1-13-5791/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-5791 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Liis TOOMSALU Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.B

sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx , töökoht Karistuse kandmise algus 28.08.2012 ja 20.09.2016 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta J.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 08 9.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav J.B .0

elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

J.B

on

Maakohtu 25.09.2013 otsusega süüdi tunnistatud Pärnu

Karistusseadustiku (KarS)

209 lg.2, p.1, 3 karistatud

5 lg.1 § järgi ning KarS §6 kohaldamisega vangistusega 4 aastat .

23 päeva

Viru Vangla iseloomustu on seitse kehtiva sest nähtub, et kinnipeetaval t

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude on muutunud raskemaks, kuna

dünaamika juurde on lisandunud vägivalla kasutamine rahalise kasu saamise eesmärgil ning on saadud suuremat tulu. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine vahendeid valimata. Kinnipeetav on vangistuses läbinud Eluviisitreening ja Õige hetk, sotsiaalprogrammid

osal

e. Alates 05.05.2014 enud Corrigo tugigrupi töös ja taastava õiguse programmis Te õpib Ida puidupingitöölise erialal. Viljandi Täiskasvanute -Virumaa Kutsehariduskeskuses

Gümnaasium garanteerib õppimisvõimaluse ennetähtaegse vabanemise korral.

Kinnipeetaval on , vabanemisfondis on xx tasumata võlanõudeid 6273,93 euro ulatuses eurot. -aastased ja mitteametlikud. Kinnipeetava töökogemused vabaduses olid alla

Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja isa. Kriminaalse taustaga isikutega väidetavalt enam ei suhtle. Enne vangistust on kinnipeetav kuritarvitanud alkoholi, narkootikumidest tarvitas kanepit, ecstasyt, amfetamiini ja kokaiini. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse ja NPALS järgi. Arvestades korduvat karistatust kriminaalja väärteokorras võib järeldada, et kinnipeetaval on kuritegelikud hoiakud ja negatiivne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Varasemalt on ta kriminaalhooldusel pannud toime mitmeid rikkumisi. Viru Vangla toetab J.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja isa. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma isale kuuluvasse ands remonditud eramajja. Mõlemad vanemad id nõusoleku kinnipeetava

enda juurde elama asumiseks. Tegemist on vii eramuga, kus etoalise kõigi mugavustega

elavad kinnipeetava ema ja isa. Elamispind sobib elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetaval on isale vabanemise korral garanteeritud töökoht kuuluvas xxxxxx xxx. s või asuvas ettevõttes

Maakohtu istung

Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud.

Kinnipeetav J.B seletas maakohtu istungil, et on vanglas viibitud aja jooksul oma käitumist analüüsinud ja saanud valesti käitumisest aru.

Kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu leidis maakohtu istungil, et kõik alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on täidetud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 38 korral. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat esimest korda karistatud kriminaalkorras Tartu Maakohtu 27.08.2008 otsusega ja karistatud vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat. Uuesti on kinnipeetav kriminaalkorras süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.11.2009 ja 18.02.2010 otsustega.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud seitse distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatud õiguspärane käitumine. Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud.

Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik.

Ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses. Seitsme distsiplinaarkaristuse olemasolu ei muuda usutavaks ka kinnipeetava seletusi maakohtu istungil selle kohta, et ta on oma käitumisest aru saanud. Vastupidi, distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab seda, et karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul ei ole veel saavutatud, kuna ta ei suuda käituda seaduskuulekalt.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat varasemalt karistatud nii vangistustega tingimisi, kui ka asendatud vangistus üldkasuliku tööga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varasemate kriminaalhoolduste käigus pannud toime rikkumisi.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava käitumist nii enne vangistust kui vangistuse ajal, puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt, täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning ei pane toime uusi süütegusid. Muuhulgas arvestab maakohus siinkohal ka asjaolu, et viis distsiplinaarkaristust on kinnipeetavale määratud ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja nende eiramise eest. Selline käitumine näitab kinnipeetava suhtumist ametnikesse ning võib raskendada ka koostööd kriminaalhooldusametnikuga.

Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval suures summas tasumata rahalisi kohustusi ja ta on majandusliku/rahalise kasu saamiseks korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. See asjaolu suurendab vabanemise korral uute kuritegude toimepanemise riski. Kuigi asja materjalide kohaselt on kinnipeetavale vabanemise korral garanteeritud töökoht, ei nähtu kinnipeetava varasemast käitumisest, et ta on töö tegemisest huvitatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava töösuhted kestnud vähem kui aasta ja olnud mitteametlikud, vangistuses on ta töötanud vaid 9 kuud perioodil 03.10.2012 – 12.07.2013, mis ilmselgelt ei ole tekitanud/säilitanud tööharjumusi. Konkureerimise võimalusi tööturul vähendavad ka hariduse vähesus ja eriala puudumine. Viru Vangla materjalide kohaselt õpib kinnipeetav kutseharidussüsteemis puidupingitöölise erialal. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik õpinguid jätkata ja need lõpetada, mis annab hiljem vabaduses eriala omamise eelise tööturul.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval olnud probleemid nii alkoholi kuritarvitamise kui narkootikumide tarvitamisega. Maakohus tunnustab kinnipeetavat sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammide läbimise eest ja leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik neis programmides saadud teadmisi kinnistada.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul antud kinnipeetava poolt 56%. Tegemist on suhteliselt kõrge riskiprotsendiga, mis näitab samuti seda, et karistuse eesmärgid ei ole veel saavutatud.

Lähedaste toetuse ja elektroonilise valve tingimustele vastava alalise elukoha omamise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et väil neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et sama perekond ja sama elukoht oli kinnipeetaval ka enne vangistust, mistõttu need asjaolud ei takista kinnipeetaval uute kuritegude toimepanemist.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, s.h. ka elektroonilise järelevalvega, ei ole antud kinnipeetava puhul enam piisavad, et tagada tema seaduskuulekas käitumine. Karistuse eesmärke on antud kinnipeetava puhul võimalik saavutada vaid reaalse vangistuse kandmisega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu taas ohustatud ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani süütegusid toime korduvalt ja sooritas neid ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Karistuse reaalselt vangistuses lõpuni kandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. ei tuvastanud käesolevas asjas Maakohus ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, § , §386, §387 §426

ja .

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik