 kaebuses nõude AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/13-115 tühistamiseks. Kaebaja väidab, et sai 20.03.2014 kulleriga kätte kohtutäituri täitmisteate täiteasjas nr 195/2014/350. Täitmisteate kohaselt oli AKI esitanud 17.01.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitedokumendiks oli AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1-6/13/115. Kaebaja väitel ei ole ta varem kui 20.03.2014 vaidlustatud AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatust kätte saanud. 20.05.2014 määrusega andis kohus kaebajale muu hulgas võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks vaidlustatud haldusakti kättesaamise kohta väidetud kuupäeval. 04.06.2014 vastuses käiguta määrusele on kaebaja endiselt kinnitanud, et ta ei ole vaidlustatud ettekirjutust saanud kätte varem kui 20.03.2014, mistõttu palub lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt ning juhul, kui vastustaja peaks esitama tõendi, et vaidlustatud ettekirjutus toimetati kaebajale kätte varem, siis palub tähtaeg ennistada. 10. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad kaebetähtaja küsimuses ning uurinud asjas kogutud kirjalikke materjale, on seisukohal, et Horizon Projekt OÜ kaebus AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/13-115 tühistamiseks on esitatud kohtule tähtaja rikkumisega.

11. HKMS § 46 lg 1 järgi tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 38 lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

MKS § 531 lg 4 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.

12. Vastustaja on kohtule esitanud tõendid (tl 50-51), millest nähtuvalt on AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatus edastatud 10.12.2013 kaebuse esitaja äriregistrijärgsetele kontaktidele: elektrooniliselt elektronposti aadressil Horizon@HorizonProject.eu (tl 50) ning tähitud kirjana

- saadetis RR 241246499EE - aadressil Tornimäe 5, 10415 Tallinn. Väljastusteate (tl 51) kohaselt on ettekirjutus kätte saadud allkirja vastu 12.12.2013. Kättesaamist kinnitab ka AS Eesti Posti (Omniva) saadetise jälgimise väljavõte (tl 52). Seega näitavad asjas esitatud tõendid, et tegelikkusele ei vasta kaebaja väide ettekirjutuse kätte saamisest alles 20.03.2014.

13. Kohus selgitab, et tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on „mõjuvad põhjused“, mis on määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHKo) 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 leiti, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.

Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. RKHKo on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.

Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi.

14. Juriidilisele isikule dokumentide kättetoimetamise osas on RKHKo oma lahendites asunud kindlale seisukohale (19.12.2007 määrus asjas nr 3-3-1-75-07): „... juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.05.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11; 03.03.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14)“.

Lisaks on RKHKo 03.03.2004 määruses haldusasjas 3-3-1-10-04 (p 14) rõhutanud järgmist: „Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele“.

15. MKS § 531 lg 4 seab juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokumendi kättetoimetamise aja kindlakstegemise sõltuvusse sellest, millal postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. HMS § 26 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks.

Antud juhul on vastustaja poolt kohtule esitatud dokumentidega tõendatud, et vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus on edastatud 10.12.2013 kaebuse esitaja äriregistrijärgsetele kontaktidele: elektrooniliselt elektronposti aadressil Horizon@HorizonProject.eu ning tähitud kirjana aadressil Tornimäe 5, 10415 Tallinn. Väljastusteate (tl 51) kohaselt on ettekirjutus kätte saadud allkirja vastu 12.12.2013 (tl 50), mida kinnitab ka väljavõte AS Eesti Posti (Omniva) tähtsaadetise RR 241246499EE teekonna jälgimise kohta (tl 52). Seega MKS § 531 lg 4 kohaselt tuleb saadetis RR 241246499EE lugeda Horizon Projekt OÜ-le kättetoimetatuks 12.12.2013 (registrijärgsel ja vastustajale teatatud aadressil).

Järelikult HKMS § 46 lg 1 kohane kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg lõppes 13.01.2014. Kaebus on esitatud alles 21.04.2014, seega tähtaega oluliselt rikkudes. Kaebaja on palunud ennistada tähtaeg juhul, kui vastustaja esitab tõendi, millest nähtub vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse kättesaamine varem kui 20.03.2014. Kuna vastustaja on esitanud tõendid, millest nähtub vaidlustatud haldusakti edastamine registrijärgsetel kontaktidel, sh tähtsaadetis nr RR 241246499EE on vastu võetud 12.12.2013, ning kaebaja ei ole vastupidise osas mingeid tõendeid esitanud, siis kaebaja väide vaidlustatud haldusaktist teada saamise kohta mitte varem kui 20.03.2014 on paljasõnaline ja tegelikkusele mitte vastav.

16. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seega on ennistamise sisuliseks aluseks „mõjuv põhjus“, mis on küll määratlemata õigusmõiste, kuid selle sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Mõjuvaks põhjuseks (HKMS § 150 lg 1) peetakse eelkõige objektiivseid takistusi – liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, seega peab olema tegemist sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

Halduskohtumenetluses võivad menetlustähtaja ennistamise aluseks olla ka subjektiivset laadi asjaolud (3-3-1-75-08 p 16 jj; 3-3-1-57-02), sh nt õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes või ka eksitavate lubaduste uskumine, vaidlustamisviite puudumine haldusaktis vms (3-3-1-58-00). Kuigi kaebaja on palunud ennistada kaebetähtaeg, siis kaebaja ei ole esitanud mingeid mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebajal tähtaegselt oma kaebeõigust realiseerida ning mis tingisid kaebetähtaja ületamise. Ei nähtu ka põhjuseid, et tegemist oleks kogenematusega protsessitoimingutes või kaebaja eksitamisega.

Vastupidi, asja materjalidest nähtuvalt on alust väita, et kaebaja puhul on tegemist pigem oma kohustuste täitmisest teadlikult kõrvalehoidva või neid ignoreeriva hoiakuga äriühinguga, kuna probleeme dokumentide kättesaamise kinnitamisega seonduvalt (registrijärgsetel kontaktidel - e-maili ja postiaadressil) on esinenud kaebajal eelnevalt haldusmenetluses ja ka antud asja kohtumenetluses.

17. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja puuduvad mõjuvad põhjused AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/13-115 tühistamiseks esitatud nõude tähtaja ennistamiseks, siis HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, vastavalt HKMS § 124 lg-tele 2 ja 4 kuulub asja menetlus nimetatud nõude osas käesoleva määrusega lõpetamisele.

18. Tuvastamisnõue. Kaebaja taotleb ka sunniraha summas 1800 eurot sissenõudmise õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. 19. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 järgi tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

20. Asjast nähtuvalt esitas AKI 17.01.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse. Kohtutäitur algatas täitemenetluse – täiteasi nr 195/2014/350, mille aluseks (täitedokumendiks) oli AKI 10.12.2013 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1-6/13/115 sunniraha 1800 euro sissenõudmiseks ja kohtutäituri Kaja Lilloja tasu väljamõistmise otsus 30.01.2014. Kaebaja sai 07.03.2014 teada, et kohtutäitur nõuab täiteasjas sunniraha summas 1800 eurot ning esitas 28.03.2014 kohtutäituri tegevus peale kaebuse, paludes: tunnistada täitemenetluse alustamine ebaseaduslikuks, tühistada täitemenetluse algatamise otsus, tühistada täituri tasu ja kulude otsus, lõpetada täitemenetlus, peatada täitemenetlus kuni kaebuse läbivaatamiseni (tl 66). 31.03.2014 peatas kohtutäitur menetluse täiteasjas nr 195/2014/350 kuni 28.03.2014 kaebuse kohta kohtutäituri otsuse tegemiseni (tl 23). 21.04.2014 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur asus otsuses järgmisele seisukohale: AKI koostas 10.12.2013 võlgniku (Horizon Project OÜ) suhtes ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1- 6/13/115. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 16.12.2013 ning sunniraha hoiatuse kohaselt rakendatakse sunniraha 1800 eurot, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata. Ettekirjutus-hoiatus edastati võlgniku äriregistrijärgsetele kontaktidele (elektrooniliselt aadressil horizon@horizonproject.eu ning tähitud kirjana aadressil Tornimäe 5, Tallinn). Tähitud kirja väljastusteate kohaselt sai võlgnik ettekirjutuse allkirja vastu kätte 12.12.2013 ning seega jõustus tehtud ettekirjutus formaalselt võlgniku suhtes. Võlgnik ettekirjutushoiatust ei vaidlustanud. Seega jõustus võlgniku suhtes määratud ettekirjutus-hoiatus materiaalselt pärast vaidlustamistähtaja möödumist (vaidlustamise tähtpäev saabus 13.01.2014). Kuna tuvastati ettekirjutuse täitmata jätmine ja ettekirjutus-hoiatus oli jõustunud, siis esitas sissenõudja 17.01.2014 avalduse täitemenetluse algatamiseks. Et esitatud dokumendid vastasid nõuetele, siis puudus alus täitemenetluse alustamisest keeldumiseks.

21. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt kohus on seisukohal, et AKI-l oli õigus sunniraha rakendada, kuna kaebaja ettekirjutus-hoiatust tähtaegselt ei täitnud ega ka vaidlustanud. Samuti puudus seadusest tulenev alus täitemenetluse alustamisest keeldumiseks, mistõttu on täitemenetluse algatamine olnud õiguspärane. Kuna käesolevaks ajaks on selgunud, et ettekirjutus-hoiatuse vaidlustamiseks tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja see ei kuulu ennistamisele, sest selleks puuduvad mõjuvad põhjused, siis ei saavuta kaebaja sunniraha 1800 euro sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamise nõudega mingit eelist oma õiguste edaspidisel kaitsmisel, kuna toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi (nt sunniraha määramise tühistamist või täitemenetluse lõpetamist). Seega kohtu hinnangul kaebajal puudub põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes ja tuvastamisnõudega ei saavutaks ta oma eesmärki – vabaneda sunniraha tasumise kohustusest või tasutud sunniraha tagasi saada. Asjas tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebajal on olnud võimalik kaitsta oma õigusi tõhusamate vahenditega, so täita tähtaegselt ettekirjutus-hoiatus, või see tähtaegselt vaidlustada, millega oli võimalik üldse ära hoida sunniraha määramine. Seega on kohtu hinnangul tuvastamisnõue ilmselgelt perspektiivitu ja kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel. 22. Täiendavalt kohus selgitab, et isegi juhul, kui kohus ei lõpetaks asja menetlust tähtaja rikkumise tõttu ega jätaks tuvastamisnõuet selle perspektiivituse tõttu läbi vaatamata, esineb veel ka täiendav alus kogu asja läbi vaatamata jätmiseks. Nimelt HKMS § 151 lg 2 p 2 alusel, mille järgi kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. 23. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kaebaja oma kontaktaadressiks kohtule teatanud ainult e-posti aadressi – info@horizonproject.eu. Nimetatud aadressil on kohus edastanud kaebajale 20.05.2014 kaebuse käiguta jätmise määruse (tl 13). Kaebaja on kinnitanud määruse kättesaamist 02.06.2014 (tl 15). Asja edasises menetluses kohus on edastanud kaebajale 7 korral – 04.07.14 (tl 30), 09.07.14 (tl 35), 14.07.14 (tl 36), 29.07.14 (tl 69), 07.08.14 (tl 70),

28.08.14 (tl 71), 02.09.14 (tl 72) - kaebuse menetlusse võtmise 03.07.2014 kohtumääruse (sisaldab ka kohtunõuet kaebajale) kohtule teatatud e-posti aadressil – info@horizonproject.eu ning ka kaebaja kodulehel ja äriregistris avaldatud elektronposti aadressil - horizon@horizonproject.eu, kuid kinnitust kohtudokumendi kättesaamise kohta ega vastust kohtunõudele saanud ei ole.

24. HKMS § 28 lg 3 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kaebaja ei ole kohtule oma sidevahendite andmete võimalikust (ka ajutisest) muutumisest teatanud, samas 03.07.2014 menetlusdokumenti ei ole olnud võimalik kohtule teatatud e-posti aadressi kaebajale korduval katsel kätte toimetada, seejuures on kaebaja eelnevalt kohtule teatatud aadressil dokumendid kätte saanud. Kuna 03.07.2014 määrus sisaldas kohtunõuet kaebajale (resolutsiooni p 3), mille kohaselt tuli kaebajal hiljemalt 01.08.2014 teatada seisukoht kaebuse kirjalikus menetluses lahendamise võimalikkuse kohta, siis on kohtunõue täitmata, mis takistab asja edasist lahendamist. Seega leiab kohus, et esineb alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 2 alusel. Kohtu hinnangul võib asuda seisukohale, et kaebaja on kaotanud huvi oma kaebuse edasise menetlemise vastu, kuna ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole kaebaja mõjuvaid põhjuseid kohtule esitanud, mis annab alust arvata, et kaebaja peab ka ise kaebust väheperspektiivseks.

25. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lg 2 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus selgitab, et kuna kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, samas täiendavalt jätab asja läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja p 2 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik